2-09-22477
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-22477
Tsiviilasi
AS-i EG hagi OÜ GK vastu 6299,20 krooni nõudes
Menetlusosalised
Hageja: AS EG(reg kood XXX, asukoht XXX), esindaja JK Kostja: OÜ GK(reg kood XX, asukoht XX), esindaja SS
Kohtuistungi toimumise aeg
02. detsember 2010
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ GK 6299,20 (kuus tuhat kakssada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti) krooni AS EG kasuks. Menetluskulud jätta OÜ GK kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 09.01.2007 Maagaasi müügilepingu , mille p 2.1. alusel kohustus hageja müüma kostjale maagaasi ning kostja kohustus gaasi eest maksma vastavalt lepingu p 5 toodud tingimustele. Kostja kohustus tasuma nii müüdud gaasi (lepingu p 5.1.) kui ka hageja poolt kasutatud võrguteenuse eest (lepingu p 5.3.). Kooskõlas lepingu p 6.2. kohustus kostja gaasi ja kasutatud võrguteenuse eest hagejale tasuma iga hageja poolt esitatud arve arveldusperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks. Hageja esitas kostjale 30.03.2007 arve nr 114965. Arvest nr 114965 tulenes kostjale maksekohustus summas 6299.20 krooni, tasumise tähtajaga 15.04.2007. Eelnimetatud arvest tulenev käesoleval aial sissenõutav kohustus on 6299.20 krooni. Hageja palub
hagi rahuldada ja mõista GKOÜ AS EG kasuks välja 6299.20 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja tema vastu esitatud hagiavaldust ei tunnista ning leiab, et see on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid – teenuse osutamise fakti ja tarbitavat kogust jne. Nimelt ei ole reaalselt teenust pakutud ja reaalselt gaasi tarbitud. Hagejale jääb arusaamatuks, millest tulenevalt ja milliste andmete alusel on hageja arve koostanud. Hageja juhib nii kostja kui kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja poolt lisatud 09.01.2007 aktis “Kokkulepe arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta” puudub kostja allkiri. Seda saab kindlaks teha ka visuaalselt vaadeldes ostu-müügilepingus ja aktis toodud allkirjasid. Erinevus on niivõrd ilmne, et puudub isegi ekspertiisi teostamise vajadus. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, samuti tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks kostja kantud menetluskulud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hageja poolt osutatud teenuse eest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et 09.01.2007 aktis “Kokkulepe arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta” puudub kostja allkiri, kuivõrd kohtule esitatud võrguteenuse osutamise ja maagaasi müügileping kui ka kokkulepe arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta on allkirjastatud kostja juhatuse liikme – SSi poolt. Kohus on seisukohal, et kui kostja soovis lepingu allkirjastamist vaidlustada, oleks pidanud kostja taotlema kohtult käekirjaekspertiisi määramist. Kuivõrd kostja ekspertiisi määramist ei taotlenud, tuleb asja lahendamisel lähtuda viidatud lepingust. Kohus leiab, et allkirja andmist saab käsitleda otsese tahteavaldusena. Allkirja tähendus lepingul ongi see, et allkirja andja kinnitab, et ta on nõus esitatud tingimustega, samuti on allkirja funktsioon identifitseerida tahteavalduse tegija. Seega on pooled lepingu sõlminud ja järelikult on tekkinud ka kohustus leping nõuetekohaselt täita. Kokkuleppest arvesti kasutuselevõtu ja gaasitarne alustamise kohta nähtub, et kostja, hageja ja võrguettevõtja leppisid kokku selles, et 09.01.2007 kell 10.00 alustati maagaasi tarnimist ja võeti kommertsmõõtmiseks kasutusele gaasiarvesti. Seega kostja väide, et talle ei ole reaalselt teenust pakutud ega gaasi tarbitud, on paljasõnaline ja ei ole tõendamist leidnud. VÕS § 8 lg 2 järgi leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6299,20 krooni.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.