Otsuse avalikult teatavaks- 17. detsember 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-53066
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Kadri Saarna 75 523,41 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
49 172,25 krooni
vastu
Menetlusosalised ja nende hageja BIGBANK AS (RK 10183757; asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu), esindaja Artur Maljukov (e-post esindajad [email protected]); kostja Kadri Saarna Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada BIGBANK AS-i hagi Kadri Saarna vastu.
2.Välja mõista Kadri Saarnalt BIGBANK AS-i kasuks 75 523 (seitsekümmend viis tuhat viissada kakskümmend kolm) krooni ja 41 senti, millest 46 830,71 krooni on tagastamata krediidisumma, 10 727,82 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 827,75 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 2341,54 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 14 795,59 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2009 kuni 26.10.2010.
3.Välja mõista Kadri Saarnalt BIGBANK AS-i kasuks alates 27.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,96% tagastamata krediidisummalt aastas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei või ületada põhinõuet.
4.Välja mõista Kadri Saarnalt BIGBANK AS-i kasuks menetluskulu 9000 (üheksa tuhat) krooni.
5.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kadri Saarna võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul alates
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24.03.2009 tarbijakrediidilepingu nr 0900885/15st, mille kohaselt andis hageja kostjale 46 830,71 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 30,96% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei täitnud lepingut korrektselt, siis edastas hageja kostjale 24.09.2009 lepingu ülesütlemishoiatuse ja ütles 19.10.2009 lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt kokku 75 523,41 krooni väljamõistmist, millest 46 830,71 krooni on tagastamata krediidisumma, 10 727,82 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 827,75 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 2341,54 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 14 795,59 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2009 kuni 26.10.2010 eest. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise 30,96% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
2.Kohus kohustas kostjat 11.11.2010 hagi menetlusse võtmise määruses ja kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 41). Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 13.11.2010 (tl 42). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-st 3 tulenevalt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus tagaseljaotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
5.Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu nr 0900885/15st ja selle maksegraafiku koos hageja krediidilepingute üldtingimustega, 17.04.2009, 19.05.2009, 26.06.2009, 17.07.2009, 19.08.2009 ja 18.09.2009 meeldetuletuskirjad, 03.06.2009 ja 24.09.2009 lepingu ülesütlemishoiatused, 19.10.2009 lepingu ülesütlemisavalduse, hageja kehtestatud hinnakirja ja viivise arvestuse (tl 10-31).
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 46 830,71 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ning tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul ütles hageja lepingu üles ja nõuab kostjalt kohustuse täitmist (VÕS § 108) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113). 2(3)
VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja hoiatas 24.09.2009 kirjalikult kostjat lepingu ülesütlemisest, pakkudes kostjale ühtlasi kokkuleppe sõlmimise võimalust võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul kohustusi, ütles hageja 19.10.2009 lepingu üles, nõudes kogu võlgnevuse tasumist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lõike 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras, so lepingujärgse intressimääraga samas määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Seega on antud juhul viivise määraks lepingujärgne viivise määr 30,96% võlgnetavalt summalt aastas. 26.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 14 795,59 krooni.
7.Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 75 523,41 krooni, millest 46 830,71 krooni on tagastamata krediidisumma, 10 727,82 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 827,75 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 2341,54 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 14 795,59 krooni sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.10.2009 kuni 26.10.2010 eest. Samuti on põhjendatud rahuldada hageja taotlus mõista kostjalt välja alates 27.10.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,96% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku põhinõude suurusega.
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 7500 krooni ja õigusabikulu 1500 krooni, kokku seega 9000 krooni.
9.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.