Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-09-71707 kostjal puudu tehingu sõlmimisest. Hageja nõustus laenuga tingimusel, et kostja tagastab raha hiljemalt 5. juuliks 2009.a. Kostja ei ole oma kohustust täitnud ning 140 000 krooni on hagejale tänaseni tagastamata. Hageja on kostjale korduvalt saatnud meeldetuletusi raha tagastamiseks hagejale teadaolevatele e-posti adressidele, selgitades ühtlasi, et summale lisandub viivisintress, kuid samas nõustub hageja viivisest loobumisega juhul, kui kostja raha tagastamise ülekandega kauem enam ei viivita. Kostjapoolne tagasiside e-kirjadele puudub. Hageja esitas nimetatud asjaolu tõendamiseks kostjale saadetud e-kirja 14. detsembrist 2009.a (tl 5). Samuti on hageja saatnud kostjale viimase elukohajärgsele postiaadressile, Pohla 2, Pärnu, kaks tähtkirja - 17.detsembril 2009.a ja 21. detsembril 2009.a. Tähtkirjades palub hageja kostjal saadud raha viivitamatult tagastada, viidates muuhulgas võimalikule kohtu poole pöördumisele. Asjaolu tõendamiseks esitab hageja tähtkirjade kviitungid nr 1098559, standardtähtkiri nr 237 ja kviitung nr 1098855 standardtähtkiri 266 (tl 6-9). Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ja nõudmistest ei ole kostja saadud raha tagastanud. Hageja leiab, et kostja hoiab ilmselt tahtlikult kõrvale oma kohustuse täitmisest. Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt viimase arvele kantud 140 000 krooni. Juhul kui kohus ei tuvasta pooltevahelist laenusuhet, palub hageja kohtul kostjalt nimetatud summa alternatiivse alusena välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete kohaselt (vt ka allpool). Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 22-23) ja teistes menetlusdokumentides (tl 41-42, 67-70) ning kohtuistungitel selgitatu järgi tema vastu esitatud nõuet ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei vaidle vastu, et S J pangakontolt on laekunud K M pangakontole 05.01.2007.a 140 000 krooni. Väide, et kostja vajas raha kinnisvara soetamiseks, ei vasta aga tõele. Kostja ei soetanud nimetatud summa eest kinnisvara. Samuti ei vasta tõele, et 140 000 krooni näol oli tegu hageja laenuga kostjale. Mingit laenusuhet poolte vahel ei ole olnud. Pooled ei ole leppinud kokku raha laenamises ei suuliselt ega ka kirjalikult. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on olnud sõlmitud laenuleping 140 000 krooni laenamiseks ja tagastamiseks. Hagist ei nähtu, mis kuupäeval on poolte vahel laenuleping sõlmitud ning missugused on olnud laenulepingu olulised tingimused. Näiteks mis ajaks kuulus raha tagastamisele, kas laen oli intressiga või ilma, kas laen oli tagatistega jne. Hagist ei selgu, millega hageja tõendab, et raha tuli tagastada just hiljemalt 05.07.2009.a. S J poolt kostja kontole laekunud raha näol oli tegemist summaga, millise pidi hageja huvides kostja edasi kandma T S arvele. Nimelt hageja, kostja, T S ja T H ajasid ühist äri - OÜ Kagutuul, milline tegutseb Ristipalo hooldekodu pidamisega. 2007.a alguses otsustasid osanikud, et OÜ Kagutuul omandab T S omandisse kuuluva kinnisasja (registriosa nr 1115838, kinnistu nimetusega Metsakool, asukohaga Ristipalo küla, Räpina vald, Põlvamaa), millel asus hoonetekompleks ning kus OÜ Kagutuul soovis alustada hoolekandeteenuste osutamist. T S omandis olnud kinnistu väärtus oli vastavalt hindamisaktile (akt tl 73-74) ja poolte kokkuleppele 2 580 000 krooni. Kuivõrd kõik 4 osanikku olid OÜ Kagutuul osanikud võrdsetes osades, siis sellest tulenevalt jagati kinnistu väärtus neljaks võrdseks osaks ehk 645 000 krooniks ja nimetatud summa pidi iga osanik T S`le tasuma. Poolte kokkuleppe kohaselt tasusid osanikud osa summast rahas ning osa võlgnevusest vormistati ümber laenulepinguks (kolm lepingut tl 43-45). Rahas tasutav summa pidi olema kokku 500 000 krooni, et T S saaks kustutada enne kinnistu osaühingule üleandmist kinnistul lasunud hüpoteegi (kinnistusraamatu väljatrükk tl 75). Laenulepingutega on tõendatud hageja ning ülejäänud OÜ Kagutuul osanike

