Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus peab siiski vajalikuks märkida hageja taotletud viivise suuruse osas järgmist. Hageja taotles kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3643.43 krooni ja lisanduva viivise kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Kohus jätab viivise TsMS § 367 alusel välja mõistmata, arvestades kohtupraktikat ning asjaolusid, et kostja on tarbija ja viivise väljamõistmisel TsMS § 367 alusel ületaks viivis põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista viivis põhinõude suuruses, s.o 3650 krooni. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja õigusabikulud 1500 krooni. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista menetlusdokumendi kättetoimetamise riigilõiv 100 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni. TsMS § 144 p 7 kohaselt on menetluskuluks kohtuväliste kuludena maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohus on 11.11.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-93484 jätnud Dominus Inkasso OÜ avalduse Veronika Aleksandrova vastu maksekäsu kiirmenetluses rahuldamata. Kuivõrd hagi on samas nõudes esitatud kohtusse 2/3

16.04.2010, s.o hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, ei ole hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu 250 krooni hüvitamiseks menetluskuluna põhjendatud. Hageja menetluskuluks on ka õigusabikulud 1500 krooni. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 700 krooni (TsMS § 175 lg 1). Arvestades eeltoodut tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 1800 krooni (riigilõivud 1000 + 100 + õigusabikulu 700).

Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.