Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. Saata kohtumääruse koopia võlgnikule, pankrotihaldurile, registri- ja kinnistusosakondadele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ Antsla Triinu kanda. Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti tasu ja kulude katteks ajutise halduri tasu 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni Küllike Mitti kasuks (isikukood 47007092719, arvelduskonto nr 10102011224006 AS SEB Pank) ning kulude hüvitis 4 766 (neli tuhat seitsesada kuuskümmend kuus) krooni ja 34 senti OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (registrikood 10609096, arvelduskonto nr 221013804535 AS Swedbank). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.

VÕLGNIKU NÕUE JA SELLE PÕHJENDUS

Pankrotiavalduse kohaselt on OÜ Antsla Triinu asutatud 04.09.1997.a. Osaühingu põhitegevusalaks on toitlustus, baari pidamine Rimmi külas Antsla vallas koos majutusega. Osaühing on käesolevaks ajaks muutunud maksejõuetuks ja maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Maksejõuetus tekkis majanduslanguse tõttu. Kuigi viimasel ajal oli märgata majandustegevuse paranemist ja klientide arvu suurenemist, otsustas pank laenuvõlga tagava vara müüa. Seega muutus osaühingu majandustegevuse jätkamine võimatuks. Osaühingu koguvõlg on 2 933 206, 90 krooni ning osaühingul on vara 600 000 krooni. Neil asjaoludel taotleb OÜ Antsla Triinu PankrS § 13 alusel välja OÜ Antsla Triinu pankroti väljakuulutamist.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARVAMUS

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevuseks olnud toitlustus, baari pidamine ja ööbimisvõimaluste pakkumine Rimmi külas Antsla vallas Võrumaal. Kuni 2008.aasta maikuuni toimus äriühingu majandustegevus äriühingu osanikele Ilmar Lepale ja Riina Lepale kuulunud hoonestatud kinnistul. 2008.aasta maikuus müüsid Ilmar Lepp ja Riina Lepp oma osad Teele Taarile ning selleks, et äriühingu tegevus saaks jätkuda ostis võlgnik 23.05.2008.a. sõlmitud lepingu alusel Ilmar Lepalt ja Riina Lepalt tegevuseks vajalikud hooned ja maa. Võlgnik võttis kinnistu soetamiseks laenu enda osanikult ja pangalt, soetatud kinnistule seati esimese järjekoha hüpoteek panga kasuks summas 2,7 miljonit krooni. 2008.majandusaastal jäi ka äriühingu käive 2007.majandusaastaga samale tasemele. Samas olid hüppeliselt kasvanud äriühingu finantskulud (seda eelkõige laenule lisanduvate intresside näol) ning äriühing lõpetas erinevalt eelmiste majandusaastatega märkimisväärse kahjumiga. 2009. majandusaastal äriühingu käive järsult vähenes ning äriühingul tekkisid raskused oma võlakohustuste tähtajalise täitmisega – tekkivad viivitused maksude ülekandmisel, pangalaenu tasumisel jne. Hakati ootama majanduslanguse möödumist, et tegevus muutuks jälle kasumlikuks. Selleks andis lootust 2009.majandusaasta lõpus külastajate arvu suurenemine, aastavahetuseks suuremate tellimuste tegemine. Maksu- ja Tolliametiga peeti läbirääkimisi maksuvõla ajatamiseks, kes lubas seda ka kaaluda pärast revideerimise lõppemist. Samuti asuti pidama läbirääkimisi pangaga laenu tasumise graafiku muutmiseks. 2010.majandusaastal vähenesid äriühingu müügitulud veelgi moodustades seisuga 2 (5)

15.11.2010.a. vaid 195 916,00 krooni. 2010.aasta oktoobris teatas pank, et ta ei ole maksegraafikut nõus muutma ning seoses pikaajaliselt tasumata laenumaksetega (võlad alates 2010.a. jaanuarist) pöördub oma nõude sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Võttes arvesse panga seisukohta, lõpetas äriühingu juhatuse liige äriühingu majandustegevuse, töötajatega töölepingud ning pöördus avaldusega kohtu poole äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul vara ei ole mitte enam kui ~ 1 521 000 krooni; võlgniku teadaolevad lühiajalised kohustused on vähemalt 3 285 517,60 krooni. Võlgniku majandustegevus on küll lõppenud, kuid töötajatega töölepingud lõppesid alles detsembri alguses. Seega äriühingu lühiajalised kohustused kasvavad seoses töötajatele lõpparvete arvestamisega. Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingule kuulunud toitlustuskoht-baar on suletud ning äriühingu aktiivne majandustegevus lõppenud – st. äriühingul ei teki edaspidi ka regulaarset müügitulu. Arvestades kinnisvaraturu jahtumist võib juba ette prognoosida võlgnikule kuuluva kinnistu müügiprotsessi pikaajalisust ning müügihinna jäämist oluliselt alla kinnistu soetushinna. Võlgniku arvestuslik netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Neil asjaoludel toetab ajutine pankrotihaldur võlgniku avaldust äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja tuginedes pankrotiseaduse §-dele 1 lg 2, 31 lg 1 ja 2, 33 lg 1 ja 2 teeb ettepaneku kuulutada välja OÜ Antsla Triinu pankrot.

KOHTU POOLT

PÕHJENDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

TEHTUD

JÄRELDUSED,

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil jääb võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja soovib pankroti väljakuulutamist (tl 168). Ajutine haldur toetab pankroti väljakuulutamist (tl 168). Ajutise pankrotihalduri aruande koos lisadega ning võlgniku poolt esitatud võlgade ja vara nimekirjade ning antud seletuste (tl 4, 7-8, 23-165, 168) kohaselt on võlgnikul maksejõuetus, mis ei oma ajutist iseloomu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku vara väärtus ei ületa ajutise pankrotihalduri hinnangul 1 521 000 krooni ja ta omab lühiajalisi kohustusi vähemalt 3 285 517,60 krooni suuruses- seega nõuded ületavad üle kahe korra võlgniku vara väärtuse. PankrS § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse

3 (5)

juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid nn. muud asjaolu: võlgniku uue ainuosaniku ja juhatuse liikme poolt äriplaani ebapiisav läbimõeldus, mistõttu on äriühingu tegevusest saadavad tulud olnud alates 2008.aastast stabiilselt väiksemad tema tegevusega seotud kuludest; äriühingu juhtkond pidas vaatamata äriühingu varasematele kesistele majandustulemusele otstarbekaks võtta 2008.aastal äriühingule suuremahulise finantskohustuse seoses mittelikviidse kinnistu soetamisega, kuid mingeid kvalitatiivseid muutusi äriühingu tegevuses ei toimunud, müügitulud võrreldes eelnevate majandusaastatega ei suurenenud; üleüldine majanduslangus ning sellest tulenevalt ka tarbimise vähenemine, mistõttu ka äriühingu müügitulud on perioodil 2009.-2010.a. drastiliselt vähenenud; äriühingu alakapitaliseeritus; osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada. PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1,4 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et OÜ Antsla Triinu on maksejõuetu, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning neil asjaoludel tuleb välja kuulutada OÜ Antsla Triinu pankrot. Võlgniku kohustused ületavad vara üle kahe korra, võlgnikul puudub majandustegevus. PankrS § 31 lg 6 alusel jäävad kehtima Tartu Maakohtu 12.novembri 2010.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-10-55408 rakendatud pankrotiavalduse tagamise abinõud keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamine ja peatada võlgniku vara suhtes toimuv võimalik sundtäitmine. PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulude arvestuse, mille kohaselt on ajutise pankrotihalduri tasu 10 875 krooni ja kulud 4 766,34 krooni (tl 166-167). Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töömahtu, töö keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata ajutisele pankrotihaldurile oma ülesannete täitmise eest tasuks 10 875 krooni, millelt väljamakse tegija on kohustatud maksma riigile sotsiaalmaksu. Pankrotihalduri taotlusel tuleb pankrotivara arvelt halduri tasu 10 875 krooni välja mõista ajutise pankrotihalduri Küllike Mitti kasuks ja kuna menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum, hüvitis kulutuste katteks 4 766,34 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Küllike Mitt kinnitab, et ta ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse 4 (5)

algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta OÜ Antsla Triinu kanda. Kohtunik:

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.