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-71707 seotus T S`ga ning viimase poolt kinnistu OÜ Kagutuul omandisse andmisega seoses osakapitali laiendamisega. Kuivõrd T S soovis saada 500 000 krooni oma kontole ühekorraga, lepiti kokku, et T H ja S J tasuvad oma osa (vastavalt 200 000 krooni ja 140 000 krooni) esmalt kostja kontole, et seejärel kostja saaks sooritada 500 000 krooni suuruse ülekande T S kontole. Makse sooritati kostja poolt 09.01.2007.a (konto väljavõte tl 71). Kostja täitis hagejalt raha vastuvõtmisel ja T S kontole edasi kandmisel hageja korraldust ehk käsundit. Pärast rahasumma edasikandmist lõppes kostja kohustus. Kostja on esitanud täiendavate tõendina 15.08.2006.a. osanike koosoleku protokolli (tl 72), kus hageja on OÜ Kagutuul osanikuna otsustanud suurendada osakapitali uute osade väljalaskmise teel. Otsuse kohaselt pidi K M omandama osa suurusega 21 000 krooni, tasudes selle eest 21 000 krooni ning T S omandama osa suurusega 21 000 krooni, tasudes selle eest mitterahalise sissemaksega, milleks oli temale kuuluv ja eelnimetatud kinnistu. Osanike koosoleku protokolli kohaselt oli mitterahalise sissemakse ülekursi suuruseks määratud 1 659 000 krooni. Vastavalt audiitori arvamusele mitterahalise sissemakse kohta (tl 76) määrati ülekursi suuruseks 1 659 000 krooni (s.o kinnistu turuväärtus 2 580 000 kr – hüpoteek 900 000 kr – osa nimiväärtus 21 000 kr = 1 659 000 krooni). Kostja K M ise tasus tema kasuks emiteeritud osa eest OÜ-le Kagutuul 21 000 krooni 31.01.2007.a (tl 77). Hageja leiab, et asjaolu, et kostja väidetavalt ei soetanud hageja raha eest kinnisvara, ei õigusta raha tagastamata jätmist. Kas kostja kasutas hageja raha kolmandale isikule edasilaenamiseks või millekski muuks, ei oma asjas tähtsust. Hageja ei ole andnud kostjale korraldust oma raha üleandmiseks Toomas Seinale ega kellelegi teisele. OÜ Kagutuul omandas T S`le kuulunud kinnistu mitterahalise sissemaksena osa eest, nimiväärtusega 21 000 krooni. Vastavasisuline leping koostati ja tõestati Põlva notari Kaire Salomoni poolt 25.01.2007.a (tl 31-36). Seega ei puuduta T S`le kuulunud kinnistult hüpoteegi kustutamine hagejat kui füüsilist isikut. Samuti ei lasu hagejal kohustust tasuda 1/4 kinnistu väärtusest, sest hageja ei olnud lepingu pooleks. Kõik osaühingu osa ülekursist tulenevad võimalikud nõuded, millised võiksid T S`l tekkida, on suunatud üksnes OÜ Kagutuul vastu. Juhul, kui T S tegelik tahe oli kinnistut müüa 2 580 000 krooni eest, siis oleks ta pidanud sõlmima müügitehingu vastavate isikutega. Hageja leiab, et ilmselt soovis T S, kui sõlmis kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu, tasuta omandada OÜ Kagutuul osa ning lisaks müüa kinnistu OÜ Kagutuul osanikele kui füüsilistele isikutele seaduses sätestatud lepinguvormi järgimata, mis toob kaasa tehingu tühisuse. Eeltoodu põhjal on kostja väited alusetud, et hageja kui mõistlik inimene kandis kostja arveldusarvele 140 000 krooni, milline summa kostja vastusest tulenevalt moodustas osa 645 000 kroonist teadvalt tühise müügitehingu sõlmimiseks T S`ga K M vahendusel. Osundatud laenulepingud, sõlmiti eelnimetatud kinnistu väärtuse hüvitamiseks ning on järelikult rahatud ja sõlmitud tegeliku tehingu varjamiseks. Seega on nimetatud laenulepingute näol tegemist näiliku tehinguga, mis on samuti tühine. Kostja leiab ekslikult, et tema kohustused lõppesid hageja ees vaidlusaluse summa ülekandmisega T S`le, milline asjaolu on pealegi tõendamata. Juhul, kui kostja täitis füüsilise isikuna T S kohustuse hüpoteegipidaja ees, siis võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Tuginedes eeltoodule ja alusetu rikastumise sätetele on hageja seisuga 23.09.2010.a esitanud lisaks esialgsele nõudele kostja vastu ka alternatiivnõude, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks 140 000 krooni kas lepingulise kohustuse rikkumisest või alusetu rikastumise sätetest tulenevalt.

