lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-35108/64

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-35108/64
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1898
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-06-35108

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-35108

Tsiviilasi

Kira Nilova, Antonina Tširkina, Jakov Tširkini ja Alina Zapadinskaja hagi Arvo Treieri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tuvastamiseks, et täitemenetluse algatamiseks puudus õiguslik alus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.06.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kira Nilova, Antonina Tširkina, Jakov Tširkini ja Alina Zapadinskaja apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad (apellatsioonimenetluses apellandid): Kira Nilova (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXX XX-X, XXXXX

XXXXXXX);

Antonina Tširkina (isikukood: XXXXXXXXXXX), elukoht: XXXXXXX, aadress XXXXX XX-X, XXXXX

XXXXXXX);

Jakov Tširkin (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress: XXXXX XX-X, XXXXX

XXXXXXX);

Alina Zapadinskaja (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXXX, aadress XXXXX XX-X, XXXXX XXXXXXX), hagejate ühine tehinguline esindaja Tamara Vologžanina; Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Arvo Treier (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXXX, aadress: XXXXX XXX XX XXXXX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-06-35108

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 04.06.2010.a otsus tühistada.
2.Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
5.Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hagejad esitasid 22.11.2006 Harju Maakohtule hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tuvastamiseks, et täitemenetluse algatamiseks puudus õiguslik alus seoses hagejate poolt täitmisele kuuluva Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsuse (tehtud tsiviilasjas nr 2/276-4591/04) vabatahtliku täitmisega enne täitemenetluse algatamist. Hagiavalduse kohaselt algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Hille Sadam 26.09.2006 kostja avalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsuse (tehtud tsiviilasjas nr 2/276-4591/04) alusel täitemenetluse (täiteasi nr 035/2006/1036) hagejate suhtes. Täitmisteate kohaselt oli nõude sisuks kinnisasja aadressil XXXXXXX XXX X, Tallinn ebaseaduslikust valdusest väljanõudmine (keeldumisel väljatõstmine). Hagejad selgitasid kohtutäiturile algselt suuliselt ning seejärel 09.10.2006 ühises avalduses, et nad ei saa kinnistu valdust sissenõudjale üle anda, kuna kinnistu (sh kinnisasja oluliseks osaks oleva elamu) uksevõtmeid ei asu enam nende valduses (ega asunud ka 26.09.2006 täitemenetluse algatamisel). Hagejad said kohtutäituri vastuse 13.10.2006, milles täitur selgitas esmakordselt, et neil on tekkinud olukorras võimalik oma õiguste kaitseks esitada kohtusse hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. 25.10.2006 viis kohtutäitur läbi kõnesoleva kinnisasja valduse äravõtmise toimingu, mille kohta koostas vastava akti. Hagejad esitasid kaebuse kohtutäituri poolt läbiviidud täitetoimingule eespool toodud motiividel. Kohtutäituri 17.11.2006 otsusega jäeti hagejate kaebused rahuldamata ja 25.10.2006 kinnisasja valduse äravõtmise akt jõusse. Hagejad märkisid, et erinevalt täitmisteadetes märgitust, kohustati Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsusega kostjaid vabastama Tallinnas XXXXXXX XXX X asuv kinnisasi, mida hagejad tegidki. Hagejad täitsid Tallinna Linnakohtu 07.02.2005 otsuse vabatahtlikult enne täiemenetluse algatamist ning täitemenetluse algatamiseks puudusid õiguslikud alused. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, paludes kohaldada aegumist. Hagejad said täitmisteate kätte 30.09.2006, kuid esitasid hagi kohtule 22.11.2006. Tulenevalt TMS § 221 lg-st 3 võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Kostja möönab, et TMS § 24 lg 3 p-i 6 kohaselt märgitakse täitmisteatesse ka viide võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja hagi esitamise tähtaeg. Kostja tõdeb, et jällegi TMS § 180 lg 2 järgi kinnisasja väljaandmise täitmisteate nõuded sellist viidet ei sisalda ning samuti puudub

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-06-35108 selline viide Justiitsministri 22.12.2005 määrusega nr 58 kinnitatud „Kohtutäiturimäärustiku“ lisana nr 29 kehtestatud kinnisasja väljaandmise täitmisteate vormist. Kostja möönab, et näiteks otsusest puuduv viide edasikaebamise korrale ja tähtajale võib olla asjaoluks, mis võimaldab edasikaebamise menetlustähtaega ennistada, kuid antud juhul on tegemist hagi aegumisega, mille ennistamist seadus ette ei näe. Hagile kui nõudele, tuleb kohaldada aegumist TsÜS § 142 lg 1 järgi. Tegemist on otsuse täitmisega ehk seadusest tuleneva nõudega, millel on üldjuhul kümneaastane aegumistähtaeg, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 221 lg 3 sätestab teisiti, andes aegumistähtajaks 30 päeva täitmisteate kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohustatud alluma hageja sundtäitmise lubamatuse nõudele. Esimese astme kohtu otsus

