Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.detsember 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-51778
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS-i hagi Grity Grauberg’i vastu võla ja lisanduva nõudes
Hagihind
7789.82 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, lepinguline esindaja Marena Berk Kostja: Grity Grauberg, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
isikukood
xxxxxxxxxxxxxxx,
20.detsembril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista Grity Grauberg’ilt Swedbank Liising AS-i kasuks 9269.44 (üheksa tuhat kakssada kuuskümmend üheksa krooni ja 44 senti), millest EGO järelmaksuga müügilepingust nr xxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus on 7928.80 krooni ja EGO järelmaksu müügilepingust nr xxxxxxxxxxxxxx tulenev võlgnevus 1340.64 krooni.
Grity Grauberg ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Grity Grauberg võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank Liising AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Tsiviilasi nr 2-10-51778
20.10.2010.a esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Grity Grauberg’i vastu EGO järelmaksu müügilepingutest nr xxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse, kokku 7789.82 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikenda-mist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 12 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhete olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1,4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka leping üles öelda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited Ego järelmaksu müügilepingutest nr 299/195141 ning nr 124/199861 tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi võlgnevuse liikide osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse ja sellele lisatud maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 750 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 1600 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1600 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatult. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse TsMS § 144 p7 sätestatud tähtaja jooksul, mistõttu tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 750 krooni lugeda käesolevas asjas menetluskuluks. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 2350 (1600 + 750) krooni riigilõivu, mille kostja peab hagejale täielikult hüvitama.
Sirje Lahesoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.