Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2010. a kell 14.00, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-9815
Tsiviilasi
Danske Bank A/S avaldus MKpankroti väljakuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
29. november 2010.a
Menetlusosalised
Avaldaja/võlausaldaja Danske Bank A/S lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela ([email protected]); Võlgnik: MK(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup ([email protected]); Ajutine pankrotihaldur: Peeter Sepper (asukoht: OÜ Haldur, Kotzebue 9, Tallinn 10402, telefon 6 270 444, faks 6 270 456, e-post: [email protected]).
Resolutsioon:
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus Danske Bank A/S esitas 01.03.2010 Harju Maakohtule avalduse MKpankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võlgneb MKOÜ seisuga 01.03.2010 võlausaldajale kokku 1 485 318,08 EUR ning laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist käendas lepingu alusel MKning tema rahalise vastutuse maksimumsummaks on 536 857,85 EUR. Kuna põhivõlgnik ei täitnud võlausaldaja ees lepingulisi kohustusi, ütles võlausaldaja ütles laenulepingu üles ning edastas käendajale täitmisnõude. Vaatamata asjaolule, et võlausaldaja nõudis käendajalt käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist, ei tasunud MK30 päeva jooksul võlausaldajale mitte ühtegi makset. Seetõttu edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid vaatamata sellele ei tasunud võlgnik võlausaldajale mistahes makseid. Kohus nimetas 02.11.2010 määrusega MKajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Kohtuistung Kohtuistungil 29.11.10 jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja jäi kirjalike vastuväidete juurde ning esitas kohustustest vabastamise avalduse. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus välja mõista ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused. Võlausaldaja ja võlgniku esindaja nõustusid ajutise halduri tasu suuruse ja väljamõistmisega ning vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MKpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter Sepperi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt MKkohustusi kokku 8 400 000 krooni ulatuses ning vara hinnanguliselt 45 007,25 krooni väärtuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei piisa MKvarast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole see suutmatus ajutine. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja septembris 2009 ning selle põhjuseks oli käenduslepingust tuleneva nõude summas 8 400 000 krooni sissenõutavaks muutumine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on vajalik analüüsida tagasivõitmise aspektist võlgniku ja tema elukaaslase vahel 27.01.2009 sõlmitud kinkelepingut, millega võlgnik kinkis elukaaslasele korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Haldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Võlgnikule kuuluv vara ei kata võlgniku kohustusi ega pankrotimenetluse kulusid, kuid samas on ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalused. Seetõttu on pankrotihalduri hinnangul kohtul alus kuulutada välja võlgniku pankrot, kui võlausaldajad tasuvad raugemise vältimiseks kohtu deposiiti vajaliku summa pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri hinnangul moodustavad pankrotimenetluse kulud 87 000 krooni. Pankrotiseaduse (PankrS) § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus
võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuivõrd võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara ning ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema majanduslikku olukorda parandada, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks, on kohtul alus lõpetada pankrotimenetluse raugemisega. Kuna võlausaldaja on tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa ja võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse ning ei esine PankrS § 171 lg-s 2 toodud aluseid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgnikule kuuluva vara väärtus ja vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 150 lg 1 p-de 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 16 560 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 464,80 krooni. Tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur määrata hüvitisena 2 305 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.