Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja,
Tsiviilasja number
2-09-8580
Tsiviilasi
osaühingu L hagi AK’i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: osaühing L (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja: AK (isikukood XXX; elukoht XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta osaühingu L hagi AK’i vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata, seoses nõude aegumisega.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
21.04.2006 olles osaühingu LG esindaja sõlmis juba kirjasoleva firma nimelt laenulepingu osaühinguga L ning isiklikult allkirjastas nimetatud laenulepingu. Kostja on tasunud laenust kaks osamakset, ühe nendest osaühingu LG arveldusarvelt, järgmise makse aga isiklikult AK’i nimelt. Hageja hinnangul oli kostja laenulepingut sõlmides juba algselt plaaninud kasutada raha isiklikuks otstarbeks, mistõttu on kostja isiklikult vastutav sõlmitud laenulepingu täitmise eest.
Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et nõue on aegunud. Juulis 2003.a hageja ning OÜ LG sõlmisid lihtkirjaliku kinnisvara (aadressil XXXTallinnas) ostu-müügi eellepingu, mille alusel 09.07.2003 hageja oli ülekandnud OÜ-le LG pangaarvele kinnisvara ostuhinna summas 230 000 krooni. Kahjuks OÜ LG ei saanud täita kokkulepitud kohustusi ja korter jäi hageja nimele ümbervormistamata. Augustis 2004.a hageja juhatuse liige oli esitanud Põhja Politseiprefektuurile avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks kelmuse tunnustel, mis oli ka alustatud 26.08.2004. Kriminaalmenetluse käigus ei leitud kuriteokoosseisu ning politsei palus võlgnevuse kinnitamiseks Hageja ees sõlmida võlatunnistuse. Seoses sellega 21.04.2006 OÜ LG, keda esindas juhatuse liige AK, ja OÜ L, keda esindas juhatuse liige JL, sõlmisid laenulepingu. Kostja leiab, et hageja ja OÜ LG vahel 21.04.2006 sõlmitud laenuleping on nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Kostja on arvamusel, et kuna tehing, millest tuleneb põhikohustus, ehk lihtkirjalik kinnisvara ostu-müügi eelleping on tühine, siis on ka tühine OÜ LG poolt 21.04.2006 sõlmitud laenuleping (võlatunnistus), kuna antud eelleping vajas notariaalset tõestamist. Selle vorminõude rikkumisel on tehing tühine. Hageja ja OÜ LG ei ole sõlminud asjaõiguslepingut ning hagejat ei ole kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Seega ei ole alust ka asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 119 lg 2 kohaldamiseks.
Kooskõlas TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-09-8580 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. 21.04.2006 olles osaühingu LG esindaja sõlmis juba kirjasoleva firma nimelt laenulepingu osaühinguga L ning isiklikult allkirjastas nimetatud laenulepingu. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et nõue on aegunud. Kostja on arvamusel, et kuna tehing, millest tuleneb põhikohustus, ehk lihtkirjalik kinnisvara ostu-müügi eelleping on tühine, siis on ka tühine OÜ LG poolt 21.04.2006 sõlmitud laenuleping (võlatunnistus), kuna antud eelleping vajas notariaalset tõestamist. Selle vorminõude rikkumisel on tehing tühine. Riigikohtu 12.11.2008 lahendi 3-2-1-95-08 kohaselt tuleb nõude aegumise seisukohalt analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist lepinguga kinnisvara ostu-müügi kohta, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Riigikohtu 24.04.2006 otsuse 3-2-1-21-06 punkti 13 kohaselt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 30 reguleeritakse iseseisva kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, s.t kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Konstitutiivse võlatunnistuse andmisega ei asendata täitmist (VÕS § 89 lg 2 esimene lause). Põhikohustusega on selline võlakohustus seotud täitmise kaudu. Nii loetakse konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmisega täidetuks ka algne kohustus (VÕS § 89 lg 2 teine lause). Sellisele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Samuti aegub sellise kohustuse täitmise
nõue eraldi. Kuna VÕS §-s 30 nimetatud võlatunnistus on abstraktne leping, ei saa sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest, mh ei saa tugineda võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühisusele. Kõnealuse otsuse punkti 15 kohaselt mitte igasugune võlatunnistus ei ole konstitutiivne, s.t VÕS § 30 ei reguleeri kõiki võimalikke võla tunnistamise vorme. Võimalik on ka nn deklaratiivne võlatunnistus, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine TsÜS § 158 järgi nõude aegumise. Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne (aktsessoorne). Kui on tühine tehing, millest tuleneb põhikohustus, on tühine ka deklaratiivne võlatunnistus. Sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 119 lg 1 kohaselt tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud vorminõuet järgimata tehtud kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse. Poolte vahel ei ole sõlmitud asjaõiguslepingut ning hagejat ei ole kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse. Esitatud materjalide kohaselt on 09.07.2003 firma LGOÜ poolt esitatud JL’ile arve nr 073 vahendusteenuste ja juriidilise abi osutamise kohta summas 230 000 krooni, millise JL tasus oma firma OÜ L arveldusarvelt. 21.04.2006 oli OÜ L poolt JL’i isikus ja LGOÜ poolt AK’i isikus alla kitjutatud laenuleping, milles AK kinnitab oma finantsilisi kohustusi JL’i ees (tl 15). Kuna tehing, millest tuleneb põhikohustus, ehk lihtkirjalik kinnisvara ostu-müügi eelleping on tühine, siis on ka tühine OÜ LG poolt 21.04.2006 sõlmitud laenuleping (võlatunnistus) (tl 4), kuna antud eelleping vajas notariaalset tõestamist. Selle vorminõude rikkumisel on tehing tühine. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. TsÜS § 158 lg lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Antud juhul ei saa olla nõude aegumine katkenud TsÜS § 158 alusel, kuivõrd hageja ja OÜ LGvahel sõlmitud võlatunnistus on tühine, arvestades, et sõlmitud lihtkirjalik kinnisvara ostumüügi eelleping on tühine. Aegumistähtaeg algab kehtiva TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt TsÜS § 135 lg 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Hageja nõudeõigus tekkis alates 09.07.2003 ning hagi esitamise tähtaeg lõppes 10.07.2006 kl
Menetluskulud
TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.