Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
20.detsembrl 2010
Tsiviilasja hind
300 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); seaduslik esindaja UV(isikukood XXX, e-post XXXX)
SIOÜ hagi TJ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hageja lepinguline esindaja Jaanus S (isikukood XXX) Kostja TJ(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus (AB Vilippus Polman Partnerid; e-post: [email protected]) Asi läbivaadatud kohtuistungil
14.detsembril 2010
Kohtuistungil osalesid
J. S ja adv K. Vilippus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TJ-lt (isikukood XXX) SIOÜ kasuks 689 700 (kuussada kaheksakümmend üheksa tuhat seitsesada) krooni (sh põhivõlg 300 000 krooni ja viivis 20.12.2010 seisuga 389 700 krooni).
3.Välja mõista TJ’lt SIOÜ kasuks viivised 0,15 % tasumata põhivõlast (otsuse tegemise seisuga 300 000 krooni) päevas alates 21.12.2010 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Menetluskulud jätta täies ulatuses TJ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
27.01.2010 OÜ SI esitas Harju Maakohtule hagi TJ 300 000 krooni põhivõla ja lisanduvate viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt 05.03.2008 hageja sõlmis OÜ-ga MI arvelduskrediidilepingu krediidilimiidiga 1 miljon krooni. Lepingut käendasid kostja ja KL, kes vastutavad solidaarselt OÜ-ga MI lepingust tulenevate OÜ MI kohustuste täieliku ja kohase täitmise eest maksimaalselt kahe miljoni krooni ulatuses. 05.03.2008 kandis hageja MIOÜ-le lepingu alusel üle 960 000 krooni. 15.05.2008 sõlmisid hageja ja OÜ MI lepingu lisa, mille alusel hageja andis 15.05.2008 OÜ-le MI täiendavalt laenu 500 000 krooni, st kokku andis hageja OÜ-le MI laenu 1 460 000 krooni. OÜ MI lepingus ettenähtud tähtajaks 05.08.2008 laenu ei tagastanud. Hageja pöördus võlgnevuse kättesaamiseks käendajate poole. 18.02.2009 sõlmisid hageja, OÜ MI ja KL kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta. Kokkuleppe punktis 1.1.4 kinnitasid OÜ MI ja KL, et nende võlg (põhivõlg, intressid, viivised) hageja ees on seisuga 18.02.2009 kokku 1 776 411,20 krooni, sh põhivõlg 1 460 000 krooni, intressid 131 400 krooni ja viivised 185 011,20 krooni. Kostja keeldus enda käendaja kohustuse täitmisest ning ka täiendavate tagatiste andmisest või kokkulepete sõlmimisest. Hageja andis eelnimetatud kokkuleppe kohtutäiturile täitmiseks. Ligi aasta kestnud täitemenetluses on õnnestunud saada kokku 519 143,33 krooni. Kostja käendas 1 000 000 krooni suurust laenu maksimaalselt summas 2 000 000 krooni. OÜ MI on 1 000 000 krooni tagastamisega viivituses alates 06.08.2008 ning viivis on 0,15 % päevas. Seisuga 26.02.2010 on OÜ MI seega viivituses 539 päeva ning viivis on kokku 808 500 krooni. Seega on hagejal nõue kostja vastu 1 808 500 krooni. Kostja on võla olemasolu hageja ees tunnistanud. Kuivõrd hagejal ei ole võimalik tasuda riigilõivu kogu nõudelt, esitab hageja kostja vastu nõude 300 000 krooni väljamõistmiseks, loobumata seejuures ülejäänud nõudest kostja vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 300 000 krooni ja viivised 242 550 krooni (0,15 % päevas alates 06.08.2008 kuni 26.01.2010 summalt 300 000 krooni). TsMS § 367 alusel hageja palub kostjalt välja mõista viivised 0,15 % põhinõudest (300 000 krooni) päevas alates 27.01.2010 kuni põhivõla 300 000 krooni tasumiseni. Samuti palub hageja jätta kostja kanda menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
04.10.2010 kirjalikus vastuses kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja, OÜ MI ja teine käendaja KL on sõlminud kokkuleppe sundtäitmisele allumise kohta, mis fikeerib poolte vahel arvelduskrediidi lepingust UV 05/03/08 tuleneva võla suuruse ja OÜ MI ja KL kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele. Hageja on kasutanud oma õigust ja kohtutäituri poole pöördunud. Kohtutäitur Marek Laanemetsa menetluses on täiteasi nr 014/2009/340, mis on algatatud sundtäitmisele allumise kokkuleppe alusel kostja kaaskäendaja KL vastu summas 1 843 250 krooni. Nimetatud summa on kogu hagejaga sõlmitud arvelduskrediidi lepingust tulenev võlgnevus. Kuna hageja nõuab kogu oma nõude täielikku tasumist kostja kaaskäendajalt, ei saa ta samaaegselt nõuda kostjalt käendatava kohustuse täitmist veel lisaks sellele, mida ta juba teise
isiku käest nõuab. Vastasel korral oleks tegemist hageja alusetu rikastumisega kostja arvel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud igakülgselt ning objektiivselt asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja OÜ MI vahel oli sõlmitud arvelduskrediidileping, lepingu ja selle hiljem sõlmitud lisa alusel OÜ MI võlgneb hagejale põhivõlana kokku 1 460 000 krooni. Kostja käendas nimetatud lepingust tulenevad OÜ MI võlgnevust 1 000 000 krooni suuruses osas, kostja kui käendaja vastutus oli piiratud 2 miljoni krooniga. Samuti ei ole vaidlust, et hageja, OÜ MI ja KL sõlmisid kogu võlgnevuse summas 1 776 411,20 krooni osas kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta, kokkuleppe täitmiseks algatas kohtutäitur täitemenetluse. Hageja on tõendanud, et hagi esitamise seisuga oli täitemenetluse käigus laekunud võlgnevusest 519 143,33 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas tingimustes, kus hageja on nõudnud kogu võlgnevuse summa tasumist kostja kaaskäendajalt ning selleks on algatatud täitemenetlus, on hagejal õigus nõuda sama kohustuse täitmist kostjalt. Kostja on samuti vaidlustanud viivisnõude suuruse, leides, et VÕS § 415 lg 1 välistab tarbijast käendajalt seaduses sätestatud määrast kõrgema määraga viivise nõudmise.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse täitmise eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest (VÕS § 145 lg 2). VÕS § 150 sätestab, et kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. VÕS § 65 lg 1 järgi juhul, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust järelduvalt on ebaõige kostja seisukoht, et kuna hageja on teinud oma valiku ja nõudnud kogu võlgnevuse tasumist KL, ei ole tal õigus nõuda sama võlgnevuse tasumist kostjalt. Hageja on tõendanud, et teise käendaja KL vastu algatatud täitemenetluses on toimunud tasumine ca 519 000 krooni ulatuses. VÕS § 153 lg 1 kohaselt käendus lõpeb 1) käendusega tagatud kohustuse lõppemisega; 2) kohustuse ülevõtmisega, kui käendaja ei andnud nõusolekut vastutada uue võlgniku eest; 3) tähtajalise käendus korral tähtaja möödumisega. Käesolevas asjas ei ole tegemist kohustuse ülevõtmisega ega tähtajalise käendusega, mistõttu käenduse lõppemiseks tulnuks kostjalt tõendada, et kohustus on lõppenud. VÕS § 186 sätestatud kohustuse lõppemise aluseid ei ole kohus käesolevas asjas tuvastanud. Seega on kostja käendus jätkuvalt kehtiv ning VÕS § 65 lg 1 alusel võib hageja nõuda kogu kohustuse täitmist samaaegselt ka igalt käendajalt eraldi. Kohustuse iga käendaja poolt täitmise ulatus omab tähtsust üksnes käendajate omavahelistes suhetes. Hageja võimalik alusetu rikastumine seoses sellega, et KL suhtes alustatud täitemenetluses nõutav summa ja hagi rahuldava kohtuotsusega väljamõistetav summa ületavad põhivõlgniku koguvõlgnevuse, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostjal on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kui kohustus on KL vastu algatatud täitemenetluses täies ulatuses täidetud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 000 krooni.
4.Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivised hagi esitamise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast 300 000 kroonist kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Laenusumma 06.08.2008 tagastamisest alates kuni hagi esitamiseni on hageja arvestuste järgi (300 000 kroonist 0,15 % päevas) muutunud sissenõutavaks viivised summas 242 550 krooni. Hageja arvestus on matemaatiliselt õige. Õige ei ole kostja seisukoht, et VÕS § 415 lg 1 keelab tarbijalt nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Nimetatud sättest ei tulene, et tarbijalt saab viivist nõuda üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 415 lg 1 ei välista viivise nõudmist VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras, so pooltevahelises lepingus kokkulepitud kõrgemas määras. Eeltoodu alusel on kostja vastuväide hageja viivisenõude suuruse osas ainetu ning kohus ei analüüsi põhjalikumalt, kas VÕS § 415 kohaldub tarbijaga sõlmitud käenduslepingu suhtes ning kas seoses käesoleva vaidlusega tuleb kostjat kui käendajat käsitleda tarbijana.
5.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt on viivisemääraks lepingus kokkulepitud intressimäär. Arvelduskrediidilepingus (tl 7), mis sisaldab ka kostjaga sõlmitud kokkulepet käenduse kohta, on lepinguosalised kokku leppinud viivisemääras 0,15 % päevas. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue põhjendatud. Kostja ei ole taotlenud viiviste vähendamist VÕS § 113 lg 8 alusel. Eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivised summaliselt välja kohtuotsuse tegemise seisuga ja edasi protsendina põhivõlast. Otsuse tegemise seisuga on perioodi 27.01.2010 – 20.12.2010 eest sissenõutavaks muutunud täiendavalt viivised summas 147 150 krooni (300 000 krooni x 0,15 % x 327 päeva), kokku 06.08.2008 – 20.12.2010 perioodi eest viivised seega 389 700 krooni, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagejal on õigus esitada kohtule taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks kohtuotsuse jõustumisest arvates 30 päeva jooksul.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.