Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale garaažikooperatiivis „xxxxxx“ garaažiboks. Ka kostjale kuulub samas kooperatiivis garaažiboks, milline külgneb hageja garaažiboksiga. 2004.a. avastas hageja ühel päeval, et tema garaaži lagi ja katus olid läbi saetud ja tungitud hageja garaaži. Hageja esitas Põlva politseijaoskonda avalduse väärteomenetluse alustamiseks ja süüdlase vastutusele võtmiseks, kuna kostja ei olnud nõus midagi hüvitama oma lõhkumiste eest. 06.01.2005.a. määrusega on Põlva politseijaoskonna konstaabel A.Zimm hageja kaebuse alusel alustatud väärteomenetluse lõpetanud, leides, et K. L. ega tema abiline ei olevat mingit seadust hageja garaaži lae ja katuse läbisaagimisel rikkunud. Hageja on raske puudega invaliid ja tollal leppis olukorraga ega esitanud kaebust konstaabli määruse peale. Tulenevalt 06.01.2005.a. määrusest ei olnud justkui väljavaadet ka kohtusse hagi esitada. 2009.a. suvel tõusetus probleem garaažikooperatiivi „xxxxxx“ likvideerimisest ning seoses hageja garaaži lõhkumise ja läbisaagimisega on hagejale selgunud VÕS § 1045 lg 2 p-de 1-4 sätete sisu. Hageja leiab, et kostja on toiminud õigusvastaselt ja kannab vastutust kahju tekitamise eest. 2009.a. augustis tuli otsus garaažikooperatiivi maa erastamise kohta. Nüüdseks on hageja erastamise eest ära maksnud, seega on ta täieõiguslik omanik. Ehitusfirma RIS eksperthinnangu kohaselt läheks hageja garaaži taastamine maksma 14997,80 krooni. Hagejal kui raske puudega invaliidil on pensioni suuruseks 3800 krooni kuus, mistõttu ei ole ta võimeline garaaži endisesse seisundisse viima. Seetõttu taotleb ta kostjalt 14997,80 krooni väljamõistmist, kuid on nõus ka sellega, et kostja ise taastaks garaaži. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile täielikult vastu ja palub hagi jätta rahuldamata. Garaažibokside katuse remondi teostas kostja koos U. M. 2000.a. oktoobris. Kuna U. M. omas kahekohalist boksi hageja boksi kõrval, pakkus U. M. kostjale garaaži kasutamise võimalust, kui kostja aitab tal teostada katuse remondi. Kostja oli sellega nõus. Kõik vajalikud materjalid remondiks hankis U. M. . Tööde teostamise vajaduse tingis katuse läbijooksmine vihma korral. Katuse lähemal uurimisel selgus, et vesi jookseb ruberoidi alla hagejale kuuluva boksi vaheseina nurgas paiknevate ventilatsioonitorude juurest. Selle tulemusena olid läbi vettinud ja osaliselt juba pehkinud laetalad ning laudis nii hageja enda kui ka naaberboksi kohal. Ka soojustuseks kasutatud linaluu oli täiesti läbi vettinud. U. M. sõnade kohaselt oli tal paar korda juttu olnud hagejaga katuse remondist, kuid mingitele konkreetsetele kokkulepetele ei jõutud. Seega otsustasid kostja ja U. M. ise katuse korda teha. Nad võtsid osaliselt maha vana ruberoidi, eemaldasid pehkinud laudise nii ventilatsioonitorude ümbert kui ka mujalt. Kuna vahesein on ehitatud kunagi hiljem peale garaaži valmimist, siis laetalad ei ole seinaga kohakuti. Sellest tingitult tuli laudise vahetamiseks lahti võtta ka hageja boksi kohal olev katus kuni esimese talani, et oleks võimalik laudist millelegi toetada. See jäi vaheseinast umbes 0,5 m kaugusele. Nad eemaldasid ka sealt pehkinud lauad ja läbivettinud linaluu. Vaheseina kohale paigaldasid nad lisaks uue laetala. Et seda toetada seinale, oli vaja lõigata läbi lae sisemine laudis vaheseina äärest hageja boksi poolelt. Vaheseina nurgas olnud ventilatsioonitorud surusid nad lihtsalt allapoole, et oleks võimalik uue laudise paigaldus. Tööde käigus kuhugi sisse ei murtud ega sisenetud ka hagejale kuuluvasse boksi. Kui katus

2 (5)

oli avatud, oli näha et ka hageja boksi katuse ülejäänud osa on põhjalikult läbi vettinud ja talal pehkimise tunnused, kuid siiski oli tala veel piisavalt tugev, et laudist kanda. Kostja ja U. M. paigaldasid kogu eemaldatud laudise asemele uue mõlemate bokside kohal. Samuti paigaldasid uue ruberoidkatte laudisele ja räästasse paigaldasid uue veepleki. Kogu see tegevus võttis aega kaks päeva. Töö tulemusena sai kõrvaldatud leke katuses ja vett enam läbi ei tilkunud. Hageja boksi katuse praeguse olukorra on aga tinginud see, et ülejäänud soojustus ja laudis, mida kostja ja U. M. lahti ei võtnud, oli ikkagi vettinud ja mädanes edasi. Kuna ruberoidi all läbivettinud soojustus ja laudis ei kuiva, ongi see katuse pehkimise põhjuseks ja see pehkimine jätkub praegugi. Seega kostja ja U. M. tegevus katuse remondil ei saa olla kostja vastu suunatud nõude põhjuseks. Kostja leiab, et ta ei ole põhjustanud hagejale kahju, kuna teostatud tööde tulemusena paranes ka hageja boksi katuse seisukord ja suur lekkekoht sai likvideeritud. Kahju on tekitanud hageja ise oma tegevusetusega katuse hooldamisel. Ka leiab kostja, et hageja nõue on aegunud. On arusaamatu, miks hageja ei reageerinud varem, kui kahju on väidetavalt nii suur. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Seoses asjaoluga, et kostja on muuhulgas esitanud ka hagi aegumise vastuväite, kontrollib kohus esmalt seda, kas hageja nõue võib olla aegunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (11. 12. 2002. a otsus asjas nr 32-1-92-02; 14.11.2007.a. otsus asjas nr 3-2-1-101-07) Kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 1043, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Et hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, kinnitas kohtuistungil ka hageja lepinguline esindaja. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja, toimusid mitu aastat tagasi hageja garaažiboksi kõrval olnud U. M. garaažiboksi katuseremonditööd. Kostja on kinnitanud seda, et tema osales remonditöödes ja sai selle eest U. M. hiljem garaažiboksi kasutusõiguse. Hageja väitel, mille on sisuliselt õigeks võtnud ka kostja, lõikasid kostja ja U. M. töö käigus muuhulgas läbi katuse ja lae garaažibokse eraldava vaheseina lähistel hageja garaažiboksi poolel. Seega iseenesest see hageja väide, et naabergaraaži katuseseremondi käigus oli läbi lõigatud katus hageja poolel, on õige. Hageja väitel toimus see sündmus 2003. või 2004. aastal. Kostja väitel toimus see sündmus 2000.a. sügisel. Hageja väitel, mida kinnitab ka väärteomenetluse lõpetamise 06.01.2005.a. määrus (tl 4-5) pöördus hageja politsei poole avaldusega selle kohta, et tema garaaži puidust lagi on 2004.a. juulis-augustis läbi saetud. Väärteomenetlus väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetati. Tunnistaja U. M. ütluste kohaselt ( tl 43) toimusid garaažikatuse remonditööd 2000.a. sügisel. Ka on tunnistaja kinnitanud, et mõni päev pärast tööde tegemist kohtus ta I. T. ja mingeid etteheiteid peale selle, et linaluud on kõik kohad täis, I. T. siis ei teinud. Töö käigus oli linaluu tõesti garaaži pudenenud. Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt ( tl 44) käis tema mõni aasta tagasi I. T. garaaži katuse olukorda vaatamas ja tegi remonditööde kalkulatsiooni. M. T. nägi, et lagi oli läbi lõigatud. Millal oli lõigatud, seda M. T. ei tea. M. T. hinnangul väga värskelt see ei olnud toimunud. M. T. tehtud kalkulatsiooni on hageja esitanud ka kohtule ( tl 6). Uuritud tõendeid ( tunnistajate ütlused, väärteomenetluse lõpetamise määrus) kogumis hinnates loeb

3 (5)

kohus tõendatuks kostja väite, et vaidlusalune garaažikatuse remonditöö, mille käigus kostja koos U. M. lõikasid läbi hageja katuse ja lae, toimus 2000.a. sügisel. Kostja väidet töö teostamise aja kohta kinnitavad tunnistaja U. M. ütlused. Samas kui hageja väidet ei kinnita otseselt üksi tõend. Hageja pöördumise aeg politsei poole ei tõenda seda, millal katusetööd tegelikult aset leidsid. Ka tunnistaja M. T. ütlused ei tõenda, millal katuse läbilõikamine oli toimunud. Pigem järeldub tunnistaja M. T. ütlustest, et tema käis katuse olukorda ilmselt vaatamas hageja poolt politseisse pöördumisest veel tunduvalt hiljem. Hagiavalduse kohaselt kahju tekitanud tegevus seisneb hageja katuse ja lae läbilõikamises. Tunnistaja U. M. ütluste alusel saab lugeda tõendatuks, et hageja sai katusetööde tegemisest teada 2000.a. sügisel. Tunnistaja on kinnitanud, et sai mõni päev peale tööde tegemist hagejaga kokku ja siis hagejal märkimisväärseid etteheiteid seoses katusega ei olnud. Oli juttu üksnes sellest, et linaluud olid kõik kohad täis. Selline hageja etteheide viitab asjaolule, et ta oli oma garaažis peale remonditööde tegemist käinud. Hageja kohtus esitatud väide, et tema ei olnud garaaži juures käinud ja avastas tehtu alles 2004.a, pole usutav. Kohtu arvates sai hageja kahju tekitamisest teada 2000.a. sügisel. Asjas ei ole vaidlust olnud selle, üle et algusest peale oli hagejal teada katusetöid teinud isikud. Kohus ei nõustu hageja esindaja kohtuvaidluse käigus avaldatud seisukohaga, et võrreldes katusetööde tegemise ajaga tekkis kahju tunduvalt hiljem, kui katus hakkas mädanema ja muutus kasutuskõlbmatuks ja seetõttu ei saa rääkida ka hagi aegumisest. Kohtu arvates on hageja esindaja selline seisukoht äärmiselt vastuoluline. Hagis kui ka kohtuistungil on hageja kostjale selgesõnaliselt ette heitnud seda, et viimane lõikas läbi tema katuse. Seega on hageja ise kahju põhjustanud teo üheselt kindlaks määranud. Millal katuse läbilõikamise tagajärjel saabus lõplik tagajärg so katuse kasutuskõlbmatuks muutumine, ei oma hagi aegumise seisukohalt tähtsust. Igale normaalse elukogemusega inimesele on arusaadav, et läbilõigatud katus ei pea enam vajalikul määral vett ja hakkab lagunema. Seega oli hageja kahju kindlakstehtav juba peale katuse läbilõikamist. Kahtlemata kahju suurenes aastaid kestnud katuse hävinemise käigus. Kuid pole mingit mõistlikku põhjendust, miks hageja ei saanud oma nõuet kostja vastu varem esitada. Hagiavalduses märgitu, et 2009.a. sai hagejale teatavaks VÕS-i kahju hüvitamist reguleerivate sätete sisu viitab sellele, et hagi esitamist takistas ilmselt hageja õigusalaste teadmise vähesus. Kuid see anna alust lugeda hagi esitamise tähtaja kulgemise algust alates hagejal asjakohastest õigusnormidest teadasaamisest. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg oli 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS § 116 kohaselt aegumistähtaja kulg algas päevast, mis isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Seaduses võib sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Käesoleval ajal kehtiva TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mis õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. VÕSRS §-s 9 lg 2 on sätestatud, et kui 1. juulist 2002. a kehtiva tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 1. juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. a. Lähtudes kohtu poolt tuvastatud asjaolust, et hageja sai kahju tekitamisest teada 2000.a. sügisel, aegus tema nõue VÕSRS §-s 9 lg 2 kohaselt 1.juuliks 2005.a. Isegi kui lähtuda hageja väidetust kahju tekitamise ajast so 2004.a. suve lõpp-sügise algus, aegus tema nõue 2007.a. sügisel. Hageja pöördumine politsei poole 2004.a. osutab asjaolule, et juba siis oli katus sellises olukorras, kus kahju tekkimine oli ilmselge. Hagi on kohtule esitatud 03.09.2009.a. Kohtule ei ole

4 (5)

teada ühtegi asjaolu, mille tõttu hagi aegumine olnuks katkenud või peatunud. Aegumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata ja kohtul puudub vajadus hinnata poolte muid väiteid. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses esitada menetlusosaliste vaheline menetluskulude jaotus, milles nähakse ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib kostja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. TsMS §-s 179 sätestatud korras lahendab kohus käesoleva otsusega ka hagejalt tasumata riigilõivu väljamõistmise küsimuse. Tartu Maakohtu 30.10.2009.a. määrusega anti hagejale menetlusabi ja võimaldati tal hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 3000 krooni tasuda ositi 300 krooni suuruste osamaksetena. Kohtule teadaolevalt on hageja riigilõivu katteks käesolevaks ajaks ära maksnud kokku 900 krooni ( 300 krooni 18.12.2009.a. ja 600 krooni 15.03.2010.a. – maksekorraldused tl 30 ja 36). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega peaks hageja tasuma TsMS § 190 lg 4 alusel riigituludesse kogu veel tasumata riigilõivu so 2100 krooni, kuna hagi jääb täies ulatuses rahuldamata. Samas sätestab TsMS § 190 lg 7, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Maakohus leiab, et hagejalt väljamõistetava riigilõivu tasumise võib TsMS § 190 lg 7 alusel määrata endiselt ositi. Võib eeldada, et hageja varanduslik seisund, mis oli aluseks temale menetlusabi andmiseks, pole käesolevaks ajaks muutunud ja seda saab käsitleda mõjuva põhjusena TsMS § 190 lg 7 tähenduses.

Kohtunik Rita Kulberg

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.