Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
20.12.2010.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kell 15.00
Tsiviilasja number
2-10-48458
Tsiviilasi
FIOÜ avaldus AS KPK pankrotimenetluse alustamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks ning AS KPK pankrotiavaldus Pankroti väljakuulutamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja FIOÜ (registrikood XXX asukoht XXX) Võlausaldaja juhatuse liikmed MM ja SV
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Võlgnik AS KPK (registrikood XXX, asukoht XXX , juhatuse liikmed TR, XXX; AV XXX )
09.12.2010.a. Võlausaldaja esindaja SV, võlgniku esindajad TR ja GK, ajutine haldur AT
Kohtumääruse resolutsioon
Lõpetamisel on liisinglepingud sõidukite osas, mis enamuses asuvad Danske Bank A/S esindajate poolt näidatud hoiuplatsidel. Enamus võlgniku põhivarast, mis on Danske Bank A/Sle panditud (kommertspant), asub samas asukohas või KPK kontoris/garaazis aadressil Magasini 31, Tallinn. Võlgniku majandusaastate aruanded on äriregistrile esitatud. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumendid olid ülevaatlikud ja korrektsed. Dokumentatsioon vajab kiiresti läbivaatamist, sest on suuremahuline. Võlgniku bilansis on vara kokku 42 318 711 krooni väärtuses. Esialgsel hinnangul on selle vara orienteeruv turuväärtus kuni 8 miljonit krooni. Pankrotimenetluse kulud saab katta pankrotivara arvelt.Võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 31.10.2010 oli käibevara kogusummas 24 256 232 krooni väärtuses, sealhulgas: nr Raha ja mitmesugused nõuded Bil. hind Orienteeruv turuväärtus
raha pangakontol 21 148 21 148
Nõuded ostjate vastu (vt.Lisa 6: Deebitorid ) + laekumata tagatised, sh 1,3 milj. KK vastu Mitmesugused nõuded, s.h. nõue KPvastu 7 400 000 Ettemaksud tarnijatele (Silikaat) Tooraine ja materjal
2 920 703
80 000, st. kuni 10%
12 406 706 19 666
0 sest K&P omab samas suurusjärgus vastunõuet
1 507 273 16 875 496
100 000 Ca 200 000
Samas bilansis oli põhivara väärtuseks 25443215 krooni, sellest materiaalne põhivara 20 899 794 nr Vara nimetus Bilans. Orienteeruv turuväärtus jääkväärtus
Pikaajaline laen 1 942 500
AS-le KP K
Materiaalne põhivara T , 2 600 000
rajatis võõral territooriumil
AVbasis PTOÜ territooriumil 7 341 036 5 000 000-8 000 000
Viljandi tehase põhivara koos 244 338 200 000 kinnistuga, võlgniku K kinnistul J
Põhivara kontoris 3 983 10 000
Põhivara (sõidukid, mehhanismid), mis 13 282 340 750 000 asub hoiuplatsil XXX Tallinn suur enamus on kapitalirendi vara
25 443 215 Kuni 8 000 000 XXXkülas asuv 4,13 ha suurune kinnistu Kaalukoda, registriosa 3183439 on koormatud hüpoteekidega järgmiselt: 98 945 krooni Eesti Vabariik kasuks; 3 000 000 AS Sampo Pank kasuks; 308 000 OÜ MA kasuks. Võlgniku vallasvarale on seatud kommertspandid järgmiselt: 30.03.2006 seatud AS Sampo Pank kasuks sumas 15 000 000 ; 05.04.2010 seatud AS Sampo Pank kasuks sumas 20 000 000 ; 30.08.2010 seatud AS L kasuks summas 1 700 000 krooni. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimel registreeritud 11 sõidukit, vastutavaks kasutajaks on AS KPK registreeritud 30 sõiduki osas. Võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 30.11.2010 oli kohustusi kokku 53 839 253 krooni. Lühiajalised kohustused 38 213 267 krooni: kapitalirendilepingutest tulenevad kohustused 1 795 412 krooni; ostjate ettemaksed 38 142; võlad tarnijatele 32 824 072; võlad töövõtjatele
1 265 170;garantiikohustuste reserv 146 538. Pikaajalised kohustused 15 625 986 krooni, sellest: kapitalirendi pikaajalised kohustused 8 042 969; laenuintress 46 458; laen 7 536 559. Seisuga 14.11.2010 oli AS KPK võlg Maksu- ja Tolliameti andmetel bilansis näidatust pisut suurem 2 284 466 krooni (põhivõlg 2 199 561 + intress 84 905). Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega. Ajutine haldur üldjoontes nõustub juhatuse hinnanguga, et püsiv maksejõuetus tekkis 2010.aasta teises pooles. Olukord muutus eriti kriitiliseks alanud üldise majanduslanguse tõttu, sest vähenenud tellimuste ja järsult langenud hindade tõttu vähenesid rahavood ja võlgnikul nappis käibevahendeid ning 2010.aastal ei suudetud enam tasuda ka lühiajalisi kohustusi. Seda võimendasid tellijate võlgnevus võlgniku ees ja võib olla ka eelmise juhatuse liikme varasem ebapädev tegevus, millega võidi tekitada võlgnikule majanduslikku kahju. Äriühingu omakapital muutus negatiivseks. Muidugi on oma osa ka juhtkonna valearvestustel, sest ei osatud majanduslangust ette näha ega end selle vastu kaitsta – kindlustada. Menetluse käigus tuleb kontrollida võlgniku pankrotiavalduses esitatud väited juhatuse varasema liikme KK poolt tema tegevusega põhjustatud suurest kahjust ja vajadusel esitada kuriteoteade. Muus osas ajutisel halduril esialgu puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Esitatud kahtlustuse kohta on KK esindaja 02.12.2010 saatnud ajutisele haldurile „Avalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks“. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS-i KPK pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres T ’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, võlgade suuruseks on üle 57 miljoni krooni, vara väärtuseks on esialgsel hinnangul kuni 8 miljonit krooni. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhatuse tänased liikmed oleksid äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid vajavad analüüsi võlgniku pankrotiavalduses esitatud väited juhatuse varasema liikme KK poolt tema tegevusega põhjustatud suurest kahjust. Võlgniku tegevusluba on tühistatud, töölepingud töötajatega on lõpetatud, majandustegevus on suures kahjumis ja omakapital on negatiivne - mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed TR ja AVning endine juhatuse liige Kaupo Kaljuvee. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 24 000 krooni. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste
põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 24 000 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. TsMS § 150 lg 7 järgi kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Võlausaldaja on tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 26.10.2010 kohtudeposiiti 30 000 krooni. 09.12.2010 toimunud kohtuistungil esitas võlausaldaja esindaja taotluse kohtu deposiiti kantud 30 000 krooni tagastamiseks. Seega tuleb võlausaldaja tasutud summa tagatise tasunud isikule tagastada.
Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.