3.Harju Maakohus tegi 04.06.2010 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Kohtuotsuse kohaselt võib vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, ning lõike 3 kohaselt võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagejad said täitmisteate kätte 30.09.2006 ja esitasid hagi kohtule 22.11.2006, mis on peale tähtpäeva. Hagejate väide, et täitmisteates ei selgitatud neile nende õigust esitada hagi, mistõttu ei olnud neil võimalik oma õigusi kaitsta seaduses ettenähtud tähtajal, ei ole aluseks aegumise kohaldamata jätmiseks, kuna õiguse üldprintsiibi kohaselt ei vabasta seaduse mittetundmine vastutusest. Samuti on ka Riigikohus rõhutanud, et eksimus protsessitoimingu tegemisel või seaduse mittetundmine ei anna reeglina alust möödalastud tähtaja ennistamiseks. Seega on hagejate hagi aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jättis kohus hagi rahuldamata. Tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 on nõude maksmapanek aegumise tagajärjel välistatud. Seetõttu jättis kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta hagejate poolt esitatud väited ja tõendid nõudeõiguse või selle aluseks oleva õigussuhte olemasolu kohta, samuti ei analüüsinud kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hagile esitatud muid vastuväiteid. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu 04.06.2010.a otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsuses ei arvestatud hagejate väitega, et neile saadetud täitmisteade vaatamata seaduse sellekohasele selgesõnalisele nõudele ei sisaldanud TMS § 24 lg 3 p-s 6 ettenähtud viidet võlgniku õigusele esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaega. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õigust selgitati hagejatele esmakordselt alles täituri 23.10.2006 kirjalikus teates, mille hageja Alina Zapadinskaja sai kohtutäiturilt kätte alles 25.10.2006 ja ülejäänud hagejad said oma õigusest teada Alina Zapadinskajalt. Antud asjas ei ole vaidlust, et hagejad esitasid hagi kohtusse 30 päeva jooksul päevast, mil Alina Zapadinskaja esmakordselt sai kohtutäituri 23.10.2006 kirjalikust selgitusest teada võlgnike õigusest esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Sel põhjusel tuleb asuda seisukohale, et hagi ei ole aegunud. Kui täituri poolt võlgnikele 23.09.2006 saadetud dokumendi puhul ei olnud tegemist täitmisteatega TMS § 24 mõttes, vaid kinnisasja väljaandmise täitmisteatega TMS § 180 lg 2 mõttes, siis hagi igal juhul ei ole aegunud. Toimiku materjalist nähtuvalt esitas hagejate lepinguline esindaja Tamara Vologžanina maakohtule taotluse 13.05.2010

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-06-35108 kohtuistungi edasilükkamiseks hagejate esindaja ootamatu haigestumise tõttu. Kuigi tulenevalt TsMS § 422 lg-st 1 poole või poole esindaja haigestumine on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks, jättis maakohus hagejate taotluse rahuldamata. TsMS § 438 lg 1 teine lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Sama tuleneb ka TsMS § 442 lg-st 5, mille kohaselt otsuse resolutsiooniga mh lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Maakohus jättis lahendamata hagejate esitatud tuvastusnõude. Vastustaja seisukoht

5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Maakohus kohaldas valesti materiaalõigust ning rikkus menetlusõigust ulatuses, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
7.Käesolevas asjas esitasid hagejad kaks nõuet, millest üks oli tuvastusnõue ja teine oli täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõue. Maakohus tuvastusnõudega sisuliselt ei tegelenud. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, kas hagejad soovivad, et tuvastusnõuet menetletaks eraldi nõudena või soovisid nad mingi õigussuhte puudumist tuvastada täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ühe eeldusena. Juhul, kui hagejad soovisid, et kohus menetleks tuvastushagi eraldi nõudena, nagu hagejad apellatsioonkaebuses väidavad, tulnuks maakohtul võtta seisukoht tuvastushagi lubatavuse osas. Tuvastushagi saab esitada üksnes TsMS § 368 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel, mistõttu tulnuks maakohtul vastavad eeldused välja selgitada. Juhul, kui hagejad kõiki vajalikke eeldusi ise kohtu ette ei too, tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning tuvastushagi esitamise eelduseks olevad asjaolud välja selgitada. Tuvastushagi lubatavus sõltub antud juhul eelkõige sellest, kas tuvastushagi annab hagejatele midagi täiendavalt juurde olukorras, kus hagejad esitasid juba täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Juhul, kui hagejad suudavad kohtule põhjendada, et neil on eraldi tuvastushagi esitamise huvi, tuleb kontrollida muid tuvastushagi esitamise eeldusi, mis on sätestatud TsMS §-s 368. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Sellest võib järeldada, et maakohus jättis hagi rahuldamata kõikide kohtusse esitatud nõuete osas. Kohtuotsuse motiveerivast osast nähtub, et maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Tuvastusnõue aga aegumisele ei allu. Seetõttu oleks tulnud maakohtul tuvastusnõudega sisuliselt tegeleda, seda juhul, kui maakohus oleks tuvastanud, et tuvastushagi esitamise eeldused on täidetud. Asja uue arutamise käigus tuleb välja selgitada tuvastushagi menetlemise eelduseks olevad ajaolud ning nende esinemise korral tuleb tuvastushagi sisuliselt menetleda ning selle nõude osas tuleb teha põhjendatud otsus.
8.Maakohus jättis aegumisele tuginedes hagi rahuldamata ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise nõudes. Maakohus tugines seejuures sellele, et täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada 30 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest alates ning see tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Ringkonnakohus sellise maakohtu seisukohaga nõustuda ei saa. TMS § 221 lg 3 kohaselt saab täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitada 30 päeva jooksul. Vastav tähtaeg hakkab kulgema täitmisteate kättetoimetamisest. Seega saab vastav tähtaeg hakata kulgema mitte igasuguse dokumendi kättetoimetamisest, vaid üksnes sellise dokumendi kättetoimetamisest, mis vastab seaduses sätestatud täitedokumendi nõuetele. Üldised täitmisteate nõuded on sätestatud TMS § 24 lg-s 3, mille p-i

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-06-35108 6 kohaselt peab täitmisteates sisalduma viide täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele, samuti tähtajale, mille jooksul vastavat hagi saab esitada. Kuigi TMS § 180 lg 2 reguleerib kinnisasja väljaandmise täitmisteatega seonduvat, ning kuigi TMS § 180 lg-s 2 toodud loetelu otsesõnu täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele viitamist kohustuslikuna ette ei näe, tuleb ka kinnisasja väljaandmiseks algatatud täitemenetluses täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele ja hagi esitamise tähtajale viidata. TMS § 180 lg 2 sisaldab loetelu andmetest, mida tuleb kinnisasja väljaandmise täitmisteates muuhulgas märkida. TMS § 180 lg-s 2 toodud loetelu ei ole ammendav ning see loetelu ei sisalda kõiki täitmisteate jaoks olulisi andmeid. Näiteks ei näe TMS § 180 lg 2 ette, et kinnisasja väljaandmise täitmisteates tuleks ära märkida täitemenetluse osaliste nimed ja muud andmed. Kuivõrd TMS § 180 lg-s 2 sätestatakse andmed, mis tuleb kinnisasja väljaandmise täitemenetluses muudele andmetele lisaks ära märkida, siis peab ka kinnisasja väljaandmise täitmisteade sisaldama TMS § 24 lg 3 p-s 6 nõutud andmeid. Käesoleval juhul kohtutäituri poolt hagejatele kätte toimetatud täitmisteade selliseid andmeid ei sisaldanud ja hagejad väitsid, et nemad täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusest ei teadnud. Kuivõrd hagejatele ei toimetatud kätte sellist täitmisteadet, mis vastaks seaduses sätestatud nõuetele, ja kuivõrd täitmisteates puudus just täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusele ning hagi esitamise tähtajale viitav selgitus, ning kuivõrd 30-päevane hagi aegumistähtaeg saab hakata kulgema alles seaduses sätestatud nõuetele vastava täitmisteate kättetoimetamisest alates, ei saa väita, et hagi oleks aegunud nendel asjaoludel, millest maakohus vaidlustatud kohtuotsuses lähtus. Kostja väide, et justiitsministri määrusega kehtestatud kohtutäituri määrustik kinnisasja väljaandmise täitmisteate tüüpvormis sellist selgitust ette ei näe, ei anna teistsuguse otsuse tegemiseks alust. Viidatud õigusakt on seadusest väiksema jõuga ning sellega nähakse ette üksnes näidisvormid. Mistõttu ei muuda kohtutäituri määrustik täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi aegumistähtaja alguse määramise põhimõtteid. Kuivõrd maakohus käesolevas asjas mitte ühtegi hagi rahuldamise eelduseks olevat asjaolu ei tuvastanud ega hinnanud, tuleb saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

Ulvi Loonurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium