OÜ Expertline hagi OÜ Toompuit vastu 120 000 krooni põhivõlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagihind 120 000 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
23. november 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja A. P.u (isikukood xxx); Kostja lepinguline esindaja J. K. (isikukood xxx).
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Toompuit (registrikood 10771483, asukoht Tööstuse 3, 42101 Avinurme, Ida-Virumaa) hageja OÜ Expertline (registrikood 11095481, asukoht Metsa 18-5, 41101 Iisaku, Ida-Virumaa) kasuks põhivõlgnevus 120 000 (ükssada kakskümmend tuhat) krooni ja kuni 15.12.2010.a arvestatud viivis summas 10 179 (kümme tuhat ükssada seitsekümmend üheksa) krooni.
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 16.12.2010.a kuni põhinõude (120 000 krooni) tasumiseni viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-09-61685 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.OÜ Metsatransport esitas 24. novembril 2009.a Viru Maakohtule hagi kostja OÜ Toompuit vastu 120 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt 10.08.2009.a sõlmisid hageja ja kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu, mille kohaselt omandas hageja raieõiguse Mägara kinnistul (katastriüksuse tunnus nr. 80201:001:0419) asuvale metsale. Raieõiguse üleminek toimus lepingu allkirjastamise hetkel lõpptähtajaga 31.12.2009.a. Lepingu sõlmimisel kohustus hageja maksma kostjale 100 000 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 120 000 krooni. Antud summa on kostjale üle kantud 10.08.2009.a.
2.Nimetatud lepinguga kohustus võõrandaja üle andma omandajale loodudes raielangid, mis on eeskirjade kohaselt looduses eraldatud, tagama raietööde käigus omandajale ligipääsu raielangile ning mitte takistama põhjendamatult raietöid ja väljavedu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu puudub hagejal võimalus omapoolse lepingu täitmiseks. Lepingu raie lõpptähtaeg on 31.12.2009.a.
3.Hageja eeldas, et kostja rikub ka edaspidi lepingut, kuna nimetatud kinnistu suhtes toimub kinnistu kaasomanike K. P.`i ja V. .s`i vahel kohtuvaidlus ning selle tulemusena on hagi tagamise korras arestitud Mägara kinnistul asuv raiutud metsamaterjal ja on keelatud edaspidine raie toestamine. Lähtudes asjaolust, et kinnistu Mägara suhtes käib kohtumenetlus (tsiviilasi nr 2-09-40590), ei näe omandaja, et kostja suudaks lõpetada lepingu omapoolset rikkumist, mille tõttu ei suuda ka hageja täita õigeaegselt lepingut. Seoses sellega esitas hageja kostjale 30.10.2009.a lepingust taganemise teate, mis on kostja poolt kätte saadud. Teates andis hageja kostjale tähtaja lepingu järgi saadud 120 000 krooni tagastamiseks kuni 17.11.2009.a. Kostja ei ole lepingu alusel saadud raha tagastanud.
4.Kuna kostja ei ole lepingut täitnud ega lepingu alusel saadud raha tagastanud, palus hageja vastavalt TsÜS § 69 lg 1, VÕS § 94, § 113, § 116 lg 1, § 188 lg 1, § 189 lg 1, TsMS § 367 välja mõista kostjalt hageja kasuks: 1) põhivõlgnevus 120 000 krooni; 2) sellele lisanduv viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni; 3) menetluskulud.
KOSTJA VASTUS JA TAOTLUS
5.07. jaanuaril 2010.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel VÕS § 116 lg 4 tulenevalt lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Hageja ei ole tõendanud, et ta on andnud kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Täiendava tähtaja andmine oleks andnud kostjale selgitada välja raieõigusega tekkinud probleemid ning leida asjale kohtuväline kompromiss. Antud juhul ei ole kostjale sellist seadusega ettenähtud võimalus antud.
2 (6)
2-09-61685
6.Kostja omandas vaidlusaluse kasvava metsa raieõiguse 25.05.2009.a M.O. Transport OÜ-lt lepingu nr. 001/2009 alusel. M.O. Transport OÜ on raieõiguse omandanud Viktor P.`ilt, kes on tõendanud, et kasvav mets kuulub ainult temale. V. P. on jätnud märkimata, et ka tema vennal Kalev P.`il on õigused vaidlusalusele metsale. 15.09.2009.a M.O. Transport OÜ loovutas eelpooltoodud lepingust tulenevad nõuded V. P.i vastu kostjale.
7.Kostja leidis, et olukord on tekkinud V. P.’i tegevuse tagajärjel ning juhul, kui kohus rahuldab hagi kostja vastu, siis kostjal tekib nõudeõigus V. P.’i vastu. Kostja palus kaasata V. P. menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel.
MENETLUSE KÄIK
8.19. jaanuaril 2010.a esitatud vastuses hageja palus jätta rahuldamata kolmanda isiku kaasamise taotlus, kuna see venitab protsessi. Hageja teatas, et Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-09-40590, mille raames on hagi tagamiseks arestitud kinnistul Mägara asuv rajatud metsamaterjal ja on keelatud raie teostamine. Hagejal on lepingulised suhted kostjaga, mitte kolmanda isikuga. Juhul kui kostjal on nõuded V. P.’i vastu, on kostjal õigus nõuda kolmanda isiku kaasamist tsiviilasja 2-09-40590 menetlusse.
9.Kolmanda isiku kaasamise taotlus on V. P.’ile isiklikult kätte toimetatud, kuid V. P. ei ole taotlusele vastanud (t. lk. 38. 45).
10.Viru Maakohtu 18.02.2010.a kohtumäärusega jäeti kostja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata..
HAGEJA ASENDAMINE
11.05. mail 2010.a esitas OÜ Metsatransport ja OÜ Expertline ühise taotluse hageja asendamiseks OÜ-ga Expertline ja viimase hageja õigusjärglasena tsiviilasja menetlusse lubamiseks, põhjusel, et OÜ Metsatransport on 04.05.2010.a loovutanud oma nõude kostja vastu OÜ-le Expertline.
12.Hageja asendamise taotlus on kostjale kätte toimetatud, kostja vastuväiteid hageja asendamisele esitanud ei ole.
KOHTUISTUNG
13.23. novembril 2010.a toimunud kohtuistungil hageja esindaja jäi hagis esitatud nõude juurde. Esindaja seletuste kohaselt puudus hagejal võimalus raietööde teostamiseks. V. P. seiskas raietööd ning kostja seaduslik esindaja Andreas Tooming oli teadlik sellest, et tööd ei saa teha.
14.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja ei ole otseselt tõendanud, et esines faktiline takistus raie teostamiseks. Esindaja ei eita muid lepingulisi suhteid, kuid koos hagiga ei ole esitatud neid tõendeid, mis käsitleksid, mis moel see takistus reaalselt esines. Kohtule ei ole esitatud hagi tõendavaid tõendeid. Esindaja nõustus, et hagejal ilmselt on nõudeõigus, kuid kogu selle probleemi tekitaja on V. P.. Esindaja on arvamusel, et praegu seda raiet enam teostada ei saa. Kui hageja oleks pöördunud kostja seadusliku esindaja poole, oleks olnud võimalik mingit lahendust leida, kompromissi saavutada.
3 (6)
2-09-61685
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.25.05.2009.a sõlmis kostja (müüja) ja M.O. Transport OÜ (ostja) kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 001/2009. Lepingu punkti 2.4. kohaselt kasvav mets asus Mägara MÜ, Toila, Ida-Virumaa, katastriüksuse 80201:001:0419 eraldistel nr 8, 7, 9, pindalaga 4 ha ja raiemahuga 746 tm, mille kohta on 22.09.2008.a väljastatud metsateatis nr 241003501 (t. lk. 25-27). 10.08.2009.a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandmise lepingu nr 10/08 alusel kostja (müüja) võõrandas OÜ-le Metsatransport (omandaja) katastriüksusel 80201:001:0419 asuva 746 tm metsa raieõiguse hinnaga 100 000 krooni. Vastavalt lepingu 3.3. kohustus omandaja raiet lõpetama kuni 31.12.2009.a Kostja teatas, et võõrandmisõiguse aluseks on M.O. Transport OÜ-ga 25.05.2009.a sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 001/2009 (t. lk. 8). Maksekorralduse nr 12 järgi 10.08.2009.a kandis OÜ Metsatransport kostjale üle selgitusega leping nr 10/08 120 000 krooni (t. lk. 9). Pooltel ei ole vaidlust nende vahel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimise ja lepingu alusel kostjale tasu maksmise üle. Kostjal ei ole vaidlust menetluse käigus OÜ-le Expertline nõude loovutamise üle.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
18.Hagiavalduse kohaselt edastas hageja (OÜ Metsatransport) kostjale 30.10.2009.a lepingust taganemise teate ja tegi ettepaneku lepingu järgi saadu tagastamiseks hiljemalt 17.11.2009.a. Kuigi hageja ei esitanud tõendeid lepingust taganemise avalduse kostjale kätte toimetamise kohta, arvestades, et kostjal ei ole vastuväiteid sellele, tuleb asuda seisukohale, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Kostja vaidleb hagile põhjusel, et hageja ei ole enne lepingust taganemist kostjale täiendavat tähtaega andnud.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus: 1) kas on tõendatud raieõiguse omandaja poolt lepingu selles ettenähtud tingimustel ja tähtajaks täimise võimatus ning kas lepingust taganemine on kehtiv; 2) kas kostja vastuväited välistavad hagi rahuldamist.
20.VÕS § 114 lg 1 esimese lause alusel, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. VÕS § 116 lg 4 kohaselt
4 (6)
2-09-61685 .lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Sama paragrahvi lg 2 p 2 alusel olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
21.Poolte vahel sõlmitud lepingu 10/08 punktis 6.1 kinnitas kostja (müüja) temal raieõiguse olemasolu. Hagiavalduse kohaselt eeldas hageja, et kostja rikub ka edaspidi lepingut, kuna nimetatud kinnistu suhtes toimub kinnistu kaasomanike K. P.`i ja V. P.`i vahel kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-09-40590) ning selle tulemusena on hagi tagamise korras arestitud Mägara kinnistul asuv raiutud metsamaterjal ja on keelatud edaspidine raie toestamine. Kohtute Infosüsteemist (KIS) saadud informatsiooni kohaselt Viru Maakohtu 25.08.2009.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-40590, K. P.’i hagi V. P.’i vastu 62 951.23 krooni nõudes, hagi tagamise korras keelati kinnistul Mägara raieõiguse teostamine. Viru Maakohtu 27.01.2010.a tagaseljaotsusega hagi rahuldati. Sellega on tuvastatud, et kohtumäärusest tulenevalt raieõiguse teostamine vaidlusalusel kinnistul Mägara oli üldse võimatu, selle lepingus ettenähtud tähtajaks teostamisest rääkimata.
22.Menetluse käigus ei ole kostja esitanud vastuväiteid temal lepingu täitmisega seoses kulude tekkimise kohta. Seega ei esine kostja suhtes VÕS § 116 lg 4 sätestatud tingimust ja hagejal ei olnud keelatud VÕS § 116 lg 4 alusel taganeda lepingust ilma täiendava tähtaega andmata. Kostja vastuväited, enne lepingust taganemist temale täiendava tähtaja andmata jätmise kohta, ei muuda asjas midagi, sest ka täiendava tähtaja jooksul ei oleks kostja saanud lepingu täitmiseks midagi teha, seda välistas kaasomanike vahel käinud kohtuvaidlus ja hagi tagamise määrus. Seega vastus käesoleva kohtuotsuse põhjenduste punktis 20 toodud küsimusele nr 1 on jaatav, s.t hagejal oli õigus lepingust taganeda lepingu selles toodud tingimustel ja tähtajaks täimise võimatuse tõttu. Kuna kostja väidete kohaselt raie teostamine on ka edaspidi välistatud, tuleb hagi rahuldada kogu haginõude 120 000 krooni ulatuses.
23.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Pooled ei ole 10/08 lepingus viivise määras kokku leppinud. Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud intressimäära teadete järgi alates 01.07.2009.a VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on 1%. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks viivis alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni summas 10 179 krooni (8% : 365 x 120 000 x 387 päeva) ja edasi kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
24.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162
5 (6)
2-09-61685 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
25.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §453 lg1, lg2, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.