Tsiviilasi nr 2-10-42541
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. detsember 2010. a Tartu
Tsiviilasja number
2-10-42541
Tsiviilasi
Tartu Elamuhalduse AS hagi Jana Langi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
8676.01 krooni • Hageja Tartu Elamuhalduse AS (registrikood 10833824, asukoht Soola 3 Tartu) • Hageja esindaja Rein Pärtel • Kostja Jana Lang • Kostja esindaja Reimo Mets
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
15.12.2010.a
Välja mõista Jana Langilt Tartu Elamuhalduse AS kasuks põhivõlg 8332.45 krooni ja viivised 523.19 krooni, kokku 8855.64 krooni (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend viis krooni 64 senti). Menetluskulud Jätta menetluskulud Jana Langi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Tartu Elamuhaldus AS esitas Jana Langi vastu hagi põhivõla 8676.01 krooni ja viiviste 866.70 krooni väljamõistmiseks. Hageja loobus menetluse kestel osaliselt viivistest ja soovis kostjalt välja mõista viivised 523.19 krooni.
Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 07.04.2004.a korteriomand Tartus, XXX. Hageja nimetati korteriomanike 19.11.2002.a üldkoosoleku otsusega elamu valitsejaks. XXX korteriomanike ühisuse 23.01.2007.a üldkoosoleku protokolli nr 8 p 4.1 kohaselt nimetati hageja elamu valitsejaks alates 01.01.2008.a. Valitsemine lõppes seoses korteriühistu moodustamisega 30.10.2009.a, vastavalt protokolli p-le 3 osutas hageja teenust kuni aasta lõpuni. Kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja lepingud Eesti Energia AS-ga, RagnSells AS-ga, Cleanaway AS-ga ja AS-ga Tartu Veevärk. Kostja ei ole tasunud talle osutatud teenuste eest 01.09.2009.a kuni 2009.a novembrini (k.a, arve saadeti detsembris). Kostja tasus 2009.a juunis ning see makse arvestati kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-3930 välja mõistetud nõude katteks. Hageja on kostjale arveid saatnud hagejale teadaolevale aadressile. Hageja säilitab andmeid koondtabelina (tl 26), kust on iga kuu kohta näha andmete rida. Hooldustasu arvestatakse vastavalt üldkoosoleku otsustele. Viiviste suuruseks on üldkoosoleku protokolli kohaselt 0.15% päevas ning viiviseid arvestatakse põhivõlalt. Hageja selgitas, et proovis enne hagiavalduse esitamist lahendada vaidlust kohtuväliselt, kuid kostja ei ole võla tasumise vastu huvi üles näidanud. Hageja leidis, et asjas ei oma tähtsust kostja reaalosa seisukord. Kostja ei ole varasemalt hagejale ega korteriühisusele väitnud, et tal puuduvad vesi ja kanalisatsioon ning ta ei kasuta korterit. Kostja ei viidanud sellele õigeaegselt ning on kaotanud vastuväite esitamise õiguse.
Kostja tunnistas oma võlga hageja ees. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuna see pole dokumentaalselt tõendatud. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb jätta hagi menetlusse võtmata, kuna hageja ei ole läbinud kohtueelset menetlust. Tulenevalt VÕS §-dest 6 ja 7 oli hagejal kohustus pöörduda võla tasumise nõudega kohtu poole. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mida ta on teinud asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja on võtnud hagejaga korduvalt ühendust ning palunud esitada raamatupidamise alusdokumendid. XXX korter on elamiskõlbmatu tuba, kus ei ole olemas vett ega kanalisatsiooni. Toal ei ole akent ees ning hageja teab, et seal ei ole keegi elanud kogu aja jooksul, mil kostja on korteri omanik. Seega ei saa kostja kasutada vett ega kanalisatsiooni. Kostja on nõus tasuma maja üldiste heakorrakulude eest, aga mitte teenuse eest, mida ta ei tarbi. Hagiavaldusele lisatud tõendid ei sisalda raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 ettenähtud andmeid ning seega ei ole hagi tõendatud. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja näidatud summadele, mille selgituseks on „muud“. Kokku vaidleb kostja vastu hageja nõudele summas 5392.85 krooni. Lisaks ei saa kommunaalarvete alusel välja nõuda menetluskulusid, hageja ei arvestanud ebaõigesti kostja poolt tasutud summat 1386 krooni. Kuna hageja nõutud summa on ebaõige, vaidleb kostja vastu ka viivistele.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • alates 07.04.2004.a kuulub kostjale korteriomand Tartus, XXX (tl 25);
• •
•
•
hageja nimetati üldkoosoleku 19.11.2002.a otsusega XXX elamu valitsejaks (tl 1214); XXX korteriomandike ühisuse 23.01.2007.a üldkoosoleku protokolli nr 8 p 4.1 kohaselt nimetati hageja elamu valitsejaks alates 01.01.2008.a. Valitsemine lõppes seoses korteriühistu moodustamisega 30.10.2009.a ning hageja osutas teenust kuni 2009.a aasta lõpuni (tl 7-11); kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja lepingud Eesti Energia AS-ga (tl 21), Ragn-Sells AS-ga (tl 17-18), Cleanaway AS-ga (tl 19-20) ja AS-ga Tartu Veevärk (tl 15-16); kostja tasus 01.09.2009.a kuni 2009.a novembri eest (k.a) 2009.a juunis 4154.34 krooni (tl 26).
Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 4 alusel ning toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega. Kostja vastuväite kohaselt tuleks jätta hagi menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Sama seaduse § 423 lg 1 p 1 sätestab, et juba menetlusse võetud hagi tuleks jätta sel juhul läbi vaatamata. Kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks ei ole alust, kuivõrd korteriomandi valitsemisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks seadus kohtueelset kohustuslikku korda ei sätesta. Seda ei saa välja lugeda ka võlaõigusseaduse sätetest. Kohtueelse menetluse kohustus peab tulenema seadusest sõnaselgelt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on korteriomanike üldkoosoleku otsusega nimetatud valitsejaks elamus, kus asub kostjale kuuluv korter. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Seega on kostjal kohustus tasuda korteriomandi majandamise kulutused. Hageja on esitanud võlgnevuse arvestuse, mille kohaselt kostja on 2009.a jaanuarist kuni 2009.a detsembrini (k.a) hagejale võlgu järgmised summad: hooldustasu 2653.70 krooni, vesi 2658.20 krooni, prügi 277.10 krooni, üldelekter 29.95 krooni ja muud kulud 2713.55 krooni, kokku 8332.45 krooni. Kostja on esitanud hagile vastuväite vee ja muude kulude osas summas 5392.85 krooni. Ülejäänud kulude osas on kostja teatanud, on nõus nende eest tasuma ning ei ole selget vastuväidet esitanud. Samas ei ole kostja ka hagi selgelt omaks võtnud, vaid taotleb hagi rahuldamata jätmist. Hooldustasu, vee, prügi, üldelektri ja muude kulude tasumise aluseks on KOS § 13 lg 1. Kohus leiab, et hooldustasu maksmise kohustus tuleneb üldkoosoleku 17.12.2008.a protokolli p-st 4.1 (tl 71, 77-80) ja 28.04.2009 protokolli p-st 1.2 (tl 72-76). Kostja ei ole hooldustasu arvestust vaidlustanud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2653.70 krooni. Üldelektri eest tasumise kohustus tuleneb 23.01.2007.a üldkoosoleku protokolli p-st 5.26 alap 4 ja prügi eest tasumise kohustus 5.26. alap 3 (tl 7-11). Hageja on esitanud kostjale elektri ja prügi eest arve, võttes korteri elanike arvuks 1. Kuna kostja ei ole vaidlustanud üldelektri ja prügi kohta esitatud arvestust, ei analüüsi kohus Eesti Energia AS-ile tasutud summasid (tl 131-146) ning AS-ile Veoli Keskkonnateenused tasutud summasid (tl 111-130). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse prügi eest summas 277.10 krooni ja üldelektri eest summas 29.95 krooni.
Tulenevalt KOS § 15 ja § 17 tuleb majanduskulude jaotamisel lähtuda üldkoosoleku sellekohastest otsustest. 23.01.2007.a üldkoosoleku protokolli p 5.26 alap 1 kohaselt arvestatakse vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest tasumisele kuuluva summa suurus valitsejale kolme viimase tööpäeva jooksul esitatud individuaalsete veemõõtjate näidu alusel. Peamõõturist lahutatakse maha veemõõtjaga korterite näidud ja ülejääv vesi jagatakse mõõtjateta korterite elanike arvule. Kui kõigile korteritele on paigaldatud veemõõturid, siis vee ülekulu/alakulu tekkimisel jagatakse see elanike arvule. Sama punkti alapunkt 2 järgi jagatakse süsteemide läbipesuks ja avarii tagajärjel väljavoolanud vesi kõikide elanike vahel võrdselt. Protokolli 5.26 alapunkt 4.3 järgi oli kostjal kohustus hagejat teavitada korteris elavate isikute arvust. Lisaks eelnevale otsustati 28.04.2009.a üldkoosolekul (p 2.2), et 2009 märtsis ja aprillis toimunud veeavariis maasse voolanud vesi tuleb jagada kõigi korterite vahel (v.a krt 3A) vastavalt korterite ruutmeetritele (tl 72). Hageja selgitas, et on vee arvete esitamisel ka eeltoodud arvestuse alusest lähtunud. Kostja ei ole osundanud, et hageja arvestas vee eest tasu valesti. Kostja leidis, et kuna ta ei saa kasutada vett ega kanalisatsiooni, ei tule tal selle eest ka tasuda. 23.01.2007.a protokolli p 5.4 järgi kui korter ei ole ühendatud vee- ja kanalisatsioonivõrguga, oli kostjal võimalik taotleda üldkoosolekult otsuse tegemist, millega talle ei arvestata ka vee eest tasu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks seda teinud. Protokolli p 5.26 alap 4.3 järgi on korterites elavate inimeste arvu muutuse omanik koheselt kohustatud teatama elamu valitsejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teatanud elanike arvuks 0. Asjaolu, et korteris ei pruugi praegusel hetkel olla vett ega kanalisatsiooni, ei vabasta kostjat vee eest tasumise kohustusest 2009.a. Kohus ei analüüsi antud tsiviilvaidluses seda, kas hageja esitatud arvestused on raamatupidamislikult korrektselt vormistatud. Kuna kostja ei ole vee osas osundanud ühelegi konkreetsele arvutusele, mis oleks ebaõige, ei analüüsi ka kohus eraldi AS-ile Tartu Veevärk tasutud summasid (tl 86-110). Kohus loeb hageja poolt vee eest nõutud summa õiguslikult põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2658.20 krooni. Hageja on esitanud muude teenuste kohta nimekirja (tl 167). Kohus leiab, et kuivõrd katuse renoveerimise summa tasumine otsustati 28.04.2008.a üldkoosolekul (p 1.1), on hagejal õigus KOS § 15 lg 6 p 4 alusel koguda remondifondi summasid. Hageja on õigesti kogunud katuse renoveerimiseks 2009.a mais ja juunis 557.50 krooni. Vastavalt 23.01.2007.a protokolli p-le 5.23 tasuvad korteriomanikud hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele. Hageja on elamu tegelike kuludena näidanud muude kulude all 2009.a juunis remondi materjalid 32.95 krooni, korstnapühkimistöö 46.05 krooni ning 2009.a juulis täiendava makse teenuskulude katteks 284.35 krooni. Tulenevalt KOS § 21 lg 2 p 2 ning 23.01.2007.a protokolli p-st 5.27 on hagejal õigus tegelikult tehtud tööde ja osutatud teenuste eest tasu küsida. Kostja ei ole väitnud, et tasu oleks arvestatud valesti ja seega mõistab kohus hageja nõutud summad välja täies ulatuses, kokku 1478.35 krooni. Lisaks sellele on hageja muude kuludena näidanud 2009.a juunis ja septembris võlapretensiooni kummalgi kuul 236 krooni ning 2009.a detsembris 763.20 krooni võlanõude kohtuvälise menetlemise kulu. KOS § 21 lg 2 p 4 on valitseja õigustatud ja kohustatud rakendama tähtaegadest kinnipidamiseks ja muul viisil õigusliku kahju ärahoidmiseks vajalikke meetmeid. Seega on hagejal õigus pöörduda juriidilise abi saamiseks õigusalaste teadmistega isiku poole. Juriidilise teenuse eest tasumisega tekkis hagejale kahju, mille hüvitamist tal on kostjalt õigus nõuda VÕS § 128 lg 3 alusel. Asjaolu, et hageja on kahjunõuet kajastanud kommunaalteenuste nimekirjas, ei välista nõude esitamist kostja vastu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on need kulud kandnud. Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja
väidet, et ta jättis kommunaalteenuste eest tasumata, on olemas põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 128 lg 3 alusel välja 1235.20 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasus hagejale 2009.a juunis summa, millest hageja arvestas 2009.a oktoobris 1386 krooni tsiviilasjas nr 2-09-3930 välja mõistetud kohtukulude katteks. Kostja vaidles selle vastu ja leidis, et summa pidi minema kommunaalteenuste katteks. Hageja selgitustes nähtuvalt oli 2009.a oktoobriks kostja hagejale võlgu mitme õigussuhte alusel: kommunaalteenuste võlg KOS § 13 alusel ning tsiviilasjas 209-3930 välja mõistetud menetluskulud. Võlgade tasumise järjekorda reguleerib VÕS § 88, mille lõike 1 kohaselt kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks määranud, millise võlgnevuse kustutamiseks makse tehti. Ka ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et selle oleks määranud võlausaldaja, arvestades VÕS § 88 lg
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.