Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

vastuväite. 17.08.2010.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 08.09.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja üürilepingu alusel hagejale kuuluvaid ruume XXX tänaval Tallinnas. Kostja teostas üüritud ruumides ilma hageja nõusolekuta internetipaigalduse ümberehituse. Üüripinnalt lahkudes jättis kostja endise olukorra taastamata. Uus üürnik internetti kasutada ei saanud. Hageja oli sunnitud tellima internetiühenduse taastamise tööd AS-lt V ning tasus selle eest 3972 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 3972 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei teostanud internetiga seonduvaid ümberehitustöid, vaid tõstis ümber kaks juhet, et kasutada oma serverit. Kostja lahkus ruumist, kus oli internetiühenduse paigalduskoht, 29.12.2009.a. Pärast seda hakkas hageja koheselt tegema seal remonditöid, sealhulgas vahetama põrandat. Kostja üüritud teisest ruumist lahkus kostja 31.01.2010.a. Sellel ajavahemikul kolisid internetiühendusega tuppa ka uued üürnikud ning neil oli olemas toimiv internetiühendus. Kostja sai hagejalt arve 3972 krooni tasumiseks alles 2010.a märtsi lõpus, s.o kolm kuud peale ruumist väljakolimist. Vahepealsel ajal käisid erinevad inimesed selles ruumis paigaldamas uut põrandat ja muid remonttöid tegemas. Samuti asusid enne arve esitamist sellele pinnale uued üürnikud. Enne arve saamist ei olnud hageja kordagi kostjat teavitanud puudustest. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 24.11.2006.a üürilepingu, millega kostja võttis hagejalt üürile kontoriruumid Tallinnas XXX . Üürilepingu p 6.1 kohaselt tuleb lepingu lõpetamisest teatada teisele lepingupoolele ette kaks kuud. 29. detsember 2009.a on kostja saatnud hagejale e-kirja, et soovib lepingu lõpetada alates 04.01.2010.a. Sellele on hageja vastanud, et lepingu lõppemise päev peaks olema 28.02.2010.a. Kostja on väitnud, et internetiühendusega ruumist läks ta välja 29.12.2009.a ja andis võtmed hagejale üle 03.01.2010.a. Kostja väidete kohaselt lahkus ta teisest ruumist 31.01.2010.a. Neid väiteid ei ole hageja vaidlustanud. Samuti ei ole hageja vaidlustanud kostja väiteid, et pärast internetiühendusega ruumist lahkumist asus hageja seal tegema remonti ning vahetama muuhulgas põrandat. Seda, et hageja võttis vaidlusalused ruumid oma valdusesse enne 28.02.2010.a, kinnitab ka AS V 16.11.2010.a seletuskiri, milles märgitakse, et internetiühenduse taastamistööd toimusid 2010.a veebruaris. Samuti kinnitab seda asjaolu, et AS V on väljastanud hagejale tehtud tööde kohta arve 26.02.2010.a. Sellest järeldub omakorda, et tegelikult ei lõppenud üürileping 28.02.2010.a, vaid varem. Seda sõltumata sellest, et kostja tasus 15.01.2010.a hagejale üüri jaanuari ja veebruari eest ära. Kohus asub seisukohale, et üürilepingu tegelikuks lõppemise päevaks oli 31.01.2010.a. Kohus põhjendab seda järgmiste asjaoludega. Hageja ei vaidlustanud kostja väidet, et pärast internetiühendusega ruumist lahkumist hakkas hageja seal tegema remonti. Samuti ei vaidlustanud hageja kostja väidet, et teisest ruumist lahkus kostja 31.01.2010.a. Lisaks tuleneb ka AS V 16.11.2010.a seletuskirjast ja AS V 26.02.2010.a arvest, et ruumid olid 2010.a veebruaris hageja valduses. Samuti on hageja ise väitnud, et uus üürnik ei saanud

internetti kasutada ning hageja pidi üürnikule võimaldama oma internetivõrgu kasutamist kuni internetiühenduse taastamiseni. Seega oli hageja, enne AS V poolt remonttööde teostamist, vaidlusaluse pinna uuesti välja üürinud. Kohus leiab, et hageja ei saa väita lepingu lõppemise kuupäevaks 28.02.2010.a, kuna ta oli varem võtnud ruumid oma valdusesse ja need juba uuesti välja üürinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 336 lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Vastavalt VÕS § 336 lg 2 kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest üürnikule viivitamata teatama. AS V 16.11.2010.a seletuskirjast nähtuvalt tuvastas AS V , et mõned kaablid olid katki lõigatud, osadel töökohtadel puudus ühendus töökohtadel asuvate arvutivõrgupeade ja seadmekapis oleva ühenduspaneeli vahel. Kohus on seisukohal, et katkilõigatud kaablid on visuaalselt tuvastatavad ning hiljemalt 2010.a veebruari alguses (s.o peale lepingu lõppemist) pidi hageja sellest teada saama. Kuna uus üürnik ei saanud internetiühendust kasutada, siis pidi hageja enne AS-ilt V parandustööde tellimist olema teadlik ka internetiühenduse puudumisest. Hageja on saatnud kostjale arve alles 12.03.2010.a. Sellest tulenevalt ei ole hageja teavitanud kostjat puudustest viivitamatult. Kuna kostjat ei ole viivitamatult puudustest teavitatud, siis on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt puuduste kõrvaldamise maksumuse hüvitamist. Eeltoodule tuginedes tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.