Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-131-10 Tartu, 15. detsember 2010. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Aktsiaseltsi Väätsa Agro avaldus ettevõtte saneerimismenetluse algatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-45898 Aktsiaseltsi Väätsa Agro määruskaebus Avaldaja aktsiaselts Väätsa Agro (registrikood 10069725), esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Puudutatud isikud Swedbank AS (10060701) ja Swedbank Liising Aktsiaselts (10434248), esindajad vandeadvokaat Toomas Vaher ja vandeadvokaat Marit Toom 29. november 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-09-45898 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada aktsiaseltsi Väätsa Agro määruskaebuselt 1. juulil 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Aktsiaselts Väätsa Agro (avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 14. septembril 2009 avalduse, milles palus algatada avaldaja saneerimismenetluse ja määrata saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Veikko Toomere.
2.Pärnu Maakohus algatas 21. septembri 2009. a määrusega avaldaja saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Veikko Toomere, määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtpäevaks 16. novembri 2009 ja selle kohtule kinnitamiseks esitamise tähtpäevaks 20. novembri 2009.
3.Avaldaja esitas 20. novembril 2009 kohtule võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava koos lisadega ja palus kohtul saneerimiskava kinnitada.
4.Avaldaja võlausaldaja Swedbank AS (puudutatud isik I) esitas 20. novembril 2009 maakohtule avalduse, milles palus jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetluse, kuna saneerimiskava koostamise käigus rikuti oluliselt tema õigusi, teda koheldakse võrreldes teiste võlausaldajatega oluliselt halvemini ning ettevõtte saneerimine ei ole tõenäoline. Puudutatud isik I esitas 27. novembril 2009 lisaks taotluse, milles palus määrata saneerimiskava ekspertidena hindama Mart Nõmperi ja Toomas Tamme.
5.Avaldaja saneerimisnõustaja esitas maakohtule 30. detsembril 2009 oma arvamuse, milles leidis, et saneerimismenetlust tuleb kõigi võlausaldajate huve silmas pidades kindlasti eelistada alternatiivselt peetavale pankrotimenetlusele. Saneerimiskava kinnitamine ja elluviimine on kõige efektiivsem viis
võlausaldajate huvide kaitsmiseks ja võimaldab avaldajal tulevikus tegutseda kasumlikult ja jätkusuutlikult.
6.Pärnu Maakohus võttis 6. jaanuari 2010. a määrusega vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse ja määras saneerimiskava eksperdina hindama Rein Voldi ja Mart Nõmperi, andes neile arvamuse koostamiseks aega 50 päeva alates määruse kättesaamisest.
7.Ekspert Rein Volt esitas 23. veebruaril 2010 maakohtule arvamuse, milles leidis, et tema hinnangul on avaldaja saneerimine vajalik ja põhjendatud ning saneerimiskavas väljatoodud saneerimisabinõud on põhjendatud ja eesmärgipärased. Kui piima müügihind püsib lähitulevikus spetsialistide prognoositud vahemikus, ei näe ekspert põhjusi, miks ei võiks avaldaja saneerimine olla edukas. Puhttehniliselt ei ole võlausaldajaid koheldud võrdselt, kuid saneerimiskava ellurakendamisega kaetakse võimalikult suur osa avaldaja võlgadest ja pankrotimenetlus oleks kõigile võlausaldajatele oluliselt negatiivsemate tagajärgedega. Lisaks on avaldaja oluline tööandja Järvamaal.
8.Ekspert Mart Nõmper esitas 25. veebruaril 2010 maakohtule arvamuse, milles leidis, et avaldaja saneerimine ei ole põhjendatud, kuna juba enne saneerimisavalduse esitamist oli avaldaja muutunud maksejõuetuks. Saneerimiskavas ei ole õigesti välja toodud põhjust, mis viis saneerimisvajaduseni. Nõuete ümberkujundamine on saneerimiskava kontekstis eesmärgipärane, kuid saneerimiskavas on keskendutud nõuete ümberkujundamisele, mitte avaldaja majandustegevuse ümberkorraldamisele, mis võiks tagada ettevõtte jätkusuutlikkuse. Saneerimiskavast ei nähtu ühtegi tegevust, millega kavatsetakse väljatoodud riske maandada ja saneerimine selle kava alusel ei ole tõenäoline. Saneerimiskavas koheldakse pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid oluliselt paremini kui pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid. Avaldaja on oluline tööandja Järvamaal. Saneerimiskavas ei ole põhistatud kümneaastase saneerimistähtaja kasutamist ning selline tähtaeg viitab liigsuurele võlakoormale ning püsivale maksejõuetusele.
9.Puudutatud isik I esitas 1. märtsil 2010 taotluse, milles palus avaldaja saneerimismenetluse lõpetada, sest avaldaja on püsivalt maksejõuetu.
10.Pärnu Maakohus kinnitas 15. märtsi 2010. a määrusega avaldaja saneerimiskava ja määras, et saneerimiskava täitmise järele valvab saneerimisnõustaja Veikko Toomere, kellele pani ühtlasi kohustuse esitada saneerimiskava täitmise kohta igal poolaastal kohtule ja võlausaldajatele aruanne. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole avaldaja ega saneerimisnõustaja saneerimiskava koostamisel saneerimisseaduse nõudeid rikkunud. Arvestades ekspertide arvamusi saneerimiskava täitmise edukuse tõenäosuse kohta, saneeritava ettevõtte huvisid ning saneerimiskava kinnitamise ja kinnitamata jätmise tagajärgi nii ettevõtjale kui ka võlausaldajatele, aga ka kolmandatele isikutele (riik ja avaldaja töötajad), ei ole proportsionaalne jätta ekspert Mart Nõmperi arvamuse alusel saneerimiskava kinnitamata. Kui avaldaja ei suuda täita endale saneerimiskavaga võetud kohustusi, on võlausaldajatel õigus saneerimisseaduse (SanS) § 51 lg 1 p 2 järgi taotleda saneerimiskava tühistamist. Samuti teeb SanS § 50 kohaselt saneerimiskava täitmise üle järelevalvet saneerimisnõustaja, kes esitab igal poolaastal kohtule ja võlausaldajatele aruande saneerimiskava täitmise kohta.
Avaldaja saneerimismenetlus on võrreldes võimaliku pankrotimenetlusega kõigile võlausaldajatele oluliselt soodsam, sest nende nõuded rahuldatakse saneerimismenetluses oluliselt suuremas määras. Saneerimiskava kinnitamist õigustab ka saneerimiskava vastuvõtmise poolt hääletanud võlausaldajate suur arv (88,52% võlausaldajatest), saneerimiskava vastuvõtmise vastu hääletas ainult 6 hääleõiguslikku võlausaldajat (ehk 4,92% võlausaldajatest), hääletamisel ei osalenud 8 hääleõiguslikku võlausaldajat (loeti vastuhääleks). Mõlemad saneerimiskava hinnanud eksperdid on ühel nõul, et avaldaja on oluline tööandja. Isegi juhul, kui saneerimiskavas ei ole õigesti hinnatud asjaolusid, mis tingisid saneerimismenetluse algatamise, ei anna see alust saneerimiskava kinnitamata jätta, sest kinnitamata jätmise alused on ammendava loeteluna toodud SanS §-s 36. Samuti ei saa see asjaolu muuta saneerimiskava täitmise edukuse tõenäosust. Põhjendatud on saneerimiskava täitmise tähtaeg 15 aastat. Tähtaja määramisel on lähtutud saneerimisseaduse loogikast, et saneerimiskava täitmise tähtpäev saabub kõigi saneerimiskavaga ümber kujundatud nõuete täielikul rahuldamisel. Viie aasta jooksul alates avaldaja saneerimiskava kinnitamisest rahuldatakse kõigi võlausaldajate ümberkujundatud nõuded, v.a puudutatud isiku I võlanõue. Samas arvestatakse puudutatud isiku I nõude rahuldamata osalt juba alates saneerimiskava kinnitamisele järgnevast täiskalendrikuust intressi turutingimuste kohaselt. Seega ei riku pikem saneerimiskava täitmise tähtaeg puudutatud isiku I õigusi. Puudutatud isiku I taotlus lõpetada avaldaja saneerimismenetlus SanS § 40 lg 2, § 14 ja § 39 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta rahuldamata, sest nii avaldaja kui ka saneerimisnõustaja kinnitusel ei ole avaldaja püsivalt maksejõuetu. Puudutatud isikule ei olnud teadmata avaldaja majandusnäitajad, kuid ta ei ole esitanud avaldaja pankrotiavaldust.
11.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
12.Swedbank Liising Aktsiaselts (puudutatud isik II) toetas puudutatud isiku I määruskaebust ja esitas ka ise määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldaja saneerimiskava kinnitamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning peatada maakohtu määruse täitmise kuni tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
13.Avaldaja vaidles määruskaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
14.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 18. juuni 2010. a määrusega määruskaebused ja tühistas maakohtu määruse saneerimiskava kinnitamise osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas avaldaja saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Saneerimisnõustajale ja ekspertidele tasu määramise osas jättis ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Ühtlasi peatas ringkonnakohus maakohtu määruse täitmise kuni ringkonnakohtu määruse jõustumiseni. Kõik menetluskulud jättis ringkonnakohus avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule SanS § 36 alusel kinnitamiseks võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava. SanS § 36 sätestab imperatiivsed alused,
mis peavad olema täidetud saneerimiskava kinnitamiseks. Määruses, millega kohus võtab menetlusse ettevõtja avalduse kinnitada saneerimiskava, mille võlausaldajad on jätnud vastu võtmata, nimetab kohus SanS § 31 järgi vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu. SanS § 36 p 2 kohaselt peab ekspertide hinnangul olema ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas. Seega vähemalt kahe eksperdi arvates peab saneerimiskava olema tõenäoliselt edukas. Ekspertide toetus on vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel oluline, kuna nende arvamused peavad sisuliselt asendama võlausaldajate nõusolekut. Praeguses asjas esitati kaks teineteisele vastukäivat eksperdiarvamust, mistõttu puudub saneerimiskaval mõlema eksperdi toetus. Kuna on täitmata seaduses sätestatud kohustuslik tingimus, siis puudus maakohtul alus saneerimiskava kinnitada. SanS § 39 lg 2 p 5 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamata jätmise tõttu SanS § 37 lõike 2 kohaselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15.Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määruse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebusi lahendades täielikult tähelepanuta avaldaja seisukohad. Seda tehes jättis ringkonnakohus määruse olulises osas põhjendamata, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-d 4 ja 5, § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Ringkonnakohus märkis määruses vääralt, et jätab kinnitamata 15. märtsil 2010 maakohtule esitatud saneerimiskava, kuigi saneerimiskava esitati maakohtule 21. oktoobril 2009. Ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt SanS § 36 p 2. Selle sätte mõtte järgi ei pea saneerimiskava kinnitamiseks kahe eksperdi arvamused tingimata kattuma ning kohus on pädev otsustama, kas ja kumma eksperdi arvamusest lähtuda. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab üksikasjalikult põhjendama. Maakohus leidis õigesti ja põhjendatult, et ekspertide arvamusi arvestades on õige saneerimiskava kinnitada. Mh on saneerimiskava kinnitamine õige ka seetõttu, et avaldaja praegused tegelikud majandustulemused saneerimiskava täitmisel kinnitavad üheselt, et saneerimine on olnud tulemuslik. Saneerimiskava on siiani täidetud 100%-liselt.
16.Puudutatud isik I ja puudutatud isik II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas õigesti SanS § 36 p 2. Võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine kohtus on erandlik olukord ning saneerimiskava jõustamine riigi sunnijõuga peab olema eriti veenvalt põhjendatud nii juriidiliselt kui ka majanduslikult. Kuna kohtunikul puudub vajalik majandusalane ettevalmistus, peavad saneerimisseaduse järgi vähemalt kaks eksperti saneerimiskava toetama, et kohus selle kinnitada saaks. Kui üks ekspertidest saneerimiskava ei toeta, ei ole kohtul võimalik saneerimiskava kinnitada sõltumata sellest, milline on tema enda seisukoht saneerimiskava sisu kohta. Saneerimiskava kinnitamine on kohtu diskretsiooniotsustus, kuid SanS § 36 p 2 seab sellele piirid.
Ringkonnakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme, sest põhjendas, miks tuleb maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus märkis küll vääralt saneerimiskava esitamise kuupäeva, kuid see eksimus ei mõjuta määruse sisu ja on parandatav TsMS §-s 447 sätestatud korras. Lisaks esinevad muud alused, mis välistavad saneerimiskava kinnitamise, sh on saneerimisabinõud ebaseaduslikud, saneerimismenetluse alused on ära langenud ja saneerimiskava täitmine on praktilistel põhjustel võimatu.
17.Saneerimisnõustaja nõustus määruskaebusega. Ringkonnakohtu tõlgendus SanS § 36 p-le 2 on vastuolus seaduse mõtte, seadusandja tahte ja Riigikohtu varasema seisukohaga. Maakohus kinnitas õigesti saneerimiskava. Avaldaja majandustulemused on saneerimismenetluse ajal järjekindlalt paranenud ning avaldaja on täitnud saneerimiskava korrektselt ja tähtaegselt ning suudab seda suure tõenäosusega teha ka tulevikus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
18.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada. Ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
19.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kohus saab SanS § 36 p 2 järgi kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava üksnes juhul, kui kõigi asjas määratud ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks on oluline saneerimiskava hindama määratud ekspertide hinnang ettevõtte saneerimise edukuse kohta. Võlausaldajate vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel peab kohus küll SanS § 28 lg 5 p 3 järgi kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline, kuid kui vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt 2/3 kõigist häältest, on saneerimiskava SanS § 24 lg-te 3 või 4 mõttes vastu võtnud, ei pea kohus saneerimiskava kinnitamiseks eksperdi arvamust küsima. Üksnes juhul, kui saneerimiskava jääb ülalviidatud sätete järgi võlausaldajatel vastu võtmata, tuleb kohtul sellise saneerimiskava menetlusse võtmisel nimetada SanS § 31 lg 1 järgi saneerimiskava kohta hinnangu saamiseks asjas vähemalt kaks eksperti. Ekspert koostab SanS § 32 lg 2 järgi kohtu määratud tähtaja jooksul saneerimiskava kohta kirjaliku, erapooletu ja asjatundliku analüüsi, milles esitab põhjendatud arvamuse ettevõtte saneerimise vajaduse, nõuete ümberkujundamise ja muude saneerimisabinõude eesmärgipärasuse, ettevõtte saneerimise edukuse tõenäosuse, võlausaldaja huvide ja õiguste arvestamise ning ettevõtte saneerimiseks muu olulise asjaolu kohta, sealhulgas ettevõtte olulisuse kohta tööandjana. Ülaltoodut arvestades on aga ekslik ringkonnakohtu käsitus, et võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisel asendab ekspertide hinnang saneerimismenetluse edukuse kohta võlausaldajate nõusolekut ettevõtte saneerimiseks. Ka saneerimiskava vastuvõtmisel ei pea kõik võlausaldajad saneerimiskavaga nõustuma, kuid sellisel juhul ei ole ekspertide arvamust saneerimise edukuse kohta vaja küsida. Ekspertide arvamust on vaja küsida üksnes juhul, kui soovitakse kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava. Võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks peab kohus kontrollima SanS §-s 36
sätestatud tingimusi. Õige on ringkonnakohtu arusaam, et SanS § 36 sätestab imperatiivsed alused, mis peavad olema täidetud võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Ka kolleegiumi arvates saab kohus kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava üksnes juhul, kui kõik viidatud sättes nimetatud tingimused on täidetud, sh peab SanS § 36 p 2 järgi olema ettevõtte saneerimine ekspertide hinnangul tõenäoliselt edukas. Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtuga selles, et kui asjas on saneerimise edukust hindama määratud kaks või rohkem eksperti, peavad kõik eksperdid hindama ettevõtte saneerimise tõenäoliselt edukaks. Saneerimismenetlusele kohaldatakse SanS § 4 järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui saneerimisseadusest ei tulene teisiti. Eksperdi arvamus on TsMS § 229 lg-te 1 ja 2 järgi tõend, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Sh ei ole TsMS § 232 lg 2 järgi ühelgi tõendil kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Seega ei ole üldjuhul ka eksperdi arvamusel kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus peab võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise üle otsustades SanS § 36 p 2 järgi hindama asjas määratud ekspertide arvamusi ettevõtte saneerimise võimaliku edu kohta ning otsustama esitatud eksperdi arvamuste alusel oma siseveendumuse järgi, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoliselt edukas või mitte. Seejuures on saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab veenvalt põhjendama. Kolleegiumi arvates ei saa kohus SanS § 36 p 2 järgi kinnitada võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava, kui ükski ekspert ei ole saneerimist tõenäoliselt edukaks pidanud, kuid saab seda teha, kui vähemalt üks ekspert on hinnanud saneerimismenetluse tõenäoliselt edukaks ning koosmõjus teis(t)e arvamus(t)ega saab ettevõtte saneerimist tõenäoliselt edukaks pidada. Praeguses asjas ei ole ringkonnakohus asja läbi vaadates kontrollinud, kas maakohus asus asjas esitatud eksperdiarvamusi hinnates õigesti seisukohale, et avaldaja saneerimine on tõenäoliselt edukas. Seetõttu tuleb asi saata ringkonnakohtule määruskaebuse uueks läbivaatamiseks ja pole võimalik rahuldada avaldaja taotlust jätta jõusse maakohtu määrus.
20.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb avaldaja tasutud kassatsioonikautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja TsMS § 149 lg 8 alusel avaldajale tagastada. Kuna ringkonnakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.