2-09-44123/17 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kuldar Loks vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt teostas kostja 2000. aasta oktoobris garaažiboksi katuse remondi koos U. M. Kuna U. M. omas kahekohalist boksi hageja boksi kõrval, pakkus U. M. kostjale garaaži kasutamise võimalust, kui kostja aitab tal teostada katuse remondi. Tööde teostamise vajaduse tingis katuse läbijooksmine vihma korral. Katuse lähemal uurimisel selgus, et vesi jookseb ruberoidi alla hagejale kuuluva boksi vaheseina nurgas paiknevate ventilatsioonitorude juurest. Selle tulemusena olid läbi vettinud ja osaliselt juba pehkinud laetalad ning laudis nii hageja enda kui ka naaberboksi kohal. Ka soojustuseks kasutatud linaluu oli täiesti läbi vettinud. U. M. ei jõudnud hagejaga mingitele konkreetsetele kokkulepetele remondi kohta. Seega otsustasid kostja ja U. M. ise katuse korda teha. Nad võtsid osaliselt maha vana ruberoidi, eemaldasid pehkinud laudise nii ventilatsioonitorude ümbert kui ka mujalt. Kuna vahesein on ehitatud kunagi hiljem peale garaaži valmimist, siis laetalad ei olnud seinaga kohakuti. Sellest tingitult tuli laudise vahetamiseks lahti võtta ka hageja boksi kohal olev katus kuni esimese talani, et oleks võimalik laudist millelegi toetada. See jäi vaheseinast umbes 0,5 m kaugusele. Eemaldati ka sealt pehkinud lauad ja läbivettinud linaluu. Vaheseina kohale paigaldati lisaks uus laetala. Et seda toetada seinale, oli vaja lõigata läbi lae sisemine laudis vaheseina äärest hageja boksi poolelt. Vaheseina nurgas olnud ventilatsioonitorud suruti allapoole, et oleks võimalik uue laudise paigaldus. Tööde käigus kuhugi sisse ei murtud ega sisenetud ka hagejale kuuluvasse boksi. Kui katus oli avatud, oli näha et ka hageja boksi katuse ülejäänud osa on põhjalikult läbi vettinud ja talal pehkimise tunnused, kuid siiski oli tala veel piisavalt tugev, et laudist kanda. Kostja ja U. M. paigaldasid kogu eemaldatud laudise asemele uue mõlemate bokside kohal. Samuti paigaldasid nad uue ruberoidkatte laudisele ja räästasse paigaldasid uue veepleki. Töö tulemusena sai kõrvaldatud leke katuses ja vett enam läbi ei tilkunud. Hageja boksi katuse praeguse olukorra on aga tinginud see, et ülejäänud soojustus ja laudis, mida kostja ja U. M. lahti ei võtnud, oli ikkagi vettinud ja mädanes edasi. Kuna ruberoidi all läbivettinud soojustus ja laudis ei kuiva, ongi see katuse pehkimise põhjuseks ja see pehkimine jätkub

3.Tartu Maakohus jättis 10. mai 2010 otsusega hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1043. Kohus leidis, et iseenesest on õige hageja väide, et naabergaraaži katuseremondi käigus oli läbi lõigatud katus hageja poolel. Hageja väitel toimus see sündmus 2003. või 2004. aastal. Kostja väitel toimus see sündmus 2000. aasta sügisel. Väärteomenetluse lõpetamise määrusega 06.01.2005. a on tõendatud, et hageja pöördus politsei poole avaldusega selle kohta, et tema garaaži puidust lagi on 2004. aasta juulis-augustis läbi saetud. Tunnistaja U. M. ütluste kohaselt toimusid garaažikatuse remonditööd 2000. aasta sügisel. Tunnistaja kohtus mõni päev pärast tööde tegemist I. Tootsiga ja mingeid etteheited peale selle, et linaluud on kõik kohad täis, hageja ei teinud. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt käis tema mõni aasta tagasi I. Tootsi garaaži olukorda vaatamas ja tegi remonditöö kalkulatsiooni. M. T. nägi, et lagi oli läbi lõigatud. M. T. ei teadnud, millal see oli lõigatud. Tuginedes uuritud tõenditele, luges kohus tõendatuks, et garaažikatuse remonditöö, mille käigus kostja ja U. M. lõikasid läbi hageja katuse lae, toimus 2000. aasta sügisel. Kostja väidet töö teostamise aja kohta kinnitavad tunnistaja U. M. ütlused. Samas kui hageja väidet ei kinnita üksi tõend. Hageja pöördumine politseisse ei tõenda seda, millal katusetööd tegelikult aset leidsid. Tunnistaja U. M. ütlustega luges kohus tõendatuks, et hageja sai katusetööde tegemisest teada 2000. aasta sügisel. Tunnistaja on kinnitanud, et sai mõni päev pärast tööde tegemist hagejaga kokku ja hageja vaid ütles, et linaluud olid kõik kohad täis. Hageja etteheide viitab sellele, et ta oli oma garaažis pärast remonditööde tegemist käinud. Asjas puudub vaidlus, et algusest peale olid hagejale teada katusetöid teinud isikud. Kohus ei nõustunud hageja esindaja seisukohaga, et võrreldes katusetööde tegemise ajaga tekkis kahju tunduvalt hiljem, kui katus hakkas mädanema ja muutus kasutuskõlbmatuks ja seetõttu ei saa rääkida aegumisest. Hageja on kostjale selgelt ette heitnud, et viimane lõikas läbi tema garaaži katuse. Seega on hageja ise kahju põhjustanud teo üheselt kindlaks määranud. Millal katuse läbilõikamise tagajärjel saabus lõplik tagajärg, s.o katuse kasutuskõlbmatuks muutumine, ei oma hagi aegumise seisukohalt tähtsust. On selge, et läbilõigatud katus ei pea enam vajalikul määral vett ja hakkab lagunema. Kohus asus seisukohale, et hagi varem esitamist ilmselt takistas hageja õigusalaste teadmiste vähesus. Kuid see ei anna alust arvestada hagi esitamise tähtaja kulgemise algust hageja asjakohase õigusnormidest teadasaamisest. Lähtudes tuvastatud asjaolust, et hageja sai kahju tekitamisest teada 2000. aasta sügisel, asus kohus seisukohale, et hageja nõue aegus VÕSR § 9 lg 2 kohaselt 1. juuliks 2005. aasta. Isegi kui lähtuda hageja väidetud kahju tekitamise ajast, s.o 2004. aasta suve lõpp-sügise algus, aegus tema nõue 2007. aasta sügisel. Hageja pöördumine politsei poole 2004. aastal osutab asjaolule, et juba siis oli katus sellises olukorras, kus kahju tekkimine oli ilmselge. Hagi on kohtule esitatud 03.09.2009. a. Kohtule ei ole teada ühtegi asjaolu, mille tõttu hagi aegumine olnuks katkenud või peatunud. Aegumise tõttu jättis kohus hagi rahuldamata ja kohtul puudus vajadus hinnata poolte muid väiteid.