2-10-46187/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-46187 Asjaolud 22.09.2010 esitas P osaühing Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 14.10.2010 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks halduriks nimetanud Uno Feldschmidt’i. 22.11.2010 esitas ajutine haldur kohtule aruande. 26.11.2010 määrusega määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 30 000 krooni. 26.11.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.11.2010. Käesoleva ajani ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku vara Ettevõtte raamatupidamist on peetud ja raamatupidamisarvestus on korras. Võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku võlad Võlgnikul oli seisuga 30.09.2010 kohustusi 670 007.82 krooni ulatuses ja 31.12.2009 seisuga 1 291 349.06 krooni. Võlgniku kohustusteks on lühiajalised kohustused, s.h võlad töövõtjatele ja maksukohustused. Pikaajalised kohustused puuduvad. Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutine haldur märgib aruandes, et vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad, kuna debitoorne võlgnevus puudub ja asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur muid tagasivõitmise võimalusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ka vahendid pankrotimenetluse läbi viimiseks. Ettevõtet tervendada antud olukorras ei ole võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuab suuri investeeringuid, samuti ei ole antud olukorras võimalik saada täiendavaid käibevahendeid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul üldine majanduskriis ning seoses sellega kliendid vähendasid oma kulutusi üritusturundusele ja konverentsiteenustele. Ajutine haldur ei ole käesolevaks ajaks tuvastanud kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu. Uno Feldschmidt palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 692 krooni ja kulud 1 272 krooni. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu P osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada P osaühingu pankrotimenetlus pankrotti välja

2-10-46187 kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise reaalne võimalus. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri andmetel võlgnikul realiseeritav vara puudub, teadaolevaid rahalisi kohustusi on kokku 670 007.82 krooni, võlgnik on püsivalt maksejõuetu.