Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2010.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-17993
Tsiviilasi
OÜ BTR(registrikood XXX, asukoht XX) hagi OÜ M(likvideerimisel, registrikood XXX, asukoht XXX) ja RS (S , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 43 873 krooni saamiseks
Hagihind
27 352,40 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
29. november 2010.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Oliver Ennok Kostja RS lepinguline esindaja Ivo Kaurit
isikud
Hageja nõue ja selle põhjendused 20.01.2005 sõlmisid hageja ja OÜ M(likvideerimisel, endise ärinimega OÜ T , edaspidi rentnik) haagiste rendilepingu nr 1094. Selle lepingu alusel andis hageja rentnikule ajutiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks haagise, kostja kohustus haagise rendi eest tasu maksma. Rentnik on jätnud tasumata arved nr 25, 57 ja 79 kogusummas 27 353 krooni. Rendilepingu p 2.3 kohaselt oli kokku lepitud viivises 0,15% kalendripäevas, kusjuures esmalt loetakse
tasutuks viivised, leppetrahv ja seejärel põhivõlgnevus. Rentniku viivisevõlgnevus on seisuga 19.04.2010 kokku 16 520 krooni. 20.01.2005 sõlmis hageja ja kostja juhatuse liige RS(edaspidi käendaja) käenduslepingu, millega käendaja võttis endale solidaarkohustuse täita lepingust tulenevad kohustused oma vara arvelt. Hageja palub rentnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista põhivõlg ja viiseid kogusummas 43 873 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda solidaarselt. Kostjate vastuväited ja nende põhjendused Käendaja hagi ei tunnista. Hageja nõue põhineb käenduslepingul. Käendaja hinnangul on käendusleping tühine. Tegemist on tarbijakäendusega ning käenduslepingus ei ole märgitud käendaja rahalise vastutuse maksimumsummat. Seetõttu on käendusleping tühine. Samuti on käendusleping tühine põhjusel, et käendatav kohustus ei ole piisavalt määratletav. Käendati tulevikus saabuvat kohustust. Seetõttu ei ole käendaja vastutuse piirid selged. Rentnik hagile kirjalikult ei vastanud. Kohtu põhjendused Rentnik kohtuistungile ei ilmunud, kutse sai rentniku esindaja kätte isiklikult. Kohus lahendas asja sisuliselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 alusel. 20.01.2005 on hageja ja rentnik sõlminud haagiste rendilepingu nr 1094, millega hageja andis rentnikule ajutiseks sihtotstarbeliseks kasutamiseks tasu eest haagised. Rentnik kohustus tasuma haagiste kasutamise eest tasu. Erinevate haagiste eest oli lepingus kokku lepitud erinev hind. Lepingus lepiti kokku viivises 0,15% kalendripäevas, kusjuures kõigepealt loetakse tasutuks viivised ja leppetrahv ning seejärel põhivõlgnevus (t lk 7-8). Poolte vahel puudub vaidlus, et rendileping sellistel tingimustel on sõlmitud. Rendilepingu allkirjastas Ranner Stamm. Kohus loeb selle lepingu sõlmimise tuvastatuks. Kohus kvalifitseerib hageja ja rentniku vahelise suhte rendisuhteks Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 järgi. Vastavalt nimetatud paragrahvile „rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti).“ 31.01.2009 on hageja esitanud rentnikule arve nr 25 kahe haagise rendi eest summas 6 796,80 krooni (t lk 10). 20.02.2009 on hageja esitanud arve nr 57 summas 9 440 krooni (t lk 11) ja 23.03.2009 arve nr 79 summas 11 115,60 krooni (t lk 12). Hageja on arvestanud viiviseid summas 16 519,34 seisuga 19.04.2010 (t lk 13). Puudub vaidlus, et hageja andis rentnikule rendile haagiseid ning tal oli õigus nõuda selle eest tasu. Puudub vaidlus ka selles, et rendilepingus oli kokku lepitud viivis. Viidatud kolm arvet ja viivis on rentniku poolt käesoleval hetkel tasumata. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Kohus leiab, et hagejal on põhjendatult alus nõuda renti. Samas leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõuab kostjatelt nimelt rohkem kui tal õigus oleks. Hageja nõue põhineb kolmel arvel. Nende kolme arve summa on 27 352,40 krooni, hageja nõuab aga 27 353 krooni. Kohus leiab, et 60 sendi osas puudub hageja nõudel alus. Kohus rahuldab rendi osas hagi osaliselt ning leiab, et hagejal on õigus nõuda renti summas 37 352,40 krooni ning hagi jääb rahuldamata 60
sendi nõudes. Kohus leiab, et hageja nõue viiviste summas 16 520 krooni väljamõistmiseks on põhjendatud. Viivised on arvestatud võlalt summas 37 352,40 krooni. 26.01.2005 sõlmisid hageja ja käendaja käenduslepingu rendilepingust nr 1094 tulenevate rentniku kohustuste täitmise tagamiseks. Käendaja kinnitas, et tutvus rendilepinguga, käenduse piirmäära kokku ei lepitud (t lk 9). Asjaolus, et leping on hageja ja käendaja vahel sõlmitud vaidlus puudub. Kohus loeb selle asjaolu tuvastatuks. Vaidlus seisneb selles, kas see sõlmitud leping kehtiv või on tühine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi „käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.“ Õige on käendaja seisukoht, et tarbijakäenduslepingule sätestab seadus täiendavad nõuded. Vastavalt VÕS § 143 „tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.“ VÕS § 34 järgi „tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.“ Kohus leiab aga, et tarbijakäenduse sätted käesoleval juhul ei kohaldu. Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-89-08 ja 3-2-1-126-09 leidnud, et kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või ping kehtib ka ilma kutsetegevuses, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks või aktsionäriks. Käendaja oli käenduslepingu sõlmimise ajal rentniku osanik ja juhatuse liige. Selles faktis vaidlus puudub. Seega ei ole käendaja puhul tegemist tarbijaga ja käendus kehtib käendaja vastutuse rahalise maksimumsummata. Käendaja leiab, et käendusleping ei vasta VÕS § 142 lg 2 nõuetele, mille kohaselt „tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.“ Kohus leiab, et käendati piisavalt määratletavat kohustust. Käendajale oli selge, et rendilepingu objektiks on haagised, erinevatel haagistel oli kokku lepitud konkreetne hind. Renti tuli tasuda haagise kasutamise eest. Haagise kasutamist sai käendaja juhatuse liikmena kujundada ja seega ei saanud tekkivad kohustused talle ebamäärased olla. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käendusleping kehtib ning käendaja vastutab rentnikuga solidaarselt VÕS § 145 järgi. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kosjatelt solidaarselt välja põhivõla summas 27 352,40 krooni ja viivised summas 16 520 krooni, kokku 43 872,40 krooni. Hageja nõue 60 sendi saamiseks jääb rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kostjate kanda. Seda võimaldab hagi rahuldamise ulatus. Kostjad kannavad menetluskulusid TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Meelis Eerik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.