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-71707 Vastuses hageja alternatiivnõudele leiab kostja, et ta ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud. Kuivõrd kostja täitis kokkuleppe raha edasikandmiseks ja see kokkulepe ei ole tühine, siis ei esine ka õiguslikku alust 140 000 krooni tagasinõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Ühtlasi ei ole kostja hageja arvelt midagi sellist saanud, mille suhtes ta oleks olnud kohustatud tegema mingi muu vastusoorituse kui raha T S`le edasikandmine. Kohustus raha üleandmiseks T S`le ei ole ära langenud. Samuti leiab kostja, et isegi kui hageja alternatiivne nõue alusetu rikastumise sätete alusel 140 000 krooni nõudmiseks oleks sisuliselt õigustatud, on see nõue aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 ja 151 lg 1 alusel. Hageja esitas alternatiivse nõude 23.09.2010.a. toimunud kohtueelistungil. Hageja käsitluse kaudu on kostja rikastunud seega ajal, kui on tehtud raha ülekanne ehk 05.01.2007.a. Järelikult pidi hageja saama kostja poolsest alusetust rikastumisest teada hiljemalt 05.01.2007.a. Isegi juhul, kui hageja lootis saada vastutasuks 140 000 kroonile mingit vara, siis pidi tal hiljemalt OÜ Kagutuul osakapitali laiendamise äriregistrisse sissekandmise hetkeks (s.o 09.02.2007.a) olema selge, et ta mingit vara kostjalt ei saa. Seega hakkas alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kulgema 05.01.2007.a või äärmisel juhul 09.02.2007.a ning vastava nõude esitamine pidanuks toimuma hiljemalt 2010.aasta veebruariks. Hageja vaidleb aegumise kohaldamises kostja seisukohale vastu, tuginedes TsÜS § 169, mille kohaselt samasisulise nõude võib esitada nii seadusest kui tehingust tuleneval alusel ja seadusest või tehingust tuleneva nõude aegumine on peatunud või katkenud, siis on peatunud või katkenud nii seadusest kui tehingust tuleneva nõude aegumine. Hageja nõue on endiselt 140 000 krooni, mistõttu ei ole hagi õiguslik täiendamine toonud kaasa nõude aegumist. 07.12.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kostja esindaja täiendavalt hageja vastuväidetele aegumise kohaldamise osas, et nõue, mida hageja alternatiivsena esitas, on esitatud esialgset aegumistähtaega ületades. Seaduse tähendus on kostja hinnangul selline, et juhul kui menetluse tulemusena ilmneb, et tehingust tulenev nõue mingil põhjusel leiab tunnustamist, siis tehinguga kaasnevate kõrvalnõuete aegumine oleks peatunud selle nõude esitamise hetkega. Kuna nüüd on esitatud täiesti uus alus, siis see kohaldamisele ei kuulu. Kui tegu oleks hagi täiendamisega kõrvalnõuetega, siis sellisel juhul ei oleks kõrvalnõuded aegunud, kuid kui on tegu teise alusega, siis on hageja alternatiivnõue hageja hinnangul aegunud. 07.12.2010.a kohtuistungil kuulati tunnistajatena ära ka T S ja T H, kes andsid ütlusi kostja väidete kohta hagejalt kostjale 140 000 krooni ülekandmise, raha T S`le edasi maksmise ning OÜ Kagutuul poolt T S`lt kinnisasja omandamisega seonduvalt. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukohad VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on leping selle pooltele täitmiseks kohustuslik ning lepingulise kohustuse rikkumisel on võlausaldajal õigus VÕS § 100 ja § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. Kui aga isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alustades esmalt hageja lepingulisel alusel esitatud nõude käsitlusega, tõdeb kohus, et sellekohased hageja väited on jäänud asjas paljasõnaliseks. Oma väidete – pooled leppisid kokku laenu andmises, selle tagastamise tähtpäevas, ja et laenu andmise põhjuseks oli kostjapoolne kinnisvara ostu soov, mille summast jäi just 140 000 krooni puudu – 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-71707 tõendamiseks ei ole peale hageja paljasõnaliste väidete ühtki tõendit esitatud ning kostja ei ole ühtki nimetatud väidet omaks võtnud. Hageja väiteid ei kinnita ka esitatud maksekorralduse selgitus „ülekanne“ (hageja väiteid kinnitanuks nt „laen“ vms), kuigi panga maksekorralduste selgitus üksi ei saa kindlasti olla ainsaks tõendiks, sest selgituse sisu osas puudub raha saajal võimalus seda mõjutada. Kostja ei eita nimetatud summa saamist, kuid on esitanud selle põhjendusena teised tõendid ja oma versiooni, mida kohus käsitleb allpool hageja alternatiivnõude juures. Seega ei pea kohus võimalikuks rahuldada haginõuet pooltevahelisele laenulepingule tuginevalt, kuivõrd nimetatud lepingu sõlmimist ja selle olulisi tingimusi ei ole suutnud hageja kohtule tõendada. Hageja alternatiivse nõude juures (kostjale rahaülekande tegemiseks puudus alus, T. S ja OÜ Kagutuul osanike vahel sõlmitud laenulepingud on rahatud ja näilikud) tuleb käsitleda aga kostja põhjendusi ja tõendeid, mis on esitatud tõendamaks, et tegelikult oli kõnealuse rahaülekande tegemiseks olemas kokkulepped. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS § 396 lg 2 kohaselt võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, leppida võlausaldajaga kokku, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Seega ei saa selliste kokkulepete puhul rääkida laenulepingu rahatusest, mis tuleks kõne alla nn klassikalise laenulepingu (VÕS § 396 lg 1) puhul, mille kohaselt tuleb laenuandjal lepingu kehtivuseks laen tõepoolest laenusaajale üle anda (laenuleping on õigusteoorias reaalne leping, s.t loetakse sõlmituks raha üleandmisega). Kostja väitel lepiti OÜ Kagutuul osanike (2006.aastal hageja ja T H) vahel kokku, et käivitamaks Ristipalo hooldekodu tegevus, annab T. S temale kuuluva kinnistu mitterahalise sissemaksena ülekursiga OÜ Kagutuul omandisse ning et osanikud (nii olemasolevad kui tulevased osanikud, s.t kostja) vormistavad T. S poolt üleantud kinnistu väärtuse hüvitamiseks oma kohustused isiklike laenudena kinnistu omaniku ees ning et hageja, kostja T. H kannavad T. S`le üle 500 000 krooni, võimaldamaks kustutada kinnistul lasuvat hüpoteeki. Kohus leiab, et nii kostja esitatud tõendid, sh osanike koosoleku protokoll, laenulepingud, kostja pangakonto väljavõtted ja tunnistajate T. H ja T. S ütlused, kui ka hageja esitatud kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise leping (mida omakorda toetavad kostja esitatud kinnistusraamatu väljavõte, eksperthinnang kinnistu väärtuse kohta ja audiitori arvamus) kinnitavad veenvalt, et sellised kokkulepped asjaosaliste vahel ka olid. Kohus ei jaga hageja arvamust, nagu ei oleks hageja nimetatud tehingute tulemusena midagi omandanud – hageja omas enne nimetatud tehingute tegemist sisuliselt osa varatus osaühingus, mis pärast kinnistu üleandmist mitterahalise sissemaksena ja sellel kinnistul lasuva hüpoteegi kustutamist (milleks hageja andis oma panuse üle kantud 140 000 krooni näol) omandas hoopis teise väärtuse, kuna osaühing omas väärtuslikku kinnisvara, millele oli täiendava investeeringu abil (kohtuistungil selgitasid tunnistajad, et võeti renoveerimislaenu Sampo Pangast kokku veidi üle 4 miljoni krooni) võimalik rajada ja tööle panna tegutsev hooldekodu. Kohtu arvates on ilmne, et hagejale kuulunud OÜ Kagutuul osa tegelik väärtus suurenes vähemalt selleks tehtud kulutuste ja lepitud laenukohustuse võrra ning hageja sai enda allkirjastatud laenulepingu ja tehtud maksele vaatamata kohase vastusoorituse. Asjaolu, et kinnistu väärtus on määratud laenusuhetest, tehtud hüpoteegi kustutamise sissemaksetest ja audiitori arvamusest ning kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingust lähtuvalt veidi erinevalt (kinnistu väärtus oli 2,58 miljonit krooni, laenusuhted viitavad 2,5 miljonile kroonile), ei väära kohtu arvates äsjamärgitud veendumust ja järeldusi. Hageja väide laenulepingute tühisusest seoses näilikkusega on ümber lükatud juba eespool märgitud käsitlusega laenulepingu väidetavast rahatusest. Kohus on seisukohal, et kuigi kinnistu omandas tõepoolest OÜ Kagutuul, on selle osanike käitumine kinnistu omandamise järgselt endale laenulepingutena vormistatud kohustuste võtmise näol mõistlik äritegevus, sest on selge (seda kinnitasid ka tunnistajad oma ütlustes, rõhutades, et Sampo Panga laenu andmise tingimuseks oli kinnistu kuulumine osaühingule), et vastasel korral ei oleks T. S oma kinnistut

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-09-71707 üldse võõrandanud ja planeeritud hooldekodu tegevus (ehk sisuliselt kogu osaühingu tegevuse sisu) ei oleks käivitunud. Kohus ei näe sellises tegevuses vastuolu seadusega või heade kommetega, sest läbi osaluse osaühingus rikastusid ka (tulevased) osanikud. Seega asub kohus seisukohale, et puudub alus hagi rahuldamiseks kummalgi esitatud alusel. Aegumise küsimust ei pea kohus seetõttu vajalikuks käsitleda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.