(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 27.10.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-12321
Kohtuasi
Levikom Eesti OÜ avaldus saneerimismenetluse algatamiseks ning võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS avaldus Levikom Eesti OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2022.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Swedbank AS, Proformex OÜ ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (vastustaja): Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473, aadress Pärnu mnt 139c Tallinn, e-post: XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed PP (isikukood
XXXXXXXXXXX)
ja TP (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Saneerimisnõustaja Martin Krupp (e-post:XXX) Võlausaldajad (määruskaebuse esitajad): 1) Swedbank AS (registrikood 10060701, aadress Liivalaia tn 8, Tallinn, 15040), volitatud esindaja BJ (e-post:XXX) 2) Proformex OÜ (registrikood 12676702, aadress Tammede allee 47, Tabasalu alevik, Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kerstin Linnart-Herm (e-post:XXX) 3) Advokaadibüroo TGS Baltic AS (registrikood 10288628, aadress Kaluri tn 2, Tartu linn), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Chirag Mody ja Silvia Urgas (e-post:XXX)
Harju Maakohtu 12.07.2022.a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule.
2.Swedbank AS, Proformex OÜ ja Advokaadibüroo TGS Baltic AS määruskaebused rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus uuel läbivaatamisel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Menetluse eelnev käik, avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.12.07.2021.a esitas Advokaadibüroo TGS Baltic Harju Maakohtule avalduse Levikom Eesti OÜ (avaldaja, võlgnik, ettevõtja) pankroti väljakuulutamiseks, millise avalduse võttis kohus 17.08.2021.a määrusega menetlusse tsiviilasjana nr 2-21-10935.
2.05.08.2021.a esitas Levikom Eesti OÜ Harju Maakohtule saneerimisavalduse, mille alusel algatas kohus 31.08.2021.a määrusega käesoleva tsiviilasja nr 2-21-12321 menetluse.
3.09.09.2021.a määrusega liitis Harju Maakohus ühte menetlusse tsiviilasjad nr 2-21-10935 ja tsiviilasja nr 2-21-12321 ning luges tsiviilasja numbriks 2-21-12321.
4.01.11.2021.a esitas saneerimisnõustaja Martin Krupp Harju Maakohtule taotluse Levikom Eesti OÜ saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja taotluse saneerimisnõustaja tasu kindlaks määramiseks, kuna võlausaldajad saneerimiskava vastu ei võtnud. Võlausaldajad Luminor Liising AS, Proformex OÜ ja Swedbank AS palusid jätta saneerimiskava kinnitamata.
5.08.11.2021.a esitas Levikom Eesti OÜ Harju Maakohtule käesolevas tsiviilasjas uue avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
6.18.11.2021.a määrusega eraldas Harju Maakohus Levikom Eesti OÜ 08.11.2021.a avalduse saneerimismenetluse algatamiseks iseseisvasse menetlusse ja andis tsiviilasjale uue numbri ning jätkas käesolevas tsiviilasjas Levikom Eesti OÜ 05.08.2021.a saneerimisavalduse menetlemist. Kohus selgitas, et kuna seadus ei võimalda kohtule esitatud saneerimiskava menetluse käigus muuta, ei saa kohus anda tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, sest tähtaeg kava kohtule esitamiseks saab olla maksimaalselt 60 päeva (SanS § 10 lg 2 p 3 ja lg 3). Seega oli võimalik avaldaja 08.11.2021.a esitatud saneerimisavaldust edasi menetleda uues menetluses (vt Riigikohtu 16.12.2020.a määrus 2-16-2060 p 13).
7.01.12.2021.a määrusega rahuldas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-18315 Levikom Eesti OÜ 08.11.2021.a esitatud avalduse saneerimismenetluse algatamiseks ja algatas Levikom Eesti OÜ saneerimismenetluse.
8.01.12.2021.a määrusega liitis Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-21-12321 menetluses oleva Levikom Eesti OÜ 05.08.2021.a avalduse saneerimismenetluse läbiviimiseks ja võlausaldaja
2-21-12321 Advokaadibüroo TGS Baltic AS-i avalduse Levikom Eesti OÜ pankroti väljakuulutamiseks Harju Maakohtu tsiviilasjaga nr 2-21-18315 ja luges liidetud tsiviilasja numbriks 2-21-12321.
9.31.01.2022.a esitas saneerimisnõustaja Marin Krupp Harju Maakohtule taotluse Levikom Eesti OÜ saneerimiskava kinnitamiseks ja saneerimisnõustaja tasu kindlaks määramiseks.
9.1.Taotlusest nähtuvalt on saneerimiskava kinnitatud nii esimese kui ka teise rühma võlausaldajate poolt ning seega võlausaldajate poolt vastu võetud. Levikom Eesti OÜ saneerimise välistaks püsiv maksejõuetus. Antud juhul on saneerimismenetluses Levikom Eesti OÜ ajutist laadi maksejõuetus saneerimismenetlusega ületatav. II rühma nõuete kogusummas 7 223 136,76 eurot konverteeritakse saneerimiskava kinnistava määruse tegemisel Levikom Eesti OÜ osakapitali vabatahtlikusse reservi, mille tagajärjel muutub Levikom Eesti OÜ osakapital positiivseks. Samuti on alust arvata, et Levikom Eesti OÜ suudab saneerimiskavale lisatud finantsprognoosi täita. Kehtiv SanS ei pane ettevõtjale kohustust moodustada lähikondsetest võlausaldajatele eraldi rühma, seega ei saa pidada ettevõtja poolt rühmade moodustamist võlausaldajaid kahjustavaks. Levikom Eesti OÜ saneerimiskava näeb esimese rühma nõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 7 aastale ning täitmist osamaksetena. Saneerimiskava ei näe ette esimese rühma nõuete vähendamist, seega ei sekku saneerimiskava mingil määral võlausaldajate pandiõigustesse. Lisanduvalt korvatakse esimese rühma võlausaldajatele saneerimiskava täitmise tähtajast tuleneva raha aegväärtus nõuete jäägilt arvestatava intressiga arvestusega 2.0% aastas, alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Saneerimisseadus ega kehtiv kohtupraktika ei näe ette kohustust eelistada pandiga tagatud võlausaldajaid teiste võlausaldajate ees või automaatset reeglit pandiga tagatud nõuetega võlausaldajate eraldi rühma rühmitamiseks. Saneerimisseadus ja kehtiv kohtupraktika keelab jätta võlausaldaja ilma pandiõigusest või sekkuda pandiõigusesse. Seega on pandiõigusega tagatud nõuetega võlausaldajate rühmitamine kooskõlas kehtivat kohtupraktika ning seadusandlusega.
9.2.Saneerimiskava kohaselt on Levikom Eesti OÜ kantud äriregistrisse 20.06.2014.a. Ettevõtja peamiseks tegevusalaks on elektroonilise side teenused traadita sidevõrgus ning lisategevusalaks on arvutisüsteemide ja andmebaaside haldus. Ettevõtja netokäive oli 2018 aastal 1 455 000 eurot, 2019 aastal 1 693 000 eurot ning 2020 aastal 1 607 000 eurot. Ettevõtja puhaskahjum moodustas 2018 aastal 1 487 000 eurot, 2019 aastal 1 375 000 eurot ning 2020 aastal 1 246 000 eurot. 2021 11 kuu (s.o kuni 30.11.2021.a) netokäive moodustas 953 000 eurot ja puhaskahjum 1 380 482 000 eurot. Suure osa kahjumist moodustavad intressikulud – 2020. aasta 12 kuu ja 2021. aasta 11 kuu kulud olid vastavalt 529 355 eurot ja 535 400 eurot. Ettevõtja tegevust on kirjeldatud perioodidel lisaks äritegevuse rahavoole finantseeritud osanike poolt antud konverteeritavatest laenudest. 01.12.2021.a bilansi kohaselt omab ettevõtja käibevara 164 929 eurot ja põhivara 3 666 510 eurot. Kokku on vara 3 831 429 eurot. Saneerimismenetluse algatamise seisuga s.o. 01.12.2021.a omab ettevõtja lühiajalisi kohustusi 2 052 756 eurot ja pikaajalisi kohustusi 8 654 195 eurot. Kokku omab ettevõtja kohustusi 10 706 951 eurot. Ettevõtjat ohustab ennekõike likviidsuspuudulikkusest tulenev maksejõuetus. Saneerimismenetluse tulemusena on võimalik likviidsuskriisist välja tulla ja võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses. Saneerimismenetluse eesmärgiks on saneerimisabinõuna ettevõtja ajutine restruktureerimine ning kohustuste ümberkujundamine. Kohustuste ümberkujundamisel planeerib ettevõtja rakendada eelkõige SanS § 22 lg 1 p 1, 2 ja 4 sätestatud abinõusid. Ettevõtja saneerimiskavaga ei kujundata ümber SanS § 22 lg 2 nimetatud nõudeid ning ettevõtjale elutähtsatest lepingutest
2-21-12321 (telekommunikatsiooni mastide ja seadmete rendikohtade lepingud ja juurdepääsuvõrkude sideteenuse lepingud) tulenevaid jooksvaid nõudeid. Ettevõtjal puuduvad käesoleval ajal käibevahendid võlausaldajate poolt nõutavate nõuete koheseks tasumiseks. Suure tõenäosusega saab võlausaldajate nõudeid rahuldada vaid ettevõtja vara sundvõõrandamise kaudu. Ettevõtjale kuuluv põhivara ning kehtivad elutähtsad lepingud (telekommunikatsiooni mastide ja seadmete rendikohtade lepingud ja juurdepääsuvõrkude sideteenuse lepingud) on aga hädavajalikud ettevõtja majandustegevuseks. Põhivara võõrandamisel ning lepingute lõppemisel muutuks ettevõtja püsivalt maksejõuetuks, kuna ettevõtjal puuduks igasugune võimekus oma majandustegevuse jätkamiseks. Kohustuste summas 10 555 684,65 eurot ümberkujundamine koos ettevõtte restruktureerimisega võimaldab ettevõtjal taastada likviidsuse ning jätkata majandustegevusega. Saneerimisvajaduse on põhjustanud eelkõige mitme ettevõtja jaoks negatiivse asjaolu ja sündmuse kokkulangemine, mille tagajärjel ei ole ettevõtjal õnnestunud äriplaani ellu viia. Eestis on väga suur osa leibkondadest (220 000 ehk 28% koguturust) ilma juurdepääsuta kiiret internetti võimaldavatele sidevõrkudele. Selle info alusel töötas ettevõte aastatel 2015 kuni 2016 välja äriplaani nimetatud turunõudluse rahuldamiseks. Äriplaan realiseerimiseks oli vajalik teostada: 1) juhtmeta püsiühendusvõrgu arendamine kõrgemale tasemele; 2) võrgu katvusala laiendamine üleriigiliseks; 3) TV- ja telefoniteenuste turule toomine 4) organisatsiooni viimine tasemele, mis suudaks teostada tootejuhtimist, turundust ja müügitegevust, klienditeenindust ning võrkude haldust vajalikus ulatuses; 5) Ettevõte ettevalmistamine üleminekuks 5G võrgutehnoloogiale. Uue organisatsiooni, uute võrkude ja uue tooteportfelliga tuli ettevõtja turule juulis 2017 ning viis aktiivselt läbi turunduse ja müügitegevust kuni 2017 lõpuni. Äriplaani elluviimiseks vajalikke investeeringuid rahastasid suures osas ettevõtja omanikud, vähesel määral kasutati rahastamiseks ka võõrkapitali. Äriplaani eesmärgiks oli jõuda 4-5 aastaga 40-45 000 kliendini, so. 12-13 mln eurot aastakäibeni ja -5 mln eurot aastakasumini. 2016–2017.aasta jooksul tehtud sidevõrgu laiendamine, teenuste arendamine ja läbi viidud organisatsiooni kasvatamine viis suurenenud kulude tulemusel ettevõtja plaanilisse kahjumisse. Äriplaani järgmine etapp nägi ette ettevõtja viimise kasumisse, mis eeldas kliendiarvu suurendamist läbi kasvutegevuste tasemele 6000 klienti ja täiendava kapitali vajadust summas 2–4 mln eurot. 2017. aastal alustas ettevõtja läbirääkimisi investoritega kasvutegevuste finantseerimiseks vajaliku kapitali kaasamiseks. Samal ajal läbi viidud turundus- ja müügitegevuse tulemusena esitas ettevõtjale 5 kuuga liitumistaotluse 5200 klienti ning perioodil 2017-2020 on ettevõttele kokku esitatud 23 000 liitumistaotlust. Siiski ei õnnestunud ettevõtjal kasvutegevuste finantseerimiseks välist kapitali piisavas mahus kaasata ning kapitali puudusel ei olnud võimalik klientide liitumistaotlusi rahuldada ega neile teenuseid osutada. Seetõttu on tekkinud olukord, kus ettevõtja ei ole olnud suuteline saavutama kasumisse jõudmiseks vajalikku kliendiarvu. Kapitali kaasamise ebaõnnestumine on põhiliselt seotud 5G sageduslubade ümber tekkinud segadusega. Ettevõtja pikaajaline strateegia eeldas muu hulgas 5G sagedusloa olemasolu. Sellest omakorda sõltus ettevõtja pikaajalise äriplaani finantseerimisvajadus ja – struktuur ning investorid ootasid tekkinud ebakindla olukorra selginemist. Investoritega läbirääkimiste aja jooksul säilitas ettevõtja valmisolekut äriplaani kohaste kasvutegevuste käivitamiseks – sidevõrgu ulatus ja läbilaskevõime ning olulises osas organisatsiooni suurus. Seetõttu säilis ka kõrge kulutase. Kokkuvõtvalt sattus ettevõtja olukorda, kus kõik vajalikud ettevalmistused suure turunõudluse rahuldamiseks olid tehtud, kuid vaatamata mahukale liitumistaotluste arvule ei olnud kapitali puudusel võimalik uusi kliente liita, neile teenust pakkuda ega kasumiläveni jõuda.
2-21-12321 Hetkel on ettevõtja olukorras, kus ilma saneerimismenetluse raames kohaldatavate abinõude rakendamiseta on ettevõtja maksejõuetuse tekkimine tulevikus tõenäoline. Kohustustest enamuse summas 8 675 104,92 eurot moodustavad pikaajalised laenud ja intressid osanikelt ja kasusaajatelt (Levikom Holding OÜ, Monteray Holdings OÜ). Lühiajalisi kohustusi on ettevõtjal summas 2 052 756 eurot. Vara kohustuste katteks omab ettevõtja summas 3 831 429 eurot. Seega ei ole vara arvelt võimalik kõiki kohustusi koheselt tasuda. Põhivara realiseerimine tooks kaasa ettevõte majandustegevuse täieliku seiskumise. Ettevõtja juhatus on kindel, et saneerimisabinõude rakendamine võimaldab ettevõtjal kasumlikkuse taastada ja saneerimiskava alusel võlausaldajatele väljamakseid tasuda. Ettevõttel on olemas teenused ja nende järele on turul kõrge nõudlus, mida kinnitab huvitatud potentsiaalsete klientide poolt esitatud suur liitumistaotluste arv – perioodil 2017 – 2020 esitati kokku 23 000 liitmistaotlust. Ettevõte on keskendunud juhtmeta püsiühenduse teenuse pakkumisele linnalähedastes ja hajaasustusega piirkondades ning omab olulisi konkurentsieeliseid. Ettevõttel on teenuste pakkumiseks olemas tehnilised ressursid ja kogenud personal. Ettevõttel on töötav ärimudel, mida kinnitab ettevõtte varasem kasumlik tegevus. Ettevõtja on koos saneerimisnõustajaga töötanud välja senisest erineva strateegia, mille olulisim muudatus varasemaga võrreldes on keskendumine 45 000 kliendi saavutamise asemel 6000 kliendini jõudmiseni ja fokuseerimine selle eesmärgi saavutamisele. Väiksema kliendiarvu saavutamisele orienteeritud strateegia erineb oluliselt varasemast suure kliendiarvu saavutamise strateegiast, kuna võimaldab kasutada vähem ja lihtsamaid protsesse kliendihankel ja teenindamisel, sidevõrgu haldamisel ja hooldamisel ning haldus- ja tugiteenuste korraldamisel. Samuti on võimalik optimeerida sidevõrgu katvust ja võrgu läbilaskemahtusid. Lisaks on võimalik asendada ettevõtja enda poolt opereeritav TV-teenuste platvorm sisseostetud platvormiga, mis on väiksema kliendiarvu juures kuluefektiivsem. Kokkuvõttes tegevuse ümberkorraldamise tulemusel on võimalik vähendada tegevuskulusid ja suunata kulude sääst kasvutegevustesse. Ettevõtja restruktureerib ettevõtte ajutiselt tasemeni, mis võimaldab praegust kliendibaasi suurendades jõuda 6 kuni 7 kuuga positiivse EBITDA kasumi ja rahavooni. Sellel perioodil on vajalik ettevõtja täiendav väline osanike poolne finantseerimine ca 125 000 euro ulatuses. Saneerimisperioodi esimese aasta jooksul on võimalik ettevõtja täielikult finantsiliselt stabiliseerida ning maksta võlausaldajatele nende nõuete tasumise edasilükkamise kompenseerimiseks intressi. Alates perioodi teisest aastast kavatseb ettevõtja seoses tegevusmahu kasvuga alustada täiendavate töötajate palkamisega. Töötajate arvu on planeeritud suurendada praeguselt üheksalt töötajalt neljateistkümne töötajani viiendal aastal. Saneeritud võlgade tasumisega alustatakse teisel aastal. Ettevõtja restruktureerimine seisneb püsikulude ja intressikulude vähendamises, tulude suurendamises ja kasvutegevustes. Peale ettevõtte tegevuse ümberkujundamist on kliendihankes võimalik eraldada ca 6000 eurot kuus, millega on võimalik hankida ja võrku ühendada vastavalt keskmiselt 60 uut klienti kuus. Ettevõtja detailne finantsprognoos on esitatud saneerimiskavas tabelina, kus on summeeritud ettevõtja planeeritavad finantsnäitajad aastate lõikes. Finantsplaani on ettevõtja koostanud konservatiivselt. Oluline on, et kolmandasse rühma kuuluvad võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad ettevõtja kogu kohustustest 68%, on nõus nõuete asendamisega omakapitali vabatahtliku reserviga. Seega kuulub reaalselt teenitava rahavoo arvelt saneerimiskava alusel tasumisele nõudeid summas 3 332 548 eurot.
2-21-12321 5G võrgutehnoloogial ja vastavatel sageduslubadel on Levikomi äriplaanis tähtis, kuid mitte vältimatu roll – ka ilma 5G võrgutehnoloogiat kasutusele võtmata, so kasutades täna kasutatavat VirtuaalFiiber - võrgutehnoloogiat ja vastavaid sagedusi ei ole takistusi Levikomil oma äriplaani eesmärke saavutamast. Saneerimisplaani aluseks oleva „6000 kliendi strateegia“ realiseerimiseks puudub vajadus 5G sagedusloa järele. See, kas ettevõtja saab 3.5 GHz alas 5G sagedusloa või mitte, ei mõjuta ka Levikomi jätkusuutlikust pikemas perspektiivis. Juhul kui ettevõtja ei saa sagedusluba 3,5 GHz sagedusalas, kavatseb ettevõtja jätkata võrguarendust kas praeguse tehnoloogiaga või võtta kasutusele 5G tehnoloogia, ehitades 5G võrgu välja kas 26 GHz sagedusalas (väljastatakse 6 üleriigilist luba) või 6 GHz alas. See on praegu kasutatav ühiskasutusala, kus sagedusluba ei ole vajalik. 26 GHz ja 6 GHz sagedusalades on riigi katmiseks vaja rohkem tugijaamasid ehk suuremaid põhivarainvesteeringuid ning investorite tasuvusaeg ja tootlus on vastavalt kehvemad, aga ettevõte saab sellele vaatamata edasi tegutseda. Eelpool kirjeldatud saneerimisabinõude rakendamisel säilib positiivne tulevikuootus ettevõtja pikaajalise äriplaani täiemahuliseks realiseerumiseks. Seega jätkab ettevõtja saneerimismenetluse jooksul läbirääkimisi investoritelt kapitali kaasamiseks. Läbirääkimisi peetakse väljaspool saneerimiskava ja finantseeritakse osanike poolt sõltumatult saneerimiskavast ning see ei mõjuta saneerimiskava realiseerimist äriliselt ega rahaliselt. Investorite kaasamise järgselt asutakse realiseerima kasvustrateegiat, mis on positiivne ettevõtja võlausaldajate jaoks, võimaldades kohustuste kiiremat tasumist. Ettevõtja suhtes lõpeb saneerimiskava täitmise tähtaeg hiljemalt 6 aastat pärast saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumist, s.t saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate nõuete lõpliku rahuldamise tähtpäeval. Saneerimiskavas on nõuete ümberkujundamine rühmade lõikes ette nähtud erinevalt. Esimesse rühma kuuluvate võlausaldajate nõuetele kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ning nõude täitmist osamaksetega. Teise rühma kuuluva võlausaldaja nõudele kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist ja nõude täitmist osamaksetega. Kolmandasse rühma kuuluvate võlausaldajate nõuetele kohaldatakse võlasumma vähendamist ning nõude konverteerimist ettevõtja omakapitali vabatahtlikku reservi. Esimesse rühma kuuluvad kõik saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajad, va ettevõtja osanike ja kasusaajate (Levikom Holding OÜ, Monteray Holdings OÜ) nõuded, mis tulenevad ettevõtjale majandustegevuse finantseerimiseks antud pikaajalistest laenudest. Lisaks kuulub sellesse rühma ettevõtja osanik Levikom Holding OÜ nõudega 1 451 968,16 euro ulatuses. Levikom Holding OÜ nõue summas 1 451 968,16 euro tuleneb Levikom Holding OÜ poolt ettevõtjaga mitteseotud laenuandjatelt ja võlakirjaemissioonist kaasatud kapitalist, mille osas lasub Levikom Holding OÜ-l tagastamise või lunastamise kohustus. Teise rühma kuuluvad ettevõtja osanike ja kasusaajate Monteray Holdings OÜ ja Levikom Holding OÜ (Levikom Holding OÜ osanike ja kasusaajate poolt antud laenud) poolt ettevõtja majandustegevuse finantseerimiseks antud pikaajalistest laenudest tulenevad nõuded. Saneerimiskava koostamisel on kooskõlas Riigikohtu praktikaga lähtutud võlausaldajate nõuete võrdse kohtlemise põhimõttest. Võrdse kohtlemise kriteeriumiks on saneerimiskavaga sarnaste õigustega võlausaldajatele pakutav sarnane nõuete ümberkujundamise viis.
2-21-12321 Saneerimiskava täitmise tähtajaks on 7 aastat põhjusel, et see arvestab ettevõtja rahavoo võimalustega. Samuti võimaldab selline saneerimiskava täitmise tähtaeg ettevõtjal pakkuda võlausaldajatele nõuete rahuldamise täies ulatuses. Saneerimiskava täitmise tähtajast tuleneva raha aegväärtus korvatakse võlausaldajatele nõuete jäägilt arvestatava intressiga arvestusega 2,.0% aastas, alates saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Ettevõtja osanikud ja kasusaajad on saneerimiskavas rühmitatud eraldi II rühma ja neile jooksvalt saneerimiskava alusel ennem I rühma kuulvate väljamaksete lõpliku teostamist väljamakseid ei tehta. Samuti ei korvata II rühma kuuluvatele ettevõtja osanikele ja kasusaajatele raha aegväärtust. Esimese rühma nõuete osas kohaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamist 7 aastale ning täitmist osamaksetena. Teise rühma kuuluvate võlausaldajate nõuete osas kohaldatakse laenu põhiosalt arvestatud intresside ja kõrvalnõuete vähendamist 100% võrra ning laenu põhiosa konverteerimist ettevõtte omakapitali vabatahtlikusse reservi. Nõuete ettevõtte omakapitali vabatahtlikusse reservi konverteerimisele järgnevalt ei või kolmanda rühma võlausaldajatele teha reservist väljamakseid reservi kantud nõuete ulatuses ennem saneerimiskava alusel I rühma võlausaldajatele tehtavate kõigi väljamaksete väljamaksmist. Samuti ei või saneerimiskava alusel kolmandasse rühma kuuluvate võlausaldajate nõuete katteks teha väljamakseid ennem nõuete ettevõtte omakapitali vabatahtlikusse reservi konverteerimist. Ettevõtja annab osade restruktureerimistegevuste läbiviimise järgselt hetkel tööd 9-le töötajale. Saneerimise käigus edasist töötajate arvu vähendamist ei toimu. Töötajate arvu on planeeritud edaspidi suurendada vastavuses tegevusmahtude kasvuga 40-ne töötajani viiendal aastal. Kui kavas kirjeldatud saneerimismeetmeid ei õnnestu rakendada, on ettevõtja maksejõuetus möödapääsmatu. Sideettevõtete puhul on oluline võtta arvesse asjaolu, et peamise ärilise väärtuse (sh likvideerimise ehk müügiväärtuse) ei moodusta mitte soetus- ja jääkväärtuses ettevõtte bilansis kajastatud vara, vaid korduvtulu (igakuised kuuarved teenuste eest) genereeriv kliendibaas. Sidevõrk ja tugisüsteemid on vajalikud tervikuna eelnimetatud teenuste osutamiseks ja seeläbi rahavoo tagamiseks klientidelt. Kui teenuste osutamine mis iganes põhjusel katkeb või on piiratud, peatub koheselt ka klientidelt laekuv rahavoog. Sideoperaatori pankrot muudab ettevõtte vara koheselt väärtusetuks. Seetõttu tagab sideoperaatori saneerimine üldjuhul võlausaldajatele alati parema tulemuse kui pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral asub võlgniku vara valitsema ja moodustama pankrotihaldur ning haldur asub pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku varasid realiseerima. Ettevõtja omab küll käibevara 164 919 eurot ja põhivara 3 666 510 eurot, kuid arvestades vara eripära ja kasutusotstarvet, võib vara „kiirmüügi“ väärtus olla oluliselt madalam selle bilansis kajastatud jääkväärtusest. Puudutatud isikute seisukohad
10.Võlausaldaja Swedbank AS esitas Harju Maakohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldaja hääletas saneerimiskava vastu. Vastavalt saneerimiskavale saaks Swedbank AS oma nõudest rahuldatud järgmise kahe aasta jooksul üksnes 3%. Arvestades seda, et võlakohustus Swedbank AS-i ees on sissenõutav olnud juba peaaegu ühe aasta, toimub laenukohustuse täitmine liiga kauges tulevikus. Levikom Eesti OÜ on saanud piisavalt pika võimaluse oma kohustuste täitmiseks või ümber restruktureerimiseks. Vaatamata mitmetele läbirääkimistele ei ole Levikom Eesti OÜ suutnud kasvatada kliendibaasi ega leidnud investorit. Levikom Eesti OÜ ei ole võimeline saneerimiskava täitma ning tegemist on
2-21-12321 perspektiivitu kavaga, mis kahjustab võlausaldaja huve. Võlausaldajal puudub täpne varade loetelu, seega selge ülevaade varadest.
11.Võlausaldaja Proformex OÜ esitas Harju Maakohtule taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Võlausaldaja kui pandipidaja õigusi on rikutud ja tema nõue on saneerimiskavas valesti grupeeritud, kuna see peaks kuuluma eraldi gruppi koos potentsiaalselt teiste pandiga tagatud nõuetega. Õige ei ole grupeerida võlgniku osaniku nõudeid samasse rühma sõltumatute võlausaldajatega. Ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole saneerimise eeldused täidetud. Saneerimiskavas kirjeldatud tulevikustsenaarium ei ole realistlik. Võlausaldajatele ei ole esitatud mingeid lepinguid, mille kohaselt ettevõtja osanik või keegi teine oleks võtnud kohustuse ettevõtjat finantseerida. Lisaks kajastab saneerimiskava valesti Proformex OÜ viivisenõude suurust, õige viivisenõue on 25 261,37 eurot.
12.Võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS esitas Harju Maakohtule vastuväite ja palus jätta saneerimiskava kinnitamata. Võlgniku tegevus on olnud vähemalt 5 aastat kahjumlik. Selle aja jooksul on omakapital läinud miinusesse üle 6,8M eurot, kuivõrd võlgnikul on kohustusi 10,7M eurot ja vara ainult 3,8M eurot (mille tegelikku väärtust hindab võlgnik ise veel väiksemaks). Selleks et võlgnik saaks tänase maksejõuetuse ületada ja et saneerimismenetlus oleks edukas, peaks ta suutma lisaks kasumi teenimisele katta ka 6M euro suuruse negatiivse omakapitali. Võlgnik on ise tunnistanud, et tänane äriplaan ei tööta ja on maksejõuetuse tekitanud. Võlgnikul on kõik katsed investorite kaasamiseks on ebaõnnestunud. Uus saneerimiskava ei erine eelmisest saneerimiskavast – võlgnik on teinud kosmeetilisi muudatusi ja võlad on võrreldes eelmise saneerimiskavaga hoopis suurenenud. Võlgnik on loobunud eelmises saneerimiskavas esitatud hädavajalikust ja lootustandvast stsenaariumist arendada välja 5G sagedusloa alusel teenus, mis tooks võlgnikule talle kohustuste täitmiseks vajaliku kasumi. Seetõttu ei saa pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Uus saneerimisavaldus on esitatud vastuolus seaduse mõtte ja kehtiva kohtupraktikaga ning kahjustab oluliselt võlausaldajate õigusi, sest eelmine saneerimiskava juba kukkus läbi. Võlgniku restruktureerimis- ja äriplaan on vastuoluline, ebatäpne ja lakooniline. Võlgnik ei ole põhjendanud, kuidas ta saavutab suurema klientide arvu ilma 5G sagedusloata. Võlgnik esitab saneerimiskavas vastuolulisi selgitusi võlausaldajate rühmade ja töökohtade osas. Jääb arusaamatuks, kas esimesel aastal makstakse põhivõlgnevuse makseid. Võlgnik ei esita restruktureerimise tegevuste arvutuskäike ega võimalikku mõju teenusele või klientidele. Võlgnik ei selgita, kas ja kuidas on tema väidetud arvnäitajate saavutamine võimalik. Menetluse edasine käik
13.12.07.2022.a määrusega jättis Harju Maakohus Levikom Eesti OÜ 05.08.2021.a saneerimisavalduse alusel esitatud saneerimiskava kinnitamata ja lõpetas selle avalduse osas saneerimismenetluse ning jätkas menetlust Levikom Eesti OÜ 08.11.2021.a esitatud uue saneerimisavalduse, 21.01.2022.a võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kinnitamise otsustamise ja võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS avalduse Levikom Eesti OÜ pankroti väljakuulutamise osas. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus määrus 09.09.2022.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Harju Maakohus kinnitas 12.07.2022.a määrusega Levikom Eesti OÜ võlausaldajate poolt 21.01.2022.a vastu võetud saneerimiskava (resolutsiooni punkt 1), tegi sellega seotud menetluslikud korraldused (resolutsiooni punktid 2-6, 8) ja määras kindlaks saneerimisnõustaja
2-21-12321 tasu summas 11 304 eurot, millest 9000 eurot kuulus väljamaksmisele kohtu deposiiti kantu arvelt ning 2304 eurot mõistis kohus välja avaldajalt (resolutsiooni punkt 8).
15.Määruse põhjendustest nähtuvalt juhindus maakohus SanS §-st 4, § 7 lg-st 2, § 21 lg-st 1, § 24 lg-st 3, § 28 lg-test 1 ja 2, § 50 lg lg-test 1, 3 ja 5, § 18 lg-test 1-3 ja 5 ning TsMS § 172 lgtest 1 ja 7.
16.Kohus, tutvunud esitatud saneerimiskava ja sellele lisatud dokumentaalsete tõenditega oli seisukohal, et saneerimiskava tuleb kinnitada. Saneerimiskava on koostatud kohtu hinnangul eesmärgiga taastada jätkusuutlik majandamine selliselt, et oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid oluliselt suuremas mahus kui pankrotimenetluses ning see kava kuulub kinnitamisele.
17.Saneerimisnõustaja saatis Levikom Eesti OÜ võlausaldajatele saneerimisteated 08.12.2021.a. Üleskutse esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht saadeti võlausaldajatele 07.01.2022.a. Korduvad üleskutsed on esitatud võlausaldajatele 14.01.2022.a, 19.01.2022.a, 20.01.2022.a ja 21.01.2022.a. Saneerimisnõustaja koostas 24.01.2022.a hääletusprotokolli, millest nähtub, et saneerimiskava ja üleskutse edastati esimeses rühmas 82le võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 2 770 104,60 häält. Saneerimiskava vastuvõtmiseks esimeses rühmas oli vaja vähemalt 42 võlausaldaja poolthääli, kelle häältega oleks esindatud vähemalt 1 846 736,40 häält. Saneerimiskava poolt on esimeses grupis hääletanud 53 võlausaldajat koguhäältearvuga 1 984 709,09 häält. 5 võlausaldajat hääletas saneerimiskava vastu ning hääletamissedelit ei tagastanud tähtaegselt 24 võlausaldajat, kes loeti hääletanuks saneerimiskava vastu. Kusjuures 24-st tähtaegselt hääletuslehe tagastamata jätnud võlausaldajast esitas hilinenult poolthääle 3 võlausaldajat Audit & Consult OÜ, Eesti Turbaliit MTÜ (23.01.2022.a) ja FG Marketing OÜ (25.01.2022.a). Seega on saneerimiskava esimesse rühma jaotatud võlausaldajate poolt vastu võetud. Saneerimiskava ja üleskutse on edastatud teises rühmas võlausaldajale, kelle kõikide häälte arv kokku on 5 902 754,97 häält. Saneerimiskava poolt on teises rühmas hääletanud 2 võlausaldajat koguhäältearvuga 5 902 754,97 häält. Seega on saneerimiskava teise rühma jaotatud võlausaldajate poolt vastu võetud.
18.Saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimiskava kinnitamiseks vajalik kõikide rühmade võlausaldajate poolt saneerimiskava vastu võtmine, kuivõrd juhul kui saneerimiskava jääb esimese rühma võlausaldajate suhtes kinnitamata, toob see kaasa ettevõtte suutmatuse täita saneerimiskava ka teise võlausaldajate rühma osas. Antud juhul on saneerimiskava kinnitatud nii esimese kui ka teise rühma võlausaldajate poolt. Seega on saneerimiskava võlausaldajate poolt vastu võetud.
19.Kohus leidis, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja saneerimiskava vastab SanS § 21 ettenähtud nõuetele. Saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid, saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus leidis, et saneerimiskava sisaldab nõuetekohaselt ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldust saneerimismenetluse algatamise seisuga, samuti on saneerimiskavas analüüsitud põhjusi, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse. Saneerimiskava sisaldab ettevõtte prognoositavat majanduslikku seisundit pärast saneerimismenetluse lõppemist ja saneerimiskava täitmise tähtaega. Samuti sisaldab saneerimiskava saneerimisabinõude kirjeldust ning nende eesmärgipärasuse analüüsi, võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldust ja põhjendusi. Saneerimiskavas on võlausaldajaid koheldud võrdselt. Saneerimiskavas on nõuetekohaselt välja toodud saneerimiskava mõju äriühingu töötajatele.
2-21-12321
20.Maakohus tõi esile, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et saneerimismenetluses peavad ettevõtja võlausaldajad saama oma nõuded saneerimiskava alusel rahuldatud oluliselt mitte väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud lahendis leidnud, et: „Saneerimismenetluse algatamise eeldusena peab ettevõtja SanS § 8 lg 1 p 1 järgi põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. Kohus lõpetab SanS § 40 lg 2 järgi saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu. Saneerimisseadus ei defineeri "maksejõuetust", mida teeb aga pankrotiseadus (PankrS). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 järgi maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on PankrS § 1 lg 3 järgi maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.“
21.Võlausaldajad Swedbank AS, Advokaadibüroo TGS Baltic AS ja Proformex OÜ on esitanud kava kinnitamise aja seisuga kohtule avaldused saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Kohus leidis, et vastuväidetes väljatoodud asjaolud ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks. Kohus lähtub kava kinnitamise otsustamisel eeldusest, et saneerimismenetluse vältel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui pankrotimenetluses ning käesoleval juhul tuleb anda ettevõtjale võimalus enne pankrotimenetlust saneerimismenetluse läbiviimiseks.
22.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11 tehtud lahendi p-s 37 märkinud, et kava täitmise tõenäosust hinnates saab kohus lähtuda üksnes kavas ettenähtud saneerimisabinõudest ega hinda seda, kas need on lubamatud, mh kas mõne võlausaldaja õigusi on ebaproportsionaalselt kahjustatud. Seda kontrollib kohus eraldi. Kohtu roll kava edukuse kontrollimisel on anda hinnang, kas esitatud kujul on kava täitmine tõenäoline, lähtudes ümberkujundatavate kohustuste iseloomust ja suurusest, ettevõtja varast ja võimalikest rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest. Seejuures piisab üldisest hinnangust tõenäosuse alusel. Mida pikem on kava tähtaeg, seda põhjalikumalt tuleb anda pankrotihinnang, arvestades mh raha väärtuse eeldatavat vähenemist ajas ja selle hüvitamiseks pakutavaid meetmeid (täiendava intressi maksmine, osaluse võimaldamine ettevõtja kasumis vms). Vajadusel võib kohus küsida ettevõtjalt või saneerimisnõustajalt täiendavaid andmeid ja põhjendusi. Sama lahendi punktis 47 on esile toodud, et kava kinnitamisega ei muudeta iseenesest materiaalõiguslikult olemasolevat võlasuhet, vaid sisuliselt olemasolev võlasuhe "külmutatakse" ja saneerimiskavaga luuakse selle kõrvale uus võlasuhe, mille täitmine hakkab toimuma kava järgi. Kui kava täidetakse, loetakse täidetuks ka esialgne võlasuhe. Sama tagajärg on ka siis, kui võlgnik kavast tulenevaid kohustusi rikub, kuid kava ometigi ei tühistata - sel juhul saab võlausaldaja nõuda vaid kavast tulenevate kohustuste täitmist, mh kavale kui täitedokumendile tuginedes (SanS § 45 lg 5 esimene lause, § 53 lg 2). Kava ennetähtaegsel tühistamisel langeb selle mõju tagasiulatuvalt ära (SanS § 51 lg 2), st "külmutatud" võlasuhe taastub tervikuna. Nii saab saneerimiskavast tulenevaid tagajärgi hinnata esmajoones võlaõigusseaduse (VÕS) § 89 lg 2 alusel.
23.Kavas on esitatud ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse (SanS § 21 lg 1 p 1). Saneerimiskavas on esitatud erinevad saneerimisabinõud, mis aitavad avaldajal ajutiste likviidsusraskustega toime tulla ja saavutada jätkusuutlik majandamine. Kava elluviimise tagajärjel on võimalik rahuldada ettevõtte võlausaldajate nõudeid pikema perioodi vältel. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et Levikom Eesti OÜ saneerimiskava tuleb kinnitada.
2-21-12321
24.Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma töö aruande ja tasu taotluse summas 9420 eurot, millele lisandub käibemaks summas 1884 eurot, kokku 11 304 eurot ja palunud kinnitada järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale makstava tasu (SanS § 50 lg 6) suuruseks 2000 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Tasu suurus vastab justiitsministri 09.01.2009.a määrusega saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad § 4 ja 5 sätestatule. Kohus leidis, et arvestades saneerimisnõustaja töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud saneerimisnõustajale välja mõista tasu taotletud suuruses, so 9420 eurot, lisandub käibemaks summas 1884 eurot, kokku 11 304 eurot ning tasu järelevalve teostamise eest 2000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 400 eurot, kokku 2400 eurot kuus.
25.Kohus jättis TsMS § 172 lg 1 ja 7 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Võlausaldaja Swedbank AS määruskaebus
26.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada osas (mh punktides 1-6), milles kinnitati avaldaja võlausaldajate poolt 21.01.2022.a vastu võetud saneerimiskava ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus, menetluskulud jätta avaldaja kanda.
26.1.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt tuleb saneerimiskava jätta kinnitamata, kuna sellega rikutakse oluliselt võlausaldaja õigusi ning võlgade ümberkujundamine saneerimiskavas märgitud viisil kahjustab võlausaldajat. Swedbank AS-i sissenõutavaks muutunud nõude venitamine 7 aasta peale ei ole mõistlik. Pankrotimenetluses oleks võimalik nõudeid kiiremini täita kui saneerimismenetluses. Saneerimiskavas kajastatud varade täpsusklass on madal ning prognoosid (sh varade väärtus) liialt optimistlikud. Tegemist on spetsiifiliste seadmetega ning nende realiseerimine on äärmiselt keerukas, mis vähendab omakorda varade tegelikku turuväärtust. Samuti on firmaväärtus väga tugevalt üle hinnatud. Kavas on märgitud, et plaanitakse kaasata investorid, kuid viimase 2-3 aasta jooksul ei ole see õnnestunud. Ühtegi tegelikku investeeringut ei ole ning need on puhtalt hüpoteetilised. Samuti ei ole mitte mingil määral suudetud kliendibaasi suurendada. Levikom Eesti OÜ on maksejõuetu, mida kinnitab ka asjaolu, et Levikom Eesti OÜ ei saanud 5G sagedusluba ning tema põhitegevus on lõppenud. Levikom Eesti OÜ makseraskused ei ole ajutised. Puudub äritegevus ja äriplaan, mis võimaldaks nõudeid täita väljaspool pankrotimenetlust. Puuduvad eeldused äriühingu saneerimiseks. 18.05.2022.a Äripäevas avaldati artikkel pealkirjaga: „Rahahädas saneerimist ootav Levikom Eesti teavitas oma kliente teleteenuse lõppemisest, katkestus on praegu ka internetiteenuste edastamises: maas on Levikomi sisemised lahendused ja koduleht“. Ettevõtja saatis juuni alguses Harjumaa klientidele kirja, et nad on seoses ettevõttesse investorite kaasamisega oma tegevust ümber kujundamas. "Seetõttu loeb Levikom Teile sõlmitud liitumislepingu lõppenuks alates 05.06.2022.a, millest alates jätkab teenuse osutamist Rednet OÜ“. Seega selge on, et teenust ei pakuta. Samuti ei ole infot investori leidmise kohta. Võlausaldaja Proformex OÜ määruskaebus
27.Proformex OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kinnitati avaldaja võlausaldajate poolt 21.01.2022.a vastu võetud saneerimiskava ning korraldati saneerimismenetlust (resolutsiooni punktid 1-6 ja 8) ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta saneerimiskava kinnitamata ning lõpetada saneerimismenetlus, menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2-21-12321
27.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kujutas teise saneerimiskava esitamine ettevõtja poolt kujutas endast lubamatut saneerimiskava muutmist, see kava oleks tulnud jätta kinnitamata ja saneerimismenetlus lõpetada.
27.2.Võlausaldaja kui pandipidaja õigusi on rikutud ja tema nõue on saneerimiskavas valesti grupeeritud ning see peaks kuuluma eraldi gruppi koos teiste pandiga tagatud nõuetega. Kohus ei ole sellisele grupeerimisele hinnangut andnud. Käesoleval juhul kujundatakse küll kõik nö sõltumatute võlausaldajate rühma kuuluvad nõuded ümber ühtemoodi, kuid seeläbi koheldakse pandipidajaid teistega võrreldes halvemini, kuna nendel keelatakse saneerimiskava kehtivuse perioodil oma pandiõigust ümberkujundatud nõude osas realiseerida. Kohus ei ole hinnanud, kas pandipidajast võlausaldajat on koheldud halvemini kui pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses oleks võlausaldajal eelisõigus oma nõude rahuldamiseks pandi arvel. Pandiga tagatud osas oleks võlausaldaja nõue esimese järgu nõue ja eelisseisus tagamata nõuete ees. Saneerimiskava järgi tal seda võimalust ei ole. Kohus ei ole andnud hinnangut ettevõtjaga seotud isikute nõuete grupeerimisele. Võlausaldaja hinnangul ei ole õige grupeerida võlgniku osaniku nõudeid samasse rühma sõltumatute võlausaldajate nõuetega. Ettevõtjaga seotud võlausaldajad tuleb rühmitada eraldi rühma sõltumatutest võlausaldajatest.
27.3.Kohus ei ole sisuliselt hinnanud saneerimiskava vastuvõtmise eelduste täidetust, rikkudes seega põhjendamiskohustust. Ettevõtja on püsivalt maksejõuetu, mistõttu ei ole saneerimise eeldused täidetud. Ettevõtja netovara on – 6 875 522 eurot. Saneerimiskava alusel ei saa maksejõuetuse möödumist tõenäoliseks pidada. Ettevõtjal puudub likviidsus. Saneerimiskavas kirjeldatud tulevikustsenaarium ei ole realistlik. Ettevõtja osanikule Levikom Holding OÜ-le on tsiviilasjas nr 2-21-18850 määratud ajutine haldur, kes on leidnud, et Levikom Holding OÜ on püsivalt maksejõuetu. Kuni teise kava koostamiseni on ettevõtja äriplaani tulevikuedu alati sõltunud 5G sagedusloa saamisest. Teise kava kinnitamise ajaks oli selge, et ettevõtja 5G sagedusluba ei saa. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule väite, et teine kava ei eelda 5G loa saamist. Sisuliselt jääb aga arusaamatuks, milles ettevõtja uus äriplaan seisneb. Ettevõtja on olnud makseraskustes juba ammu. Võlausaldaja peab tõenäoliseks, et saneerimiskava kinnitamise puhul rahuldatakse võlausaldajate nõuded veel väiksemas ulatuses kui pankrotimenetluse puhul. Saneerimiskavas on võlausaldaja viivisenõue märgitud 19 338,30 eurot. Õige viivisenõue on 25 261,30 eurot. Kohus ei ole võtnud seisukohta viivisenõude ebaõige kajastamise osas saneerimiskavas. Võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS määruskaebus
28.Advokaadibüroo TGS Baltic AS esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, millega kinnitati avaldaja saneerimiskava ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja võlausaldajate poolt 21.01.2022.a vastu võetud saneerimiskava kinnitamata ja lõpetada saneerimismenetlus ennetähtaegselt, menetluskulud jätta avaldaja kanda.
28.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikub saneerimiskava võlausaldajate õigusi ja võlgniku saneerimine on perspektiivitu, kuna tegu on sisuliselt pankrotistunud ühinguga, mille majandustegevus on seiskunud. Maakohus ei ole saneerimiskava kinnitamisel võlausaldajate õiguste rikkumist ega saneerimiskava kinnitamist välistavaid asjaolusid kontrollinud. Saneerimismenetlus oleks tulnud ennetähtaegselt lõpetada peale esimese saneerimiskava vastuvõtmata jätmist. Kahe saneerimisavalduse paralleelne menetlemine on vastuolus seaduse mõttega, Riigikohtu selgitustega ja kahjustab võlausaldaja huve. Tallinna Ringkonnakohus on võlausaldaja 18.11.2021.a ja 01.02.2021.a määrusekaebuste osas tehtud 16.02.2022.a määruses märkinud, et maakohus võis kahe saneerimisavalduse samaaegsel menetlemisel rikkuda TsMS
2-21-12321 § 371 lg 1 p-i 5, kuna seaduse mõttega ei ole kooskõlas paralleelselt kahe saneerimisavalduse lahendamine.
28.2.Saneerimiskava võeti vastu võlausaldajate õigusi rikkudes, kuna võlgnikuga seotud isikute nõuded tõsteti kunstlikult esimesse rühma. Võlgnik andis esimese rühma sõltumatute võlausaldajate õiguste ja huvide arvelt endaga seotud võlausaldajatele paremad tingimused nõuete rahuldamiseks. Järelikult ei vasta rühmade moodustamine erinevate võlausaldajate erineval viisil kohtlemise põhimõttele ja rühmade moodustamine on näilik. Maakohus on jätnud need asjaolud hindamata.
28.3.Saneerimisavaldus on lakooniline, liiga optimistlik ja vastuoluline, saneerimise edukus on ebausutav, äriplaan ei ole teostatav. Võlgniku katsed maksejõuetuse ületamiseks on ebaõnnestunud. Äripäeva 18.05.2022.a artikli järgi on võlgniku klientide internetiühendus liigutatud kas uue teenusepakkuja alla või peatatud, TV-teenuse pakkumine on lõpetatud ja sellega jätkab võlgniku asemel Apollo TV. Äripäevale kommentaari andnud võlgniku saneerimisnõustaja ei olnud sellise arenguga kursis ning ütles, et kõik peaks minema ikkagi selle plaani järgi, mis sai saneerimiskavasse kirja pandud. Võlgnik ei ole põhjendanud, kuidas ta saavutab suurema klientide arvu ilma 5G sagedusloata. Võlgnik on saneerimiskavas väitnud nii seda, et võlausaldajad jaotatakse kahte rühma kui ka seda, et võlausaldajad jaotatakse kolme rühma ega ole selgitanud, millest lähtuda. Võlgnik lubab, et on saavutanud eesmärgi vähendada töökohti 9 töökohani ning plaanis on aastate lõikes töökohtade arvu suurendada, kuid samal ajal selgitab, et nõuete ümberkujundamine võimaldab võlgnikul säilitada osa töökohtadest. Jääb ka arusaamatuks, kas esimesel aastal makstakse põhivõlgnevuse makseid. Võlgnik ei esita restruktureerimise tegevuste arvutuskäike ega võimalikku mõju teenusele või klientidele. Võlgnik ei selgita, kas ja kuidas on tema väidetud arvnäitajate saavutamine võimalik.
28.4.Võlgnik on kliente teavitanud, et lõpetab interneti- ja teleteenuste pakkumise ja loeb klientidega sõlmitud lepingud lõppenuks. Seega on võlgnik alates saneerimiskava vastuvõtmisest kaotanud ka seniseid kliente, mistõttu on võlgniku majanduslik seis viimase poole aasta jooksul täiendavalt oluliselt halvenenud. Teenuste peatamisest võib eeldada, et võlgnik ei suuda enam isegi oma lepingupartneritele makseid teha. Selle tagajärjel on kaotatud eelduslikult lõviosa kliendibaasist, mis tähendab, et võlgnik on kaotanud ka senised tulusaamise võimalused ning edukas saneerimine on täielikult muutunud. Võlgniku telefonid, e-post ja koduleht ei tööta. Sisuliselt on võlgnik tegevuse lõpetanud ja sellise ettevõtte saneerimine on perspektiivitu. Võlgnik on oma peamiseks ohuks lugenud saneerimisprotsessi venimisega kaasneva negatiivse meediakajastuse, mis võib põhjustada kliendilepingute lõppemise. See oht on tänaseks realiseerunud, sealjuures jäi võlgnik kliendilepingutest ilma enda poolt teenuse osutamise lõpetamise ja lepingute ülesütlemise tõttu. Maakohus on eelnevalt toodud asjaolud jätnud hindamata, sh sisuliselt arvestamata võlausaldaja vastuväidetega. Lisaks ei ole maakohus arvestanud, et 21.01.2022.a saneerimiskava vastuvõtmise ning saneerimiskava 12.07.2022.a kinnitamise vahele jäänud aja jooksul on võlgniku majandustegevus sisuliselt lõppenud ning edukas saneerimine on ebatõenäoline.
29.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning määras saneerimisnõustajale ning avaldajale tähtajad neile vastamiseks. Menetluse edasine käik
30.22.08.2022.a esitas saneerimisnõustaja Harju Maakohtule ettekande järelevalve teostamise kohta, milles tõi esile, et: 1) 30.06.2022.a seisuga oli ettevõtjal varasid kokku 3 743 322 eurot ning kohustusi 11 748 998 eurot, netovara moodustas seega – 8 005 670 eurot, 2) ettevõtja
2-21-12321 kliendi ja tulubaas on vähenenud, vähendatud personali tulemusel on kulubaas vähenenud rohkem kui tulubaas, 3) saneerimisnõustajat ei ole kaasatud investoritega peetud läbirääkimistesse, 4) saneerimisnõustaja ei ole saanud avaldaja poolt 22.08.2022.a esitatud aruande sisu vastavust tegelikkusele kontrollida ning 5) kuna saneerimismenetluse ajal on suurenenud võlad ja ettevõtja on muutnud esialgset äriplaani, võib esineda aluseid saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks.
31.19.09.2022.a vastustes määruskaebustele oli saneerimisnõustaja seisukohal, et kaebused tuleb jätta menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud võlausaldajate kanda. Saneerimiskava on koostatud võlausaldajate parimates huvides ning saneerimismenetluse käigus oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse käigus. Antud juhul on kava kinnitatud nii esimese kui teise rühma poolt, seega on kava võlausaldajate poolt vastu võetud ning alus määruse tühistamiseks puudub. Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebustes esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust.
32.Avaldaja poolt määruskaebustele antud vastuste kohaselt tuleb kaebused jätta menetlusse võtmata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud võlausaldajate kanda. Saneerimiskava on koostatud võlausaldajate parimates huvides ning saneerimismenetluse käigus oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse käigus. Teine kava ei kujuta endast lubamatut saneerimiskava muutmist. Kuni 30.06.2022.a kehtinud SasS § 21 lg 2 kohaselt võib saneerimiskavas ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse rühmade kaupa. Kuna lähikondsetele eraldi rühmade moodustamis kohustust nimetatud redaktsioon ei pane, ei saa pidada ettevõtja poolt rühmade moodustamist võlausaldajaid kahjustavaks. Valdava osa negatiivsest omakapitalist moodustavad osanike antud laenud koos intressidega. Osanike laenusid saab seetõttu vaadelda omakapitali osana - kui konverteerida Levikomi osanike laenud koos kogunenud intressidega omakapitali, siis Levikomi omakapital läheb positiivseks ning vastavaks seadusest tuleneva nõudega. Saneerimiskava ühe meetmena ongi plaanitud kolmandate võlausaldajate huvide eelistamiseks konverteerida osanike laenud omakapitali (vabatahtlikusse reservi) ning kogunenud intressid tühistada (kantakse kasumisse). Saneerimiskava aluseks olevas äriplaanis ei ole Levikom kasutanud ühtegi plaanitavat näitajat, mida ta varem saavutanud ei ole (tulu kliendi kohta, reklaami- ja müügikulud, võrgukulud, teeninduskulud jne). Kava täitmise tähtajaks on 7 aastat põhjusel, et see arvestab ettevõtte rahavoo võimalustega ja võimaldab võlausaldajate nõuete rahuldamise täies ulatuses. Kiire interneti püsiühenduse ja TV-teenuste põhise äriplaani ja ka saneerimiskava aluseks oleva tegevusplaani eesmärkide saavutamiseks ei vaja Levikom 5G sagedusluba, kuna kogu juhtmeta lairibavõrk toimib teisel sagedusalal. Samuti ei ohusta 5G sagedusloast ilmajäämine 3.5 GHz sagedusalas Levikomi äriplaani ja saneerimiskava eesmärkide täitmist, kuna Levikomi poolt kasutatav võrgutehnoloogia võimaldab suuremat andmekiirust ja paremat ühenduse kvaliteeti, kui väljastatud sageduslubasid kasutav 5G-võrgutehnoloogia. Saneerimiskava vastuvõtmise eeldused on täidetud. Ettevõtja on tegelenud aktiivselt kapitali kaasamisega. Kapitali kaasamise tehingu struktuur ja peamised tingimused on kokku lepitud Levikomi ja investorite vahel, kelle üheks tingimuseks on saneerimiskava jõustumine. Ettevõtja on ennast saneerimiskva täitmiseks ümber korraldamas viisil, kus jätkab äriplaani kohaselt võrkude opereerimist ja arendust, interneti, TV- ja telefoniteenuste opereerimist ning kõikide vajalike teenuste ja teeninduse protsesse toimimiseks vajalike infosüsteemide opereerimist ja vastavate elektrooniliste side jaeja hulgiteenuste osutamist. Uute klientide müüki hakatakse teostama läbi seotud ettevõtte, kuid teenuste ja nende klientide teenindamine toimub jätkuvalt Levikomi poolt. Levikomi teenuste kuu müügikäive ajavahemikus juuni-september k.a. on olnud vahemikus 15 000-18 000 eurot.
2-21-12321 Menetluse edasine käik
33.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebustega, leiab tuginedes TsMS § § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada ning asi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna rikkumisi ei ole võimalik apellatsiooniastmes kõrvaldada ning ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
35.1.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja teise saneerimisavalduse (uus saneerimisavaldus) maakohtule 08.11.2021.a (II kd, tlk 181-187). Maakohus tegi vaidlustatud määruse 12.07.2022.a. Alates 01.07.2022.a jõustus saneerimisseaduse uus redaktsioon, mille § 57 sätestab, et kui saneerimisavaldus on esitatud enne 2022. aasta 1. juulit, kohaldatakse saneerimismenetlusele käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud redaktsiooni. Eeltoodust tulenevalt kohaldub käesoleva vaidluse lahendamisel saneerimisseaduse varasem redaktsioon, millest on maakohus vaidlustatud määruse õiguslikest põhjendustest nähtuvalt ka õigesti juhindunud.
36.Järgmiseks tuleb selgitada, et, kuigi maakohus võis menetluslikult eksida TsMS § 371 lg 1 p 5 sätestatud keelu vastu menetleda sama aegselt avaldaja kahte saneerimisavaldust, puudub seaduslik alus nõustuda väitega, et maakohus ei oleks teist saneerimisavaldust üldse menetlusse võtta ja menetleda tohtinud.
36.1.Nimelt on Riigikohus sedastanud, et vaatamata saneerimiskava kinnitamata jätmisele ei ole välistatud avaldaja uue saneerimismenetluse algatamine, kuni avaldaja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust (SanS § 8 lg 2 p 1), st kuni avaldajale ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit PankrS § 15 mõttes. Saneerimismenetluse algatamist ei takista SanS § 8 lg 2 p 3, mille järgi saneerimismenetlust ei algatata, kui ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat. Selles sättes peetakse silmas kinnitatud kava alusel toimunud saneerimismenetlust. Sellele viitab ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskiri, mis räägib saneerimise piirangust kord juba saneeritud äriühingute suhtes (vt Riigikohtu 09.05.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 83). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et avaldaja poolt esitatud esimene saneerimiskava jäi võlausaldajate poolt vastu võtmata, võis avaldaja esitada maakohtule uue saneerimisavalduse ja maakohtul tuli see menetlusse võtta.
36.2.Maakohtu poolt oleks TsMS § 371 lg 1 p 5 piiranguid arvestades olnud siiski korrektne teha enne avaldaja poolt esitatud uue saneerimisavalduse menetlusse võtmist määrus esimese saneerimisavalduse alusel algatatud saneerimismenetluse lõpetamiseks SanS § 37 lg 2 alusel. Maakohus on uue saneerimisavalduse eraldamise 18.11.2021.a määruses viidatud Riigikohtu lahendi puhul ekslikult jätnud tähelepanuta, et kuigi selles jaatati võimalust menetleda uut
2-21-12321 saneerimisavaldust seni kuni ei ole määratud ajutist haldurit, märgiti ka seda, et saneerimisega on võimalik edasi minna selliselt, et senine saneerimismenetlus lõpetatakse ning avaldaja esitab uue saneerimiskava uues saneerimismenetluses (vt Riigikohtu 16.12.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-2060, p 13 teine lõik).
37.Seoses saneerimisnõustaja ja avaldaja taotlustega jätta määruskaebused menetlusse võtmata, tuleb selgitada aga seda, et määruskaebuste mitte menetlemiseks puudub seaduslik alus. Arvestades, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kõik kaebajad esitanud maakohtule kuni 30.06.2022.a kehtinud SanS § 26 kohase avalduse avaldaja võlausaldajate poolt 21.01.2022.a vastu võetud saneerimiskava (uus saneerimiskava) kinnitamata jätmiseks, ei ole määruskaebused esitanud võlausaldajad oma kaebeõigust vaidlustatud määruses osas minetanud. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui eelnimetatud avaldusi poleks esitatud, puuduks alus määruskaebuste menetlemata jätmiseks, kuna kaebajad saaksid tugineda muudele võimalikele rikkumistele saneerimismenetluses (vt Riigikohtu 09.05.2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 31). Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebused sisuliselt läbi.
38.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et maakohus on oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust.
38.1.TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Saneerimiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine on kohtu kaalutlusotsustus, mida kohus peab veenvalt põhjendama (vt Riigikohtu 15.12.2010.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-10, p 19 viies lõik). Maakohus ei ole eelnevat teinud.
38.2.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on kohus üksnes lakooniliselt leidnud, et saneerimiskava vastuvõtmisel ei ole rikutud võlausaldajate õigusi ja võlausaldajaid on koheldud võrdselt, kuid ei ole oma seisukohta põhjendanud. Põhjendustest ei nähtu ka see, miks ei anna võlausaldajate Swedbank AS, Advokaadibüroo TGS Baltic AS ja Proformex OÜ avaldustes saneerimiskava kinnitamata jätmiseks väljatoodud asjaolud kohtu hinnangul alust kava kinnitamata jätmiseks. Kohus pole põhjendanud sedagi, miks ta lähtub eeldusest, et saneerimismenetluse vältel saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse ajal ja käesoleval juhul tuleb avaldajale anda võimalus saneerimismenetluse läbiviimiseks. Põhjenduste puudumisel ei ole maakohtu diskretsioon kontrollitav.
39.Ringkonnakohtu nõustub ka sellega, et maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel.
39.1.Praegusel juhul tuli maakohtul lahendada avaldaja võlausaldajate poolt vastuvõetud uue saneerimiskava kinnitamise avaldus ning juhinduda selleks ette nähtud erikorrast. Nimelt sätestas kuni 30.06.2022.a kehtinud SanS § 28 lg 2, et kohus kinnitab vastuvõetud saneerimiskava 30 päeva jooksul selle saamisest arvates. Maakohus ei ole sellest nõudest kinni pidanud, arvestades, et avaldaja uus saneerimiskava esitati kohtule juba 31.01.2022.a (III kd, tlk 53).
39.2.Maakohus kontrollis SanS § 28 lg 2 alus küll õigesti saneerimiskava kinnitamiseks vajalike formaalsete eelduste olemasolu, jättis aga tähelepanuta, et sama paragrahvi alusel tulnuks kontrollida ka saneerimiskava kinnitamiseks vajalike sisuliste eelduste olemasolu ning vastata võlausaldajate vastuväidetele. Nimelt sätestasid kuni 30.06.2022.a kehtinud SanS § 28 lg-d 3 ja 5, et saneerimiskava kinnitamisel annab kohus hinnangu võlausaldaja avaldusele saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ja kohus jätab saneerimiskava kinnitamata ja lõpetab
2-21-12321 saneerimismenetluse, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasel kontrollimisel, käesoleva seaduse § 26 alusel esitatud avaldusest, saneerimisnõustaja arvamusest või muudest asjaoludest selgub, et: 1) käesolevast seadusest tuleneva nõude rikkumine on oluliselt mõjutanud hääletamistulemusi; 2) saneerimiskava alusel koheldaks võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega; 3) ettevõtte saneerimine on ebatõenäoline või 4) esinevad muud asjaolud, mis õigustavad kava kinnitamata jätmist.
39.3.Viidatud erikorra osas väljakujunenud kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kohtul on saneerimiskava kinnitamise formaalsete eelduste täitmise hindamisel ja võlausaldajate võrdse kohtlemise tagamisel keskne roll (vt Riigikohtu 01.03.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-21-164-16, p 27 teine lõik), kohus peab nii saneerimismenetluse algatamisel kui ka saneerimiskava kinnitamisel muu hulgas kontrollima ega saneeritav äriühing pole püsivalt maksejõuetu ning saneerimismenetluse algatamine ja saneerimiskava kinnitamine on äriühingu maksejõuetuse korral välistatud (vt Riigikohtu 13.06.2012.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-14612, p 11), vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel peab kohus SanS § 28 lg 5 p 3 järgi kontrollima, kas ettevõtte saneerimine on tõenäoline (vt Riigikohtu 15.12.2010.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-131-10, p 19 teine lõik) ning kohus annab, SanS § 28 lg 3 järgi saneerimiskava kinnitamisel hinnangu võlausaldaja saneerimiskava kinnitamata jätmise avaldusele (vt Riigikohtu 18.11.2009.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 19).
39.4.Maakohus ei ole eelnevaid kohustusi täitnud, kuigi on kaevatava määruse põhjendustes ka ise õigesti esitlenud Riigikohtu erinevaid seisukohti seonduvalt kohtu rolliga saneerimiskava kinnitamise taotluse menetlemisel.
39.5.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja Advokaadibüroo TGS Baltic AS taotlenud maakohtult õiguskaitset juba 12.07.2021.a, esitades avalduse ajutise pankrotihalduri määramiseks ning võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Lisaks esitasid kõik määruskaebajad maakohtule taotlused avaldaja uue saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et esimene saneerimiskava jäi kinnitamata, tulnuks maakohtul uue saneerimiskava kinnitamise taotluse lahendamisel eriti hoolsalt kontrollida, kas võib esineda aluseid selle kinnitamata jätmiseks.
40.Sealjuures võinuks maakohus märgata mitmeid selles esinevaid vastuolusid, millele on õigesti tuginenud pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja.
40.1.Ringkonnakohus juhib mh tähelepanu, et: 1) uues saneerimiskavas on korduvalt esile toodud, et võlausaldajate rühmi on kolm (III kd, tlk 71 pöördel, 72, 75), 2) esimese võlausaldajate rühma osas ei ole arusaadav, kuidas ja millal tasutakse põhimaksed alates teisest maksest (III kd, tlk 74 pöördel), 3) ebaselgeks jääb, kas saneerimiskava täitmise tähtaeg on 6 või 7 aastat (III kd, tlk 72 ja 74) ja milline on avaldaja tegelik varaline seis, arvestades, et immateriaalsest põhivarast 638 188 eurot moodustava firmaväärtuse osas on lisatud märkus, et sellel puudub reaalne turuväärtus (III kd, tlk 78).
40.2.Määruskaebustele vastuste saamise järgselt võinuks maakohus märgata aga seda, et saneerimisnõustaja poolt järelevalve käigus esitatud seisukoha kohaselt võib esineda aluseid saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks (IV kd, tlk 95), millega on vastuolus hilisem saneerimisnõustaja seisukoht jätta määruskaebused rahuldamata ning oma arvamuste muutust ei ole saneerimisnõustaja pidanud vajalikuks selgitada.
41.Võttes arvesse saneerimisnõustajalt järelevalve käigus laekunud infot, samuti asjaolu, et kõik määruskaebuse esitajad põhistasid, et avaldaja poolt on teenuse osutamine klientidele
2-21-12321 praktiliselt lõppenud, ei ole lõppkokkuvõttes ka ringkonnakohtule arusaadav, milles seisneb avaldaja äriplaan ning kuidas tagataks uue saneerimiskava võimaliku täitmise ajal planeeritud finantstulemuste saavutamine ja võlausaldajatele lubatud maksete teostamine. Maakohtul on võimalik asja uuel menetlemisel TsMS § 477 lg 7 alusel need ja muud olulised asjaolud avaldaja ja saneerimisnõustaja abiga välja selgitada.
42.Kuivõrd maakohtu määrus on olulises osas põhjendamata ning asjas võib esineda vajadus oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja esmakordseks tuvastamiseks, tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu eksimusi ise kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arvestada TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust ning ringkonnakohtu seisukohti materiaalõiguse kohaldamisel. Maakohtul tuleb menetluskulude jaotamisel esitada jaotus ka määruse resolutsioonis tulenevalt TsMS § 173 ja § 178 koosmõjust.
43.Kuna maakohtu määrus tühistatakse eelpool kirjeldatud eksimuste tõttu ja asi saadetakse tagasi maakohtule uueks läbi vaatamiseks, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks vastata muudele määruskaebuste väidetele. Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus
44.Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruse tühistab, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.
45.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd SanS § 37 lg 3 võimaldab kaevata määruse peale, millega kava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, kuid käesoleva määrusega ei tehta kumbagi neist menetluslikest otsustustest, ei ole käesolev määrus edasikaevatav.