Tsiviilasi nr 2-10-51222
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-51222
Tsiviilasi
Lindorff Eesti AS hagi Jxxx Mxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
22 367,03 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lindorff Eesti AS (registrikood xxxxxxxxxxxxxkoht Rävala pst 5, Tallinn 10143); esindaja: Katrin Verma (e-post: [email protected]); Kostja: Jxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxxxelukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Lindorff Eesti AS hagi Jxxx Mxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Jxxx Mxxxxxxxxx Lindorff Eesti AS-i kasuks 29 938 (kakskümmend üheksa tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni 72 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast põhiosa võlgnevus 22 367,03 krooni ja põhiosa viivis 7571,69 krooni. Mõista välja Jxxx Mxxxxxxxxx Lindorff Eesti AS-i kasuks viivis 0,052% põhinõudelt (22 367,03 krooni) päevas alates 16.10.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Jxxx Mxxxxxxxxkanda. Mõista välja Jxxx MxxxxxxxxxxLindorff Eesti AS-i kasuks 6050 (kuus tuhat viiskümmend) krooni menetluskulude katteks. Menetluskulude summast on 750 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 240 krooni kohtutäituritasu makseettepaneku kättetoimetamiseks, 60 krooni
1 (3)
postikulu ja 5000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Mõista välja Jxxx Mxxxxxxxxx 28 (kakskümmend kaheksa) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus ( lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Lindorff Eesti AS esitas 18.10.2010.a kohtule hagiavalduse Jxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse 29 938,72 krooni ja viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 07. detsembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 12.11.2010.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud.
Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik, vastavalt TsMS § 407 lg 1, teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. Hageja on sellise otsuse tegemist taotlenud. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Hageja võlanõue tuleneb Danske Bank A/S Eesti filiaali (endine AS Sampo Pank) ja kostja vahel 10.11.2005.a sõlmitud limiidilepingust nr 484JM20511861, mille alusel koshustus pank võimaldama kostjale limiidi kasutamist summas 25 000 krooni intressimääraga 19% aastas ning kostja kohustus igakuiselt tasuma kuumakseid ning limiidi summa täies osas tagastama hiljemalt 19.11.2009.a. Kostja rikkus maksekohustust ning pank lõpetas lepingu ennetähtaegselt. VÕS § 164 alusel loovutas pank 28.07.2009.a nõuete loovutamise lepinguga nr NL-240709LI nõude kostja vastu hagejale. Poolte vahel on tarbijakrediidilepingust tulenev võlasuhe.
2 (3)
Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist; kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäära. Lepingujärgseks viivisemääraks on 19% võlgnetavalt summalt aastas ehk 0,052% päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 5750 krooni ning postikulu summas 60 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja makseettepaneku kättetoimetamise eest tasutud kohtutäituritasu väljamõistmist kostjalt summas 420 krooni. Pärnu Maakohtu 31.10.2010.a määrusega tsiviilasjas nr 2-09-58875 on nimetatud kohtutäituritasu hagejale osaliselt tagastatud, summas 180 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtutäituritasu summas 240 krooni. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 28 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.