TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
1.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses
sätestatud
alustel
võib
menetlusosaline
taotleda
riigipoolset
menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõuded
1.13.03.2006.a. esitas AS K kohtule hagi VP vastu põhivõlgnevuse 1 461 897,28 krooni ja viivisintressi 450 477,64 krooni väljamõistmiseks. 03.11.2009.a. kohtule esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 267 272,18 krooni, viivised 764 974,91 krooni ja viivised VÕS § 94 sätestatud intressimäärale alates 26.05.2009.a.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.05.2000.a. tööettevõtulepingu nr. 2/2000, mille kohaselt kohustus hageja ehitama kostjale eramu Vana-Rannamõisa tee 34B. Vastavalt lepingu lisadeks olnud maksegraafikutele pidi kostja tasuma hagejale lepingu täitmise eest kokku 6 835 000 krooni. Kuna kostja soovis teha ehituslahendustes muudatusi, sõlmiti selle kohta 26.07.2000.a. vastav kokkulepe. Kokkuleppele lisati tabel, milles fikseeriti nii seni tehtud kuid akteerimata ja tasumata kui ka soovitud lisatööde mahud ja hinnad kogumaksumusega 2 481 524 krooni. Samuti lepiti kokku vastav maksegraafik. Samal päeval väljastati ka kostjale arve nr. T75/02 summas 1 030 076,28 krooni ning tööde üleandmise-vastuvõtmise akt „Juuli 2002“, millest nähtuvad milliseid konkreetseid töid, mis fikseeriti 26.07.2002.a. lisakokkuleppes, nimetatud arve katab. Sellest arvest tasus kostja 300 000 krooni, seega võlgneb kostja hagejale 730 076,28 krooni. Lisaks teostas hageja 26.07.2002.a. lisakokkuleppe alusel veel täiendavalt ehitustöid. Hageja katkestas ehitustööde teostamise kui ilmnes, et vastavalt kokkulepitud maksegraafikule 30.09.2002.a. järgmist makset ei toimunud. Üleandmise aktis „September 2002“ kajastatud summa 504 123 krooni sisaldab teostatud töid. Lisaks teostatud töödele anti hageja poolt kostjale üle veel materjale (sh. sanitaartehnikat) väärtuses 198 244,70 krooni, mistõttu moodustab pärast akti „Juuli 2002“ teostatud tööde ja materjalide summa kokku 702 367,70 krooni. Seega moodustab kostja põhivõlgnevus summas 1 461 897,28 krooni, kuna osa nõudest summas 29 453,30 krooni on aegunud, tuleb nimetatud summas põhivõlgnevusest maha arvestada. Kuna antud asjas on teostatud ekspertiis, kus ekspert on leidnud, et töid on teostatud hageja väidetust vähem 101 050 krooni ja santehnikat on lisaks üle antud summas 134 122,90 krooni, siis moodustab kostja põhivõlgnevus 1 267 272,18 krooni. Lisaks põhinõudele palub hageja kostjalt välja mõista viivis seisuga 25.05.2009.a. summas 764 974,19 krooni ning alates 26.05.2009.a. viivis põhivõlgnevuselt vastavalt VÕS 94 lg 1 sätestatud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väidetel ei ole hageja tõendanud, et ta tegi tööd vastavalt tööettevõtulepingus kokkulepitud tingimustel. Samuti ei ole hageja kinni pidanud poolte vahel kooskõlastatud tööde teostamise tähtaegadest. 24.07.2003.a. esitas kostja hagejale kirjaliku pretensiooni, milles märgitud puudused jäid kõrvaldamata. Kostja on tasunud hagejale panga kaudu 5 406 284,29 krooni ja 26.07.2002.a. sularahas 300 000 krooni. Samuti on kostja tasunud 08.06.2000.a. sularahas veel 330 000 krooni ning veel täiendavalt sularahas kokku 1 752 823 krooni. Kostja on tasunud kokku hagejale 7 789 107,29 krooni. Kostja vastuväidete kohaselt tal võlgnevust hageja ees ei ole. Kostja väidetel on hagi aegunud. Elamule ei ole siiani väljastatud ehitusluba, kuivõrd hageja ei ole kostjale üle andnud vajalikku projekti- ja muud ehitusdokumentatsiooni. Hageja poolt tehtud viiviste arvestused ei ole seadusega kooskõlas. Viivise nõue pole põhjendatud, kuivõrd arvet kostjale esitatud eelnevalt ei ole ja kostja sai selle koos hagiga kohtult. Hageja ei ole kõrvaldanud puuduseid ehituse lõpetamise käigus või
garantiiaja vältel. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ning palus vähendada viiviseid mõistliku summani. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusele (VÕSRS) § 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
5.Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et pooled sõlmisid 11.05.2000.a. tööettevõtulepingu nr. 2/2000, mille p. 2.1 kohaselt on lepingu objektiks tööettevõtja poolt tellijale eramu Vana-Rannamõisa tee 34B ehitustööd vastavalt AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus projektile ja lisatud eelarve koosseisule (I köide t/l 7-14). Lepingu p. 4.2 kohaselt tellija finantseerib lepinguobjekti ehitustööd lepingulises mahus. Tööde kogumaksumus on 4 400 803 krooni. Hind sisaldab käibemaksu (I köide t/l 12). Lepingu p. 2.4 järgi lisatööd, mida tööettevõtja teostab peale täiendava projekt-dokumentatsiooni saamist tellijalt ja mis ei sisaldu käeoleva lepingu ja selle aluseks olevate dokumentide mahus, tasub tellija täiendavalt. Kuivõrd pooltevaheline võlasuhe tekkis eelpool nimetatud tööettevõtulepingust, siis tuleb käesoleva vaidluse puhul kohaldada vastavaid Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. Vastavalt TsK § 355 tööettevõtulepingu järgi kohustub tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline 11.05.2000.a. tööettevõtuleping nr. 2/2000 on lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma.
6.Esmalt annab kohus hinnangu kostja vastuväidetele, mis puudutavad asjaolu, et hagi on aegunud. Kohus on antud asjas teinud 23.04.2007.a. vaheotsuse, millise kohaselt on kohus aegumist osaliselt kohaldanud ning ülejäänud osas on menetlust jätkatud (I köide t/l 196-197). Kohus on seisukohal, et antud juhul on tõendamist leidnud, et pooled pidasid läbirääkimisi, mistõttu aegumine on peatunud vastavalt TsÜS § 167 lg 1.
7.Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited, milliste kohaselt ei ole hageja kinni pidanud kokkulepitud tähtaegadest ning tingimustest ei ole aluseks jätta töö eest tasumata. Ka ei ole aluseks jätta tehtud töö eest tasumata asjaolu, et hageja pole väidetavalt puudusi kõrvaldanud (I köide t/l 48). Nimetatud asjaoludel võib kostja nõuda puuduste tasuta kõrvaldamist, tasu vähendamist või lepingu lõpetamist ja kahjude hüvitamist vastavalt TsK § 368.
8.Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja põhinõudele summas 1 267 272,18 krooni. Nimetatud nõue moodustab tasumata 26.07.2002.a. arvest summas 730 076,28 krooni (I köide t/l 21), tehtud lisatöödest summas 504 123 krooni (I köide t/l 27-29) ja üleantud sanitaartehnikat väärtuses 134 122,90 krooni (I köide t/l 236). Eelpooltoodud summadest on hageja mahaarvestanud 101 050 krooni, milline summa on eksperdi hinnangul aktides „Juuli 2002“ ja „September 2002“ kajastatud vähem tehtud tööd (I köide t/l 236). Kostja vastuväidetel tal võlgnevust hageja ees ei ole, kuivõrd kostja on tasunud kokku hagejale 7 789 107,29 krooni. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on eelpool nimetatud sätet pooltele selgitanud 08.09.2009.a. kohtumäärusega (II köide t/l 1). 11.05.2000.a. poolte vahel sõlmitud tööettevõtulepingu nr. 2/2000 p. 7.1 kohaselt tellija tasub teostatud tööde eest vastavalt lepingu lisa 4 toodud maksegraafikule. Tellijapoolne maksetähtaeg on seitse päeva alates üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamisest ja vastava arve saamisest tööettevõtjalt. Lepingu p. 7.2 järgi lisakulutused, mis tehakse tellija nõudmisel või mille tegemise vajaduse tellija eelnevalt aktsepteerib allakirjutatud lisas, kohustub tellija tasuma töö lõpetamisest ja arve esitamisest seitsme päeva jooksul (I köide t/l 9). Seega oli kostjal
kohustus tasuda hagejale arve alusel, eeldusel et töö on lõpetatud. Pooled ei vaidle selle üle, et osaliselt on kostja tasunud hagejale sularahas ning osaliselt pangaülekannetega. Kohtule esitatud kirjalike tõendite – kliendi väljavõtte kohaselt on kostja tasunud hagejale 5 406 284,29 krooni (I köide t/l 276-278). Kostja poolt kohtule esitatud 08.06.2000.a. arve nr. T29/00 summas 330 059,99 krooni laekumine on kajastatud kliendi väljavõttes nr. 2116, 2117, 2118, 2115 ja 2131 all (I köide t/l 324, 276). Seega pole õige kostja vastuväide nagu oleks kostja tasunud hagejale panga kaudu 5 406 284,29 krooni, kuivõrd eelpooltoodust tuleneb, et kostja poolt sularahas hagejale tasutud summad on kajastatud eelpool viidatud kliendi väljavõttes (I köide t/l 276-278). Vastupidist kostja tõendanud ei ole. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et kohtule esitatud maksgraafiku (summas 4 400 803) ja lisakokkuleppe (2 434 197) alusel on summad hagejale tasutud, siis ei oma kostja poolt kohtule esitatud tõendid 2000.a. ja 2001.a. sularahas tasumiste kohta antud juhul tähtsust (I köide t/l 325-326).
9.Pooled ei vaidle selle üle, et 26.07.2002.a. on sõlmitud lepingu lisa tööettevõtulepingule nr. 2/2000 (I köide t/l 14). Samuti lepiti kokku, et teostatud tööde maksumus on 2 418 524 krooni ning tööde eest tasutakse vastavalt maksegraafikule (I köide t/l 15, 16-18). Teostatud tööde osas on koostatud akt „Juuli 2002“ (t/l 24-26), millise alusel on väljastatud arve nr. T75/02 summas 1 030 076,28 krooni (I köide t/l 21). Antud arvele on hageja väidetel alla kirjutanud 01.08.2002.a. kostja poeg Andrei Polištšuk. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväited nagu tema poleks seda arvet saanud ja kostja pole andnud volitusi aktidele allakirjutamiseks on ümber lükatud kohtule esitatud 20.11.2000.a. notariaalse volikirjaga, millise kohaselt on kostja tähtajatult volitanud Andrei Polištšuk’i ja Oleg Šivikov’i (I köide t/l 296). Ka kinnitab seda, et kostja on saanud kätte eelpool nimetatud arve asjaolu, et kostja on antud arvest tasunud 300 000 krooni (I köide t/l 278). Seega on asja kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud asjaolu, et kostja võlgneb eelpool nimetatud arve alusel hagejale 730 076,28 krooni.
10.Järgmisena annab kohus hinnangu hageja nõudele summas 504 123 krooni, mis sisaldab 26.07.2002.a. kokkulepitud töid. Aktile „September 2002“ kostja alla kirjutanud ei ole ning selle alusel kostjale arvet väljastatud ei ole (I köide t/l 27-29). Kohus on 12.09.2007.a. määranud antud asjas ehitusekspertiisi (I köide t/l 220-221). Riiklikult tunnustatud kohtuekspert Leo Rahumägi on teostanud elamus Tallinnas Vana-Rannamõisa tee 34B ehitustehnilise ekspertiisi (I köide t/l 229-245). Ekspert on hoone üle vaadanud kahel korral. Esimesel korral külastas ekspert objekti üksi, teisel korral osalesid ülevaatusel maja omanik Andrei Polištšuk, kostja lepinguline esindaja ja hageja esindaja (I köide t/l 230). Ekspert on asunud seisukohale, et kõik hageja poolt teostatud tööd, mis on loetletud üleandmise-vastuvõtmise aktides „Juuli 2002“ ja „September 2002“ on ette nähtud 26.07.2002.a. „Lisa töövõtulepingule nr. 2/2000 tabelis 1“ (I köide t/l 16-18). Kohtul puudub antud juhul alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi poolt teostatud ekspertiisis. Eksperdi hinnangul on hageja teostanud aktide „Juuli 2002“ ja „September 2002“ alusel töid, kuid on teostanud neid vähem summas 101 050 krooni. Seega tuleb nimetatud summa maha arvestada, mida hageja on ka teinud. Samuti on eksperdi vastuse kohaselt kostjale hageja poolt üle antud sanitaartehnilisi seadmeid ja inventari summas 134 122,90 krooni. Üleandmise akt puudub, kuid seadmed on paigaldatud eelpool nimetatud objektile (I köide t/l 235-236, 244-245). Samuti on hageja poolt kohtule esitatud AS FEB arve –saateleht nr. 755238 summas 134 122,90 krooni (I köide t/l 131-132). Nimetatut kinnitasid ka kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud AKja JL(II köide t/l 64-65, 67).
11.Ka on ekspert asunud seisukohale, et „Juuli 2002“ ja „September 2002“ aktides loetletud hageja poolt teostatud tööde ehituskvaliteet vastab poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus ettenähtud kvaliteedi tingimustele. Varem teostatud tööde ülevaatuste käigus avastatud puudused oleks olnud hageja poolt kõrvaldatavad objekti ehituse lõpetamise käigus või hiljem garantiiaja vältel. Seega pole põhjendatud kostja vastuväited selles osas, et töid pole teostatud vastavalt tööettevõtulepingus kokkulepitud tingimustele.
12.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue põhivõlgnevuse osas summas 1 267 272,18 krooni ( 730 076,28 + 504 123 + 134 122,90 – 101 050 = 1 267 272,18) on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
13.Viimasena annab kohus hinnangu hageja nõudele viiviste summas 764 974,91 krooni ja alates 26.05.2009.a. viiviste vastavalt VÕS § 94 lg 1 alusel kostjalt väljamõistmiseks. Kohtule esitatud ja eelpool viidatud tööettevõtulepingus pooled viivise määra kokku leppinud ei ole. Hageja on oma nõudes viiviste väljamõistmiseks tuginenud VÕS § 94 lg 1 ja § 113 lg 1. Kuna kohus kohaldab antud vaidluse lahendamisel TsK sätteid, siis tuleb viivise väljamõistmisel juhinduda TsK § 231 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamise aja eest aastas 3 % viivitatult summalt, kui seadusega või lepinguga ei ole määratud kindlaks teistsugust protsendimäära. Kuivõrd kostja on taotlenud viiviste vähendamist mõistliku summani, siis kohus juhindudes TsK § 194 lg 1 peab põhjendatuks vähendada viiviseid arve nr. T 75/02 summas 730 076,28 krooni tasumisega viivitamise eest 7 000 kroonini. Kohus on seisukohal, et ülejäänud põhinõude osas summas 537 195,90 krooni ei ole hageja viivisenõue kooskõlas hea usu põhimõttega, kuivõrd tööde eest tasumise aluseks on pooled kokku leppinud arve esitamise tööettevõtja poolt. Kuna hageja pole oma nimetatud nõude osas kostjale arvet esitanud ja see summa selgus kohtumenetluse käigus, siis ei kuulu kohaldamisele ka viivise nõue summalt 537 195,90 krooni. Kohus arvestab antud juhul võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust ja poolte varalist olukorda. Samuti arvestab kohus asjaolu, et hageja esitas algselt kohtule pankrotiavalduse kostja vastu, millest ise hiljem loobus. Seega on hageja ise viivitanud nõude kohtule esitamisega. Eelpooltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks ka hageja nõuet mõista kostjalt välja viivis alates 26.05.2009.a. vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäärale.
14.Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt 1 274 272,18 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 1 267 272,18 krooni ja viivis 7 000 krooni.
15.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 267 272,18 krooni. Menetluskulude jaotamine
17.Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.