2-10-41093
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Eveli Vavrenjuk
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2010. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-41093
Tsiviilasi
AS DnB Nord Liising hagi Kaido Kompus vastu 299 598,72 krooni nõudes Põhivõlgnevus Liisingulepingust 194 042,73 krooni, Liisingulepingust II 56 424,48 krooni ja Liisingulepingust III 49 131,51 krooni 299 598,72 krooni
Hagi ese
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: AS DnB Nord Liising (RK 11315936, asukoht: Tartu mnt 10, 10145 Tallinn); • Hageja esindaja: DnB NORD Panga juristi abi Laura Sofia Annus (Asukoht: Tartu mnt 10, 10145 Tallinn, Epost: [email protected] , tel: 6868502, faks: 6868501); • Kostja: Kaido Kompus Kirjalik menetlus •
12.11.2010.a. määras 0,25% päevas AS DnB Nord Liising kasuks.
AS DnB Nord Liising esitas 26.08.2010.a. hagi Tartu Maakohtusse Kaido Kompuse vastu 194 042,73 krooni nõudes. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 09.01.2008.a. järelmaksuga müügileping nr 049210, mille esemeks oli Chevrolet Explorer Ltd 6.2. TDI. Lepingu üldtingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama kostja soovil eelnimetatud vara ning andma vara lepingu kehtivuse perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse. Kostja peamiseks kohustuseks oli lepingu lisas olevas maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja jättis eelnimetatud maksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjale 31.03. 2010.a. lepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja osamaksete võlgnevus hageja ees kokku 39 152.11 krooni, mis moodustus osamaksetest summas 29 765, 60 krooni, intressimaksetest summas 3 975, 79 krooni, tasumata osamaksetelt arvutatud viiviselt 287, 44 krooni ja kindlustusmaksetest summas 5 123,25 krooni. Kuna kostja ei tagastanud hagejale vara valdust, oli hageja sunnitud pöörduma tagastusteenust osutava ettevõtte poole, mistõttu on kostja kohustatud hagejale hüvitama 9 528,00 krooni. Kuna vara võõrandamisest saadud 135 000 krooni ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud hüvitamata kulutusi ehk vara jääkmaksumust 278 434,38 krooni, on kostjal kohustus tasuda hüvitamata jäänud summa 143 434, 38 krooni. Hageja kandis vara realiseerimisega seonduvaid kulusid summas 6 191, 47 krooni. 24.08.2010.a. esitas hageja Harju Maakohtusse hagiavalduse võlgnevuse nõudes kostja vastu. 12.11.2010.a. esitas hageja haginõude suurendamise avalduse Tartu Maakohtule, millega soovis oma nõuet kostja vastu suurendada ja lisada hagi esemena juurde liisingulepingust nr 054069 ja liisingulepingust nr 015008 tulenevad nõuded. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 08.02.2008.a. liisinguleping nr 054069, mille esemeks oli Mercedes – Benz Sprinter 318 CDI R3L. Kuna kostja jättis liisingumaksed tasumata, saatis hagejale 02.07.2010.a. Liisingulepingu II ülesütlemise teatise. Kuna tekkinud võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja Liisingulepingu II 22.07.2010.a. ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Liisingulepingust II tulenev osamaksete võlgnevus kokku on 17 341, 42 krooni, mis moodustus osamaksetest summas 14 317,05 krooni, intressimaksetest summas 1 853,65 krooni ja tasumata osamaksetelt arvestatud viivisest summas 1 170,72 krooni. Kuna vara II võõrandamisest saadud 237 500, 00 krooni ei katnud Vara II jääkmaksumust 270 344,93 krooni, on kostjal kohustus tasuda hüvitamata jäänud summa 32 844,93 krooni. Hageja
kandis vara realiseerimisega seotud kulusid summas 9 262,50 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmiti 13.06.2007.a liisinguleping nr 015008, mille esemeks oli Citroen Jumper 3. kostja jättis liisingumaksed tasumata, mistõttu hageja saatis kostjale 02.07.2010.a Liisingulepingu III ülesütlemise teatise. Kuna võlgnevust nõutud tähtajaks ei tasutud, ütles hageja Liisingulepingu III 22.07.2010.a ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Kostja Liisingulepingust III tulenev võlgnevus kokku on 16 032,10 krooni, mis moodustus osamaksetest summas 13 981,77 krooni, intressimaksetest summas 1 111,07 krooni ja tasumata osamaksetelt arvestatud viivisest summas 939,26 krooni. Kuna vara III võõrandamisest saadud 126 250,07 krooni ei katnud vara III jääkmaksumust 156 399, 81 krooni, siis on kostjal kohustus hagejale tasuda hüvitamata jäänud summa 30 149, 74 krooni. Hageja kandis vara III realiseerimisega seonduvaid kulusid summas 5 000,00 krooni.
Kostja oli oma 23.11.2010.a. vastuses nõus sellega, et kostjal tekkisid makseraskused, kuna firmad, kellele kostja osutas teenust, jäid võlgu ning lõpetasid tegevuse. Kostja esitas vastuväite müügi hinna suhtes. Tegu oli diisel mootoriga mitte bensiini mootoriga ning antud aastakäigu masinate müügihind on praegu 420 000 EEK. Seetõttu ei taha kostja uskuda, et tingimisruum on pea 300 000 krooni. Kostja leidis, et kompromissi sõlmimisega on praegu kindlasti raskusi, kuna hetkel ei saa kostja tööd teha avarii tagajärjel. Töövõimetus on 80%. Ainsaks lahenduseks on kinnistu müük, mis sai selle aasta algul müüki pandud. Sellega tegeleb Tõnisson kinnisvara.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel 09.01.2008.a. sõlmitud liisingulepingust, 08.02.2008.a sõlmitud Liisingulepingust II ja 13.06.2007.a. sõlmitud Liisingulepingust III. Järelmaksuga müügilepingu üldtingimuste (edaspidi üldtingimused) punkti 4.1 järgi tasub ostja Liisingufirmale osamakseid, Intressimakseid ja Lepingutasu vastavalt Järelmaksuga müügilepingu lisas olevale maksegraafikule. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste punkt 10.1.2 järgi on Liisingufirmal õigus Järelmaksuga müügileping erakorraliselt üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud tasumata või on tasunud mittetäielikult kolm üksteisele järgnevat Osamakset või vahetult enne Järelmaksuga müügilepingu tähtaja lõppemist kaks viimast või ühe viimase maksegraafiku järgse Osamakse. Üldtingimuste punkt 10.2 järgi annab järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punkti 10.1 alapunktides märgitud tingimuste esinemisel liisingufirma Ostjale vähemalt 14-päevase tähtaja täiendavaks täitmiseks, millele järgnevalt võib Liisingufirma kohustuse kohase täitmata jätmise korral Järelmaksuga müügilepingu üles öelda. Hageja saatis kostjale liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse (tl 23) 31.03.2010..a, sest kostja ei tasunud tähtaegselt liisingumakseid. Kuna hoiatusest hoolimata ei tasunud kostja liisingumakseid, ütles hageja liisingulepingu üles. Liisingulepingu II osas saatis hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse (tl 49) 02.07.20010.a ja hageja ütles Liisingulepingu II üles 22.07.2010.a. Liisingulepingu III osas saatis hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse 02.07.2010.a (tl 49)ja hageja ütles Liisingulepingu III üles 22.07.2010.a. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti
aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punkt 4.7 järgi on hagejal õigus nõuda ükskõik millise lepingu järgse makse tasumisega hilinemisel kostjalt viivist tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest seaduses sätestatud maksimaalses määras, mis on praegu 0,02 % päevas. Viivise nõudmise eeldused – rahalise kohustuse olemasolu, kohustuse täitmisega viivitamine ja nõude sissenõutavaks muutumine – on käesoleval juhul täidetud. Samuti ei ületa viivis põhinõuet ja ei ole seega hea usu põhimõtte vastane. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2 järgi lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Üldtingimuste punkt 10.4 järgi kohustub Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisel Ostja Liisingufirma poolt kehtestatud tähtajal ja korras viivitamatult Eseme valduse üle andma Liisingufirma volitatud esindajale. Üldtingimuste punkti 10.5 järgi võõrandab Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemisel (välja arvatud kui Ostja on Järelmaksuga müügilepingu üles öelnud kasutades omandamise õigust, kui Järelmaksuga müügileping öeldi üles Müügilepingust taganemise tõttu või kui Ese hävib või muutub kasutuskõlbmatuks) Liisingufirma Eseme. Kui Eseme võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki ostja poolt Liisingufirmale Järelmaksuga müügilepingu punkti 10.5-10.6 alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on üldtingimuste punkti 10.7 järgi Ostja kohustatud viivitamatult tasuma Liisingufirmale puudu jääva osa. Üldtingimuste punkti 10.9 järgi peab Ostja hüvitama Liisingufirmale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid Liisingufirmast tulenevad asjaolud. Liisingufirma poolt Järelmaksuga müügilepingu ülesütlemise korral käesolevate üldtingimuste punktis 10.1 toodud juhtudel, on Ostja eelkõige kohustatud hüvitama Liisingufirmale järgmised kulud: 10.9.1. Eseme valduse ülevõtmisega seotud kulud juhul, kui Ostja ei tagasta Eset Liisingufirmale viimase poolt määratud tähtpäeval, sh kulud, mis on seotud tagastamisteenuse osutamisega kolmanda isiku poolt ning Eseme transpordiga Liisingufirma poolt määratud kohta.;
oli 270 344, 93 – 237 500 = 32 844, 93 krooni. Liisingulepingu III Eseme müügiprotsessi peale kulutas hageja 5 000, 00 krooni. Eseme müügihind oli 126 250, 07 krooni ja jääkmaksumus oli 156 399, 81 krooni. Jääkmaksumuse ja müügihinna vahe oli 156 399, 81 – 126 250,07 = 30 149, 74 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Hageja poolt pärast hagiavalduse kättetoimetamist avalduse tegemise näol hagile Liisingulepingust II ja Liisingulepingust III tulenevate põhinõuete ja kõrvalnõuete lisamiseks on tegemist hageja põhinõude suurendamisega eelpool nimetatud liisingulepingutest tulenevate põhinõuete võrra ja hageja kõrvalnõude suurendamisega eelpool nimetatud liisingulepingutest tulenevate põhinõuete võrra. Seetõttu saab kohus menetleda ka Liisingulepingust II ja Liisingulepingust III tulenevaid nõudeid. Ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 299 598, 72 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 9 337, 93 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt alates 24.08. 2010. a (s.o hagi esitamisest) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud Kaido Kompus.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.