Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-11). AS Viasat ja kostja sõlmisid 17.09.2004.a lepingu, millega hageja võttis endale kohuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Kostja esitatud arveid tasunud ei ole. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 4330,00 krooni Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 2.08.2006 kuni 5.07.2010.a eest summas 6204,89 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 4329,00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4330,00 krooni ja viivised 4329,00 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA, ANDRES SMIRNOV’i, VASTUVÄITED HAGILE (tl 28). Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidetest nähtub, et AS-ga Viasat on leping lõpetatud 10.11.2006.a, mil ta maksis lõpparve. Ta saatis juunis 2006.a AS-le Viasat lepingu lõpetamise avalduse ja vaataja kaardi. Lepingu lõpetas ta kooskõlastatult AS-i Viasat klienditeenindusega ning nende juhendamisel.

KOHTUISTUNG

Hageja lepingulise esindaja, Agu Eichenbaum’i, poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt 17.09.2004.a sõlmis hageja kostjaga lepingu, mille tüüptingimuste p-i 9.2 kohaselt on klient kohustatud tagastama soodustuse 4000 krooni ja p-i 9.5 kohaselt on klient kohustatud tagastama vaatajakaardi. Kaarti hagejale tagastatud ei ole, Viasat seda kaarti tagasi saanud ei ole. Kui kaarti tagasi ei saa, siis hooldatakse seda edasi ja 2008.a on arve edastatud kaardi hooldustasu osas. Kostja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemist ja lähtudes tüüptingimuste p-st 9.1 loetakse leping pikendatuks automaatselt. Klient oleks pidanud 30 päeva enne lepingu lõppemist teatama, et ei soovi lepingut pikendada. Hageja esindaja ei oska öelda, miks ei ole kostjale esitatud 2007. aasta eest arveid. Isegi kui asuda seisukohale, et see leping on lõpetatud, siis peab kostja ka soodustuse 4000 krooni tagastama vastavalt tüüptingimuste p-le 9.2 ja 9.5. Kostja, Andres Smirnov’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et tema lõpetas lepingu õigeaegselt. Ta helistas klienditeenindusse, kust öeldi, et lepingu lõpetamiseks tuleb saata klienditeenindusse lihtkiri. Lepingu lõpetamise avaldusega koos pani ta juurde ka vaatajakaardi. Hiljem helistati talle, et tal on veel maks maksmata ja nad saatsid talle lõpparve, mille ta ära maksis. Ta soovis ka komplekti tagastada, kuid pood ei võtnud vastu, ütles, et see ei ole nende mure. Ta oli klient 24 kuud, seega sai leping õigeaegselt lõpetatud. Lepingus oli öeldud, et kui ta on 24 kuud klient, siis saab ta selle soodustuse. Ta on kõik teinud nii nagu öeldi ja kirjas on ning ta leiab, et ta ei pea soodustust tagasi maksma. Tegelikkuses tema allkirja nendel tüüptingimustel ei ole ja seega teda need tüüptingimused ei huvita. Neid tüüptingimusi võib ükskõik kuidas võtta. Tal on kõik makstud ja leping sai lõpetatud. Viimane arve 2008-12-01 näitab, et hageja on talle võlgu, mitte tema hagejale. Tunnistaja, Ivi Smirnov’i, poolt kohtule antud ütlustest nähtub, et algul nad käisid poes, kust nad seadmed ostsid ja ütlesid, et tahavad lepingut lõpetada. Pood seadmeid vastu ei võtnud ja

soovitasid helistada numbrile, mis on lepingul. Klienditeenindaja dikteeris talle ette, mismoodi ta avalduse peab kirjutama ja nii ta kirjutas ja klienditeenindaja ütles, et ei ole vaja seda saata tähitud kirjaga ja ta saatis avalduse lepingu lõpetamiseks koos kaardiga Viasatile, vastust ta kättesaamise kohta ei saanud. Eesti Post peab ju selle kätte toimetama ja Viasat ei kirjutanud kordagi, et nad oleks võlgu. Ta pani kirja koos kaardiga lihtkirjana Raatuse Kaubamaja juures asuvasse postkasti ja helistas, et saatis kirja ja kaarti ära, et kas veel midagi, öeldi, et sellega on kõik. Ta ei mäleta, kuna täpselt ta lepingu lõpetas, kas augustis või juunis või septembris. Nad sõlmisid uue lepingu Elioniga, Viasat neile enam saateid ei edastanud, kuna neil ei olnud kaartigi. Taldrik ja teised seadmed on nende käes ja nad võivad need tagastada kui soovitakse, aga kui nad pakkusid neid seadmeid, siis keegi neid ei tahtnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on seisukohal, et tema on hagejaga lepingu lõpetanud juunis 2006, mil saatis hagejale avalduse ja vaatajakaardi posti teel ning hagejale ta võlgu ei ole. Hageja väidab, et tema vaatajakaardi ning lepingu lõpetamise avaldust kostjalt saanud ei ole. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlusaluse lepingu sisust tulenevalt on see suunatud teenuste osutamisele. Poolte vahel sõlmiti 20.09.2004.a Viasati vaatajakaardi üüri- ja abonemendileping abonemendiperioodiga 24 kuud (tl 17). Seega oli lepingu lõppemise tähtajaks 20.09.2006.a. Viasati vaatajakaardi üüri-ja abonemendilepingu tüüptingimuste p-i 9.1 (edaspidi Tüüptingimuste) kohaselt loetakse leping automaatselt pikenenuks samaks tähtajaks, kui vähemalt 30 päeva enne Lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki pool teisele kirjalikult oma teistsugusest tahtest. Kostjale on väljastatud 1.09.2008.a hageja poolt arve nr 1082583;1.09.2008.a summas 110 krooni kaardihoolduse eest (tl 30). Makse perioodiks on 16.09.2008-15.09.2009.a. Arvel on näidatud, et kostja on rohkem maksnud 9 krooni, muid võlgnevusi arvele märgitud ei ole. 1.12.2008.a arve (tl 18) kohaselt võlgneb kostja hagejale 7 330,00 krooni (paketi võlgnevus perioodi 1.08.2006-1.09.2009 229,00 krooni, kaardihooldustasu perioodil 16.09.200816.09.2009 101,00 krooni. Leppetrahv vaatajakaardi eest 1500 krooni, leppetrahv tasumata arvete eest 1500 krooni, saadud soodustus 4000 krooni). Maksekorralduse väljatrükist (tl 29), nähtub, et kostja on 10.11.2006.a tasunud Viasat’le 229,00 krooni ja märkinud selgituseks „lõpparve“. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et kohus loeb põhjendatuks kostja vastuväited selle kohta, et hageja kostja vahel on leping lõppenud 2006.aastal. Kostja väiteid selle kohta, et kostja saatis vastavalt klienditeenindaja nõuandele hagejale lepingu lõpetamise avalduse ning vaatajakaardi, on kohtus kinnitanud tunnistaja Ivi Smirnov, kes kinnitas, et ta postitas avalduse ja kaardi Raatuse Kaubamaja juures asuvasse postkasti. Nii kostja kui ka tunnistaja väidete usutavust kinnitab ka asjaolu, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt väljastati hageja poolt vaatajakaart kliendile tüüptingimuste kohaselt samuti lihtposti teel peale allkirjastatud lepingu laekumist Viasatile. Perioodil 1.08.2006 kuni 1.09.2009.a kostjale arveid esitatud ei ole.

Tüüptingimuste p-i 9.5 teise lause kohaselt lepingu ülesütlemisel on klient kohustatud kaardi koheselt Viasatile tagastama ja kogu soodustuse Viasatile hüvitama (tagasi maksma). Kliendi poolt ettemaksena tasutud summasid kliendile ei tagastata. Kostja sai lepingu sõlmimisel soodustust kampaania „Kuldne Sügis“ nimetuse all 4000 krooni. Hageja on seisukohal, et kuna kostja ütles lepingu üles siis peab kostja ka saadud soodustuse tagastama vastavalt Tüüptingimuste p-ile 9.5. Tüüptingimuste p-i 9.5 teise lause kohaselt lepingu ülesütlemisel on klient kohustatud kaardi koheselt Viasatile tagastama ja kogu soodustuse Viasatile hüvitama (tagasi maksma). Kliendi poolt ettemaksena tasutud summasid kliendile ei tagastata. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist lepingu ülesütlemisega Tüüptingimuste p. 9 mõtte kohaselt, vaid lepingu lõppemisega seoses tähtaja möödumisega. Tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütlustega leidis tõendamist, et tarbija s.o. kostja tahe oli leping lõpetada lepingu tähtaja möödumisel. Asjaolu, et kostja tasus lõpparve novembris (tl 29), st täitis oma kohustuse hiljem ei muuda veel lepingut tähtajaliseks. Arvestades eeltoodud põhjendusi on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.