Määruskaebuse esitaja: Novaterra Trade AS (registrikood 11260904), esindaja juhatuse liige Tõnis Vardja
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
25.novembri 2014 määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Novaterra Trade AS enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Novaterra Trade AS esitas 30. septembril 2014 saneerimisavalduse.
2.Tartu Maakohus tegi 30. oktoobril 2014 määruse, millega algatas Novaterra Trade AS-i saneerimismenetluse, nimetas saneerimisnõustajaks Andres Juhkami ning tegi talle kohustuste SanS § 12 lg-st 1 ja §-st 15 tulenevate ülesannete täitmine, määras saneerimiskava vastuvõtmise tähtajaks 22.12.2014 ja saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks 29.12.2014. Maakohus kohustas avaldajat tasuma saneerimisnõustaja esialgse tasu ja kulude katteks deposiidina 7200 eurot. Tartu Maakohus rahuldas 17. novembri 2014 määrusega Novaterra Trade AS-i avalduse pangakontode arestist vabastamiseks.
3.Saneerimisnõustaja Andres Juhkam esitas 19. novembril 2014 teate avaldaja maksejõuetusest.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus tegi 25. novembril 2014 määruse, millega lõpetas Novaterra Trade AS-i saneerimismenetluse ennetähtaegselt, vabastas saneerimisnõustaja Andres Juhkami ametist ja tühistas viivitamatult 17. novembri 2014 määruse alusel rakendatud Novaterra Trade AS-i pangakontodel arestide ja blokeeringute tühistamise ning taastas arestid ja blokeeringud Novaterra Trade AS-ile mistahes krediidiasutustes kuuluvatel pangakontodel kõikides maksuhalduri algatatud maksuvõla sundtäitmistes Novaterra Trade AS-i suhtes. Maakohtu põhjenduste kohaselt on, arvestades saneerimisnõustaja teostatud analüüsi tulemusi, Novaterra Trade AS püsivalt maksejõuetu: äritegevus on olnud juba kahjumis 2013. aastal ja seiskunud juulis 2014, äritegevuse jätkamiseks vajamineva käibekapitali 600 000 – 650 000 euro kaasamiseks rahalised vahendid puuduvad, netovara on negatiivne -393 921 euro ulatuses ja bilansi prognoosi kohaselt jääb negatiivseks, ettevõtte töötajad töötavad OÜ Scandinavian Furniture heaks. Novaterra Trade AS väljakujunenud püsiv maksejõuetus välistab tema suhtes saneerimismenetluse jätkamise. Väljakujunemata püsiv maksejõuetus ja saneeritava ettevõtte jätkusuutliku majandamise võimalikkus pärast saneerimist on SanS § 8 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi saneerimismenetluse algatamise eeldusteks, millised aga on ära langenud. Nähtuvalt saneerimisnõustaja esitatud saneerimise kasumiprognoosist ei võimalda saneerimismenetlus, isegi saneerimiskava kinnitamise korral, tagada ettevõtte äritegevuse jätkuvust ja ettevõtte maksevõimet. Prognoosi kohaselt ei suuda ettevõte kasumit ja raha luua määral, mis võimaldaks hakkama saada kohustuste teenindamisega, sh vähendatud tagamata kohustustega. SanS § 40 lg 2 alusel tuleb Novaterra Trade AS saneerimismenetlus lõpetada, kuna on selgunud ettevõtja püsiv maksejõuetus. Saneerimisnõustaja tuleb SanS § 19 lg 1 p 2 alusel ametist vabastada. SanS § 44 lg 1 kohaselt langevad saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise korral tagasiulatuvalt ära kõik saneerimismenetluse algatamise tagajärjed. Maakohus selgitas Novaterra Trade AS-i juhatuse liikmetele SanS § 16 