Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 20.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-60552/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 20.12.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 977

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja

Kohtuniku nimi

Ann Meriluht

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2010.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-60552

Tsiviilasi

CAKAG avaldus kohtualluvuse määramiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: CAKAG (välisriigi registrikood XXX); CAKAG L filialas (registrikood XXX, asukoht XXX) kaudu Avaldaja esindaja Aare - Heino Raig (Aare Raigi Advokaadibüroo, Ahtri 10a, Tallinn 10151).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Võtta CAKAG avaldus kohtualluvuse määramiseks menetlusse.

2.Määrata, et CAKAG hagi E OÜ (reg kood XXX, asukoht XXX) vastu võla nõudes allub Harju Maakohtule.

3.Jätta menetluskulud avaldaja CAKAG kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Avalduse asjaolud ja menetluse käik CAKAG esitas 01.12.2010.a. kohtule avalduse kohtualluvuse määramiseks. Avalduse kohaselt soovib CAKAG esitada hagi E OÜ vastu võla nõudes. Avaldaja omandas S AS ja vastustaja vahel 22.10.2008.a sõlmitud lepingust nr. 01-02.04/536-8 tuleneva nõude E OÜ vastu summas 189 105.75 krooni. Avaldaja leiab, et tema suhtes ei kohaldu müügilepingu punkt 9.3, mille kohaselt kuulub müügilepinguga seotud vaidlus lahendamisele Riias asuvas vahekohtus Baltijas Reăionālā Škīrējtìesa. Avaldaja omandas müügilepingust tuleneva nõude Läti kindlustuslepingu seaduse § 40 lg 1 alusel. Nimetatud paragrahv reguleerib juhtusid, kui nõue läheb kindlustatud isikult seaduse alusel automaatselt üle kindlustusandjale, kui viimane hüvitab kindlustatud isikule tekkinud kahju. Avaldaja on seisukohal, et Läti kindlustuslepingu seaduse § 40 lg 1 alusel on ta omandanud tema poolt S AS-ile hüvitatu ulatuses müügilepingust tuleneva nõude, sh nõudega seonduvad kõrvalnõuded.

Sarnased lahendid

Muud

9.3.puhul on avaldaja arvates tegemist E OÜ ja S AS vahelise kokkuleppega, mis ei laiene avaldajale kui müügilepingust tuleneva nõude seaduse alusel omandanule. Avaldaja ei omandanud kogu S AS lepingulist positsiooni müügilepingus, vaid üksnes müügilepingust tuleneva nõudeõiguse E OÜ vastu. See tähendab ühtlasi, et müügilepingust tuleneva nõude väljamõistmiseks on tal õigus pöörduda kohtusse üldises, õigusaktidega ettenähtud korras. Kuna nii E OÜ kui ka avaldaja on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriikides, tuleb kohaldada kohtualluvuse kindlaksmääramisel määrust 44/2001. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-90-07 rõhutanud, et vahekohtu kokkulepe on kohustuslik üksnes vahekohtu kokkuleppe pooltele. Isikutele, kes ei ole kokkuleppe pooleks, see ei laiene. Kui isik ei ole vahekohtukokkuleppe pooleks, siis temale ei kehti lepingupoolte vahelises lepingus sätestatud arbitraažiklausel. Sellest tulenevalt puudub kohtul sellises olukorras alus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS§ 371 lg 1 p 8 järgi. Läti tsiviilprotsessi seaduse § 490 lg 1 eeldab samuti poolte vahelist vahekohtu kokkulepet. Seega Läti õiguse kohaselt saavad vahekohtusse oma vaidluse lahendamiseks pöörduda vaid isikud, kes on sõlminud vahekohtu kokkuleppe. Antud juhul avaldaja ja vastustaja sellist kokkulepet sõlminud pole ning avaldajal puudub igasugune põhjus eeldada, et E OÜ ei vaidlustaks avaldaja poolt Riias asuvasse vahekohtusse Baltijas Reăionālā Škīrējtìesa hagi esitamist tuginedes vahekohtu kokkuleppe puudumisele. Kui vastustaja peaks vaidlustama nii Eesti kohtusse kui ka Läti vahekohtusse hagi esitamise, siis võib tekkida olukord, kus avaldajal polegi võimalik enda nõuet vastustaja vastu rahuldada, kuna ta ei saa seda teha Eesti kohtus ega ka Läti vahekohtus. Lisaks peab avaldaja vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vaidluse lahendamine Eesti kohtus on kõige soodsam lahendus ka vastustaja jaoks, kuna vastustaja on Eesti äriühing. Avaldaja leiab, et tekkinud vaidluse kohtualluvuseks peaks olema Harju Maakohus. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 kohaselt on hagita asjad muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 75 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt võib isik taotleda kohtult määruse tegemist selle kohta, kas asi allub sellele kohtule, juba enne avalduse esitamist. Sel juhul tuleb taotlusele lisada kavandatava avalduse projekt ja muud kohtualluvuse määramiseks olulised dokumendid. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 sätestab, et käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud EL Nõukogu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 012, 16.01.2001, lk 1–23) ja määrusega 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ (ELT L 338, 23.12.2003, lk 1–29), või muu EL Nõukogu määrusega. Kohus leiab, et avaldusele lisatud dokumentide alusel tuleb asuda seisukohale, et asi allub Harju Maakohtule. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et regressikorras nõude omandamisega ei ole S AS ja E OÜ vaheline vaidluse vahekohtus lahendamise kokkulepe