lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-33948/9

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-33948/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1416
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegTsÜS § 89 lg 1Näilik tehingVÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõisteVÕS § 267 lg 1Kinkelepingust taganemine enne selle täitmistVÕS § 268 lg 1Kinkelepingust taganemine pärast täitmist

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KENTMANNI KOHTUMAJA

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-09-33948

Otsuse kuupäev

17.detsember 2010

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

AKhagi GRvastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

Hagi hind

320 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AK(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: AP (XXX); Kostja: GR(isikukood XXX XXX); Kostja esindaja: Julia Tuštšenko (Veerenni Õigusbüroo, Kauna 2-5 Tallinn, e-post: [email protected])

Asja läbivaatamise kuupäev

09.november 2010

Istungil osalenud isikud

Hageja AK, hageja esindaja AP, kostja GR ja kostja esindaja Julia Tuštšenko

Resolutsioon Jätta AK hagi GR vastu korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja AK kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
18.09.2003 sõlmiti JK, N K , GRja AKvahel korteriomandi asukohaga XXXmüügileping ning asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks. Lepingu kohaselt on müügihinna ostja AKüle kandnud müüja pangaarvele lepingu sõlmimise päeval. Nimetatud tehinguga sai kostja GRkorteriomandi XXXkaasomanikuks, ilma et oleks selle eest midagi maksnud.
2.Kostja ei ole ostja VÕS § 208 lg 1 mõistes. Vormistades 1⁄2 mõttelise osa kostja nimele on pooled vormistanuid näiliku tehingu. Varjatud tehinguks on kinkeleping. Seega on tühine kinkeleping, mida varjati müügitehinguga. 12.11.2004 sõlmiti AKja GRvahel korteriomandi isikliku kasutusõiguse seadmise ja korteriomandi mõttelise osa kinkeleping, mille kohaselt hageja kinkis kostjale ülejäänud 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist XXX, seades isikliku kasutusõiguse, mille sisuks on hageja õigus tasuta ja tähtajatult kasutada korteriomandi reaalosa.
3.01.06.2009 taganes AKeelpool nimetatud kinkelepingust põhjusel, et kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija ja tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Hageja soovib, et kostja tagastaks temale korteriomandi XXX Hagiavalduses täpsustab hageja kinkelepingust taganemise põhjust - jämedat tänamatust. Nimelt ei ole kostja tasunud korteriga seotud kommunaalteenuste eest ning nõuab hagejalt korteri kasutamise eest üüri. Kostja ei ole hoolitsenud hageja eest. Kostja hakkas nõudma pärast tema ema surma kostjalt koduseid tarbeesemeid. Kostja on solvanud hagejat telefoni teel, öeldes et, „hageja mürgitas tema ema“. Kostja lähedane sugulane on ähvardanud hageja abikaasat LB. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja ema VS elasid koos alates XXX jaanuarini, mil VS suri. Vaidlusaluse korteriomandi omandasid hageja ja VS vabaabielu pooltena, tegutsedes ühise tegutsemise lepingu alusel. Nende soov oli omandada vaidlusalune korter kaasomandisse. Kuna hageja ja VS elasid koos ühe perena VS tütardele kuuluvas korteris aadressil XXX Tallinn, omandasid nad kõrvalseisva korteri eesmärgiga anda edaspidi korter üürile. Kostja ei vaidle selle üle, et 18.09.2003 müügilepingu kohaselt maksis hageja müüjatele kogu müügihinna summas 320 000 krooni. Müügileping ei näinud ette kostja kohustust hüvitada hagejale 1⁄2 müügihinnast. Samuti ei ole hageja kostjalt kuni 2009 juulikuuni mingit raha nõudnud. Vastupidi, hageja on kinkinud kostjale 12.11.2004, so aasta möödumisel pärast müügilepingu sõlmimist korteriomandi ülejäänud 1⁄2 mõttelise osa. Ekslik on hageja väide, et tegemist oli näiliku ehk tühise müügitehinguga ning tehing on käsitletav kinkena.
5.Kostja ei ole hageja suhtes käitunud viisil, mis andnuks hagejale aluse kinkelepingust taganemiseks. Täitmata on lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Poolte vahel olid alati sõbralikud suhted. Kostja pole käitunud hageja suhtes viisil, mis annaks aluse hagi rahuldamiseks. Kostja ei ole hagejalt üüri nõudnud ega pole ähvardanud korterist välja tõsta. Kostja ei saa takistada hagejat korterit kasutada, kuna kostjal pole korteri ega trepikoja välisukse võtit.

Kostja pakkus oma hagejale abi ja hooldust. Kostja ei ole hageja tahte vastaselt viinud ära korterist mööbliesemeid. Pärast VS surma arutasid hageja, kostja, kostja õed ja vend koos, mida teha korteris XXXasuvate mööbliesemete ja muu varaga. Hageja võttis endale kõik asjad mida ta soovis. Kohtu järeldused.

6.Kohus, kuulanud ära tunnistajad GS, LB, AA, EL, AP, IM, SK ja KR ütlused ning arvestanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja on hagiavalduses väitnud, et 18.09.2003 JK, N K , GR ja AKvahel sõlmitud müügileping oli näilik tehing, millega tegelikult varjati kinkelepingut. Kohus ei nõustu hagejaga. TsÜS § 89 lg 1 kohaselt näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Antud juhul oleks tulnud hagejal tõendada, et tehingu tegijate tegelik tahe ei olnud müügilepingu sõlmimisele suunatud, vaid sellega varjati kinkelepingut. Hageja seda tõendanud ei ole.
7.Tehingu tegijad sõlmisid võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepingu kinnisomandi üleandmiseks. Vastavalt müügilepingule tasus üks ostjatest, AK müügihinna 320 000 krooni ning kinnisasi anti JK ja N K poolt üle lepingus kokkulepitud tingimustel 1⁄2 osas GR ja 1⁄2 osas AK. Seega on müügilepingu tingimused täidetud ning seda, et J K ja N K oleksid nimetatud tehinguga soovinud G R ja AKe tasuta rikastada ei ole tõendatud. Kostja on viidanud nimetatud tehingu puhul ka aegumisele. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Korteriomandi müügilepingu sõlmimisest on möödas 7 aastat, mistõttu oleks põhjendatud ka hageja korteriomandi müügilepingu tühisuse tuvastamise nõude puhul hagi aegumise kohaldamine.
8.Järgnevalt käsitleb kohus hageja ja kostja vahel 12.11.2004 sõlmitud kinkelepinguga seonduvat. VÕS § 268 lg 1 kohaselt kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusel rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. AK on 01.06.2009 lepingu taganemisel nimetatud taganemise põhjuseks asjaolu, et kostja on näidanud hageja ja tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 267 lg 1 p 1 sätestab, et lepingust võib taganeda kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Kinkelepingust taganemiseks peavad olema täidetud nii formaalsed kui materiaalsed eeldused. Lepingust taganemise avaldus on kostjale edastatud. Kuid taganemisavaldus kehtib ainult tingimusel, et on täidetud ka taganemise materiaalsed eeldused, milleks on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu.
9.Kohus leiab, et asja arutamisel ei ole tõendamist leidnud kostja jäme tänamatus hageja või tema lähedase L B suhtes. Hageja väidab, et kostja ei ole hoolitsenud tema eest. Kostja hoolitsemiskohustuse olemasolu, ei tulene ühestki lepingust ega tõendist. Samas on tunnistajad E L , I M , S K ja K R väitnud, et GR pakkus oma abi hagejale, kuid hageja ei vajanud seda. Kui AK kolis korterisse XXX, siis tunnistaja L B ütluse kohaselt kutsus ta appi oma tuttavad T ja V . Kostja elab teises linnajaos ning ta ei võinudki teada, millal hageja abi vajab. Pealegi asus üsna varsti pärast hageja elukaaslase VS surma

hageja juurde elama L B , mis põhjendab ka asjaolu, et hagejal puudus vajadus saada täiendavat abi kostjalt.

10.Ka ei saa jämedaks tänamatuseks lugeda seda, kui pärast hageja elukaaslase surma tulid kokku elukaaslase lapsed, et arutada koos hagejaga järele jäänud vara, so koduste esemete jagamist. Tunnistajate ütlustest nähtub, et nad arvestasid kõigepealt hageja soovidega ning see vara, mida hageja endale ei soovinud jagati VSlaste vahel. Seda, et kostja oleks hagejalt nõudnud mingi eseme või poole koti suhkru üleandmist ei ole tõendamist leidnud. Suhkrut soovis saada E L . Tunnistaja L B väitis, et hagejalt nõudis suhkrut, kapsariivi, raha ja albumit hoopis I M . Ka ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et kostja nõudis hagejalt korteriüüri maksmist.
11.Kuigi lepingust taganemise avalduses ei ole hageja viidanud sellele, et kostja on jätnud õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse, on hageja oma seisukohas kostja vastusele leidnud, et kostja ei ole maksnud kommunaalmakseid, kuna hagejal on õigus korterit kasutada tasuta. Lepingust otseselt ei nähtu, kas pooltel oli kokkulepe selles, et tasuta kasutamine hõlmab ka kommunaalmaksete mittetasumist. Hageja asus korterit XXXkasutama 2009 aprillis, makstes ise kommunaalteenuste eest. Hageja ei ole kostja poole kommunaalteenuste maksmise küsimuses varem pöördunud. Kostja ise on väljendanud head tahet ning uurinud võimalusi kuidas maksta kommunaalteenuste eest korteriühistule. Seda tõendavad tunnistajad A A ja K R . Tõendamist ei leidnud ka fakt, et kostja ähvardas 15.06.2009 notari juures L B . L B ise tunnistas, et solvas teda hoopis kostja vend S K. Seda asjaolu, ee kostja helistas hagejale pärast taganemisavalduse kätte saamist ja teatas, et hageja mürgitas tema ema, kohus ei analüüsi, sest nimetatud intsident toimus pärast lepingust taganemist ning ei saa olla taganemise põhjuseks. Tunnistaja AP ütlused kajastavad korteri üürimist ning ei oma hagi asjaolude tõendamisel sisulist tähtsust. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja poolt 01.06.2009 kinkelepingust Taganemise avaldus ei ole kehtiv, kuna täitmata on taganemise materiaalsed eeldused. Kuna 18.09.2003 sõlmitud korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping ning 12.11.2004 sõlmitud kinkeleping on kehtivad, siis on põhjendamata ka hageja nõue korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 03.11.20262-21-1442/41Viru Maakohus Narva kohtumaja