2-10-9815/39 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

1) ajutise halduri tasu koos maksude ja kulude hüvitusega 1 407,64 eurot (kohtumääruse alusel); 2) pankrotihalduri taotletav ja broneeritud tasu 338 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 111,54 eurot. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotise alusel raha võlausaldajatele välja makstud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Pankrotimenetluses panditavat vara ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Pankrotimenetluses realiseeritavat vara ei olnud. Teistelt isikutelt vara saada ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotihaldur viis pankrotivara valitsemise käigus läbi järgmised toimingud: 1) Pangakonto allkirjaõiguse vormistamine ja täitemenetluse seadustikust tuleneva raha kasutamise piirangu seadmine. 2) Võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga. 3) Pankrotiseaduses sätestatud aruannete koostamine ning esitamine kohtule ja võlausaldajatele. 4) Jaotusettepaneku ja lõpparuande koostamine ning esitamine võlausaldajatele ja kohtule. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Lähtudes eeldusest, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri poolt taotletud summades, sh rahuldab haldurile tasu määramise taotluse, jäävad käesolevas pankrotimenetluses rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded: • Teine rahuldamisjärk PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel: Danske Bank A/S 536 857,85 eurot; Swedbank AS 41 487,46 eurot; AS SEB Pank 29 064,70 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid pankrotimenetluses ei kantud. Ajutise halduri ja halduri poolt tehtud vajalikud kulud on järgmised: • Ajutise halduri vajalikud kulutused, mis on kinnitatud 20.12.2010.a. kohtumäärusega 147,31 • Pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused 214,59 Maksejõuetuse tekkimise põhjused Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Konkreetselt oli alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kinnisvaraarendusega tegelenud äriühingu pangalaenu käenduslepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt MK maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 mõttes. Konkreetselt oli alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kinnisvaraarendusega tegelenud äriühingu pangalaenu käenduslepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumine. MK(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: Danske Bank A/S 536 857,85 eurot, Swedbank AS 41 487,46 eurot ja AS SEB Pank 29 064,70 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 338 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 111,54 eurot. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja võlausaldajate üldkoosoleku protokolliga, leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on põhjendatud. Arvestades eeltoodut tuleb määrata halduri tasuks 338 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 111,54 eurot. PankrS § 66 lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri tehtud kulutused kokku summas 213,59 eurot on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kinnitada. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Käesoleval juhul ei jätku pankrotivarast 1 690 eurot kõigi pankrotimenetluse kulude kokku summas 2 071,77 eurot tasumiseks. Võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal on 11.03.2010 kandnud Harju Maakohtu tagatiste kontole viitenumbriga 3100057358 30 000 krooni (1 917,35 eurot) ja 01.12.2010 87 000 krooni ( 5 560,31 eurot) pankrotimenetluse kulude katteks. Nimetatud tagatised on käesoleval ajal kasutamata.

Tulenevalt asjaolust, et võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal on 29.06.2012 kinnitanud nõusolekut hüvitada pankrotimenetluse kuludest 381,77 eurot, tuleb pankrotimenetluse kuludest 381,77 eurot katta võlausaldaja poolt antud tagatise arvelt. Kohtu deposiiti tasutud raha ülejääk 1 535,58 eurot ja 5 560,31 eurot tuleb tagastada Danske Bank A/S Eesti Filiaal arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Peeter Sepper MK (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Võlgnik on 29.11.2010 esitanud kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt 29.11.2010 esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Võlausaldajate 24.05.2012 toimunud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt esitas MKusaldusisiku määramiseks enda kandidatuuri, teisi kandidaate ei esitatud. Nimetatud ettepaneku poolt olid kõik võlausaldajad. Pankrotihaldur on esitanud kohtule ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnikku ennast. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus on seisukohal, et tuleb algatada võlgnik MK(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib