lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-20524/448

Saneerimine › Saneerimisasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-20524/448
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Saneerimine › Saneerimisasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
SanS § 29Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise taotlusSanS § 30 lg 1, 6Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse rahuldamineSanS § 36Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamine rühmadeülese kohustamise aluselSanS § 24Saneerimiskava vastuvõtmineSanS § 27 lg 2Saneerimisnõustaja arvamus vastuvõetud saneerimiskava kohtaSanS § 31EkspertSanS § 37 lg 3Saneerimiskava kinnitamise määrusSanS § 39 lg 2Saneerimismenetluse ennetähtaegne lõpetamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
2-19-18797/20Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja12.01.20212-19-18222/17Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja17.11.20202-20-6456/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.10.20202-19-20898/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja18.09.20202-20-668/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-19-20524

Kohtuasi

Osaühingu Vesiroos avaldus saneerimiskava kinnitamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a määrus (vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise kohta)

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Vesiroos 26. mai 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja) Osaühing Vesiroos (registrikood 10024852), seaduslik esindaja KP

vastuvõtmata

Võlausaldajad AS SEB Pank; Rapla Tarbijate Ühistu; Kohila vald, Kohila alev, Vabaduse tn 13 korteriühistu; Xmetall OÜ; AS KOMA EHITUS; OÜ Element Grupp; CLIMAWORKS OÜ; Osaühing Aima Veod; Aktiver OÜ; AL BAUMEISTER Osaühing; AMECON OSAÜHING; Anesko Welding OÜ; Osaühing Arterega; OÜ AVAMAX; Baltic Electrical Installations OÜ, Osaühing Bennet Puit; Bestkop OÜ; OÜ Bevatron; Buildeks OÜ; Bureau Veritas Eesti Osaühing; BVT Partners Osaühing; Aktsiaselts Comfort AE; Cramo Estonia AS, DOORFIX OÜ; Dunven Sanitaartehnika OÜ; Osaühing Eaststar; EBS Executive Education OÜ; ECO OIL OÜ; ECO POINT OÜ; EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIT; Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu); Eksar-Transoil AS; OÜ Elektrapluss; ES-Balti Profiil OÜ; aktsiaselts Espak; Espak Ehitustööd OÜ; EstateGuru OÜ; aktsiaselts FEB; FERE OÜ; OÜ Firesolutions; Osaühing FIRETEK; FLO TEENUSED OÜ; Haapsalu Alumiinium Osaühing; HC Betoon AS; Heino Vanker Riksu Talu FIE; OÜ Hekamerk; osaühing Hepa; HEVENCO OÜ; Hilti Eesti Osaühing; Osaühing Hort Auto; Horticom OÜ; Osaühing Ida Äri; Infraabi OÜ; INFRALINE OÜ; Aktsiaselts Jats; JELD-WEN Eesti AS; Karo Servis OÜ; Katotec OÜ; Katusefirma OÜ; osaühing Kinema; KIVIKUVAND OÜ; OÜ KLF – Eri; KLIMAN

2-19-20524 OÜ; KP; Lääne Teed OÜ; Aktsiaselts Maleko; Merilo Plekitööd OÜ; Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti; Osaühing MERTEKAL; Mestre OÜ; N&N INVEST GRUPP OÜ; N.R. Energy Osaühing; Nata Ehitus OÜ; OÜ OK Ehitusteenus; osaühing OTTERM; Otto Ehitab OÜ; PlumbWeld OÜ; osaühing Pureva; Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ; aktsiaselts

Sarnased lahendid

Saneerimine
  • 29.06.20262-26-3153/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-26-3626/55Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.04.20262-25-20829/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.03.20262-26-2410/45Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.03.20262-26-3153/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.12.20252-23-5395/62Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

RANDESKO;

Osaühing Randsilvar; Osaühing Rendimeister; Successful International Business OÜ; Osaühing Sangsara; OÜ Satcom; Savio OÜ; SKS Võru OÜ; SOL Baltics OÜ; Osaühing Stroicom; Tanfort OÜ; OÜ Tava; Tee ja Tee OÜ; OSAÜHING TEEHOIU EKSPERT; TH Import OÜ; TNT Express Worldwide Eesti Aktsiaselts; Tyrolit Baltics OÜ; Uuem Viis OÜ; Weldproject OÜ; OÜ VESKISILLA; Voller Sisustus OÜ; VRX Solution OÜ; Osaühing VTS Clima; ÜP Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja lahendamise juurde saneerimisnõustaja 14. septembril 2020 esitatud täiendavad tõendid.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 12. mai 2020. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtumääruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Osaühingu Vesiroos kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetluse käik

1.Osaühing Vesiroos (ettevõtja) esitas 20. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks.
2.Pärnu Maakohus algatas 23. detsembri 2019. a määrusega ettevõtja saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks vandeadvokaadi Marko Kaevando (saneerimisnõustaja).

2-19-20524

3.Saneerimisnõustaja esitas võlausaldajatele saneerimiskava selle vastuvõtmiseks. Saneerimiskava jäi 18. veebruari 2020. a hääletusprotokolli kohaselt vastu võtmata.
4.Ettevõtja esitas 21. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks.
5.Saneerimisnõustaja esitas 21. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule arvamuse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise kohta. Saneerimisnõustaja arvamuse kokkuvõtte kohaselt on saneerimismenetlus kõige efektiivsem viis ettevõtja võlausaldajate ja ettevõtja huvide kaitsmiseks. Saneerimismenetlus ja saneerimiskava täitmine võimaldab ettevõtjal likviidsusraskustest välja tulla ning jätkata tegevust kasumlikult, mh säiliksid sellisel juhul töökohad. Ettevõtja on Kohilas oluline tööandja. Saneerimiskavale esitasid seisukoha enam kui 80% kavaga hõlmatud võlausaldajatest ning enamus hääletas kava poolt. See näitab, et ettevõtte jätkamine on nende jaoks olulise tähendusega. Saneerimiskava tähtaeg on optimaalne, arvestades nõuete mahtu ning tekkimise aluseid ja ettevõtte käibe suhet. Võlausaldajad on jagatud kaheks rühmaks, sõltuvalt pandiõiguse olemasolust, ning neid koheldakse vastava rühma piires võrdselt. Rakendatavad saneerimisabinõud ei ole võlausaldajaid ebamõistlikult kahjustavad ega piiravad, mh rahuldatakse kõikide võlausaldajate nõuded saneerimiskava täitmisel vähemalt sama suures ulatuses, kui neid oleks võimalik rahuldada pankrotimenetluses. Maakohtu määrused ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus jättis 12. mai 2020. a määrusega SanS § 30 lg 6 ja SanS § 39 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ettevõtja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks menetlusse võtmata, lõpetas ettevõtja saneerimismenetluse ennetähtaegselt ning vabastas saneerimisnõustaja tema ülesannetest. Maakohus jättis menetluskulud ettevõtja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt vastab ettevõtja avaldus saneerimisseaduse (SanS) §-s 29 sätestatud nõuetele. Samuti on täidetud SanS § 30 lg 1 p-de 1–3 ja 6 tingimused. Täidetud ei ole SanS § 30 lg 1 p 4, mille kohaselt peab saneerimisnõustaja hinnangul olema ettevõtja saneerimine tõenäoline. Kohus ei ole veendunud ettevõtte saneerimise edukuses, s.t et ettevõtja majanduslikku seisu on võimalik parandada ja selle kasumlikkust taastada. Saneerimisabinõud ei taga ettevõtte jätkusuutlikust. Saneerimiskavas esitatud põhjendused prognooside realiseerumisest on puudulikud ja neid ei ole võimalik hinnata. Saneerimisnõustaja ei ole kindel finantsasutustega koostöö ning ehitusvaldkonna tegevuse kasumlikus jätkumises. Avaldaja majandustegevuse jätkumisel, mis eeldab saneerimiskava kinnitamist, ei realiseeru avaldaja plaan olemasolevate töökohtade säilitamiseks ning töötajatele töötasude ja tööjõumaksude tasumiseks. Seetõttu ei saa avaldajat pidada oluliseks tööandjaks SanS § 27 lg 2 p 3 tähenduses. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 alusel ettevõtja kanda, sest saneerimiskava jääb kinnitamata. Määruskaebus
7.Ettevõtja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ning saata avaldus samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et täidetud ei ole SanS § 30 lg 1 p 4 nõue, et saneerimisnõustaja hinnangul ei ole ettevõtja saneerimine tõenäoline. Kohus ei võtnud avaldust menetlusse mitte seetõttu, et saneerimisnõustaja hinnangul oli ettevõtja saneerimine

2-19-20524 ebatõenäoline, vaid et kohtu hinnangul oli saneerimine ebatõenäoline. Saneerimisnõustaja hinnangul oli ettevõtja saneerimine saneerimiskava järgi tõenäoline. Kohus ei saa SanS § 30 järgi anda sisulist hinnangut vastuvõtmata saneerimiskavale selle kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel, seda saab kohus teha alles pärast ekspertide arvamuse esitamist SanS § 36 järgi. Maakohtu seisukohad saneerimise tõenäosuse kohta on ekslikud ning põhinevad üksnes kohtu ette toodud asjaolude ühekülgsel hindamisel. Maakohus leidis ebaõigesti, et ettevõtja ei ole oluline tööandja SanS § 30 lg 1 p 5 tähenduses. Menetluse edasine käik

8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
9.Saneerimisnõustaja esitas 14. septembril 2020 teate, mille kohaselt on ettevõtja saneerimine saneerimiskavas toodud abinõudega muutunud ebatõenäoliseks. Saneerimiskava järgi tuli ettevõtja kaubandustegevus ümber korraldada ning selle varad anda tütarühingule, ettevõtja pidi tegelema kinnisvara müügi ja arendusega, võlausaldajate nõuded tuli ümber korraldada ning osanikel keelata dividende maksta saneerimiskava kehtivuse jooksul. Saneerimiskava koostamise aluseks oli, et kohus tühistab tsiviilasjades nr 2-19-18222 ja nr 2-19-18402 ettevõtja suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud, millega piirati ettevõtja vara kasutamist, ettevõtjal õnnestub jätkata koostööd AS-ga SEB Pank garantiide saamiseks, ettevõtja suurendab ehitusvaldkonna lepingumahtusid ning jätkab tütarühingu kaudu kaubandustegevust. Saneerimisabinõude rakendamisel pidi ettevõtja 2020. a teenima müügitulu ligikaudu 4,2 mlj eurot ja 2021. a 4,6 mlj eurot. Ettevõtja ei ole pärast saneerimiskava koostamist ning kohtule esitamist saanud enda käsutusse teistes tsiviilasjades tagatud hagide raha. Pandeemia ja sellest tingitud eriolukord on mh mõjutanud ettevõtjat ning selle kaubandustegevust (klientide arv on oluliselt langenud). Samuti on see mõjutanud ettevõtja ehitustegevust, sest eratellijate tellimuste maht ehitusturul on oluliselt langenud ja olukorra paranemist ei ole näha. Ettevõtjal ei ole õnnestunud kokku leppida koostöö jätkamises AS-ga SEB Pank ning uut samasisulist lepingut ei ole ettevõtjal õnnestunud sõlmida. AS SEB Pank arvelduslepingu nõue on muutunud sissenõutavaks. Ettevõtjal ei ole õnnestunud ehitusvaldkonnas uusi töövõtulepinguid sõlmida. Ettevõtja lõpetas kaubandustegevuse kulude suuruse tõttu. Ettevõtja ei ole müünud ega arendanud saneerimiskavas nimetatud kinnisasju. Ettevõtja ei ole saneerimisnõustajale esitanud raamatupidamisaruandeid. Ettevõtja prognoositud müügikäibe saavutamine ei ole enam reaalne. Ettevõtja maksuvõlg on kasvanud. Jooksvate kulude katteks on ettevõtja sunnitud koondama personali, mistõttu on tõenäoline, et ettevõtjat ei saa enam pidada oluliseks tööandjaks. Kokkuvõttes ilmneb, et ettevõtja majandustegevus on praeguseks sisuliselt seiskunud, ettevõtja ei ole suuteline täitma saneerimismenetluse ajal tekkinud kohustusi (sh maksukohustusi) ning ettevõtja koondab jooksvate kulude vähendamiseks töötajaid. Ettevõtja kaubandustegevuse ümberkorraldamine (mis oli üheks kavas ettenähtud saneerimisabinõuks) on välistatud, kuna ettevõtja on kaubandustegevuse lõpetanud. Samuti ei ole kõiki asjaolusid arvestades tõenäoline, et ettevõtjal õnnestuks jätkata ehitustegevust ja teha seda saneerimiskava täitmist võimaldavas mahus. Seega on ettevõtja saneerimine muutunud ebatõenäoliseks.

2-19-20524 Kuna ettevõtja ei ole saneerimisnõustajale raamatupidamisaruandeid esitanud, ei ole nõustajal võimalik hinnata ettevõtja maksevõimet, kuid eespool märgitud asjaolud viitavad sellele, et ettevõtja on muutunud püsivalt maksejõuetuks.

10.Ringkonnakohus palus ettevõtjal esitada seisukoha
14.septembri 2020. a teatele. Ettevõtja ei esitanud seisukohta.

saneerimisnõustaja

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
12.Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja lahendamise juurde saneerimisnõustaja
14.septembril 2020 esitatud täiendava tõendid (artikli koopia, ettevõtja juhatuse liikme e-kiri ning Maksu- ja Tolliameti võlapäringu väljavõtte), kuna need kinnitavad saneerimisnõustaja
14.septembril 2020 esitatud väiteid saneerimise tõenäosuse kohta, sh ehitussektoris langenud nõudluse, ettevõtja tegevuse ja maksuvõla kohta.
13.Kolleegiumi hinnangul heidab määruskaebuse esitaja maakohtule põhjendatult ette SanS § 30 lg 1 p 4 väära kohaldamist. Ringkonnakohus selgitab, et kui võlausaldajad ei võta saneerimiskava SanS § 24 järgi vastu, võib ettevõtja esitada kohtule avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks SanS § 29 ja SanS § 30 järgi. Avalduse menetlemise eeldused on sätestatud SanS § 30 lg-s 1, mis näeb ette imperatiivsed alused, mis peavad avalduse menetlusse võtmiseks olema kõik täidetud. Kohus ei või avalduse menetlusse võtmisel hinnata saneerimiskava sisulist õigsust, sealjuures saneerimise tõenäosust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-164-16, p 16.1). Kui kohus võtab avalduse menetlusse, nimetab ta SanS § 31 järgi vähemalt kaks eksperti, kes annavad saneerimiskavale hinnangu. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise otsustab kohus pärast ekspertide arvamuste esitamist SanS § 36 kohaselt, andes mh hinnangu sellele, kas ettevõtja saneerimine saneerimiskava järgi on tõenäoline (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. detsembri 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-131-10, p 19). Praegusel juhul esitas ettevõtja avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Kohus jättis selle SanS § 30 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus möönab, et määruse tegemise hetkel eksis maakohus sellega, et hindas saneerimiskava alusel ettevõtja saneerimise tõenäosust sisuliselt. Sellega kohaldas maakohus vääralt SanS § 30 lg 1 p 4. Maakohus oleks pidanud lähtuma sellest, kas saneerimisnõustaja hinnangul oli ettevõtja saneerimine tõenäoline. Saneerimisnõustaja 21. veebruari 2020. a hinnangu kohaselt oli ettevõtja saneerimine tõenäoline.
14.Maakohtu eksimus ei anna siiski alust muuta kohtumääruse lõppjäreldust. Pärast maakohtu määruse tegemist esitas saneerimisnõustaja hinnangu, mille kohaselt ei ole enam ettevõtja saneerimine saneerimiskavas märgitud abinõude rakendamisel tõenäoline. Saneerimisnõustaja arvamusest ilmneb, et saneerimiseks vajalikke eeldusi ei ole enam võimalik täita. Sellega on ära langenud SanS § 30 lg 1 p-s 4 sätestatud eeldus, mistõttu ei ole enam avaldust võimalik menetlusse võtta ning kohtumääruse lõppjäreldus tuleb jätta muutmata.
15.Eeltoodud põhjendustel ei ole alust määruskaebust rahuldada ja maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata.

2-19-20524

16.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ettevõtja kanda.
17.Kuna ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata, on määruskaebuse esitamise õigus SanS § 37 lg 3 järgi üksnes avaldajal. Seetõttu toimetab ringkonnakohus määruse kätte üksnes avaldajale ja edastab teadmiseks teistele menetlusosalistele (vt Riigikohtu 9. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p-d 24–29).

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-24-11141/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20252-25-584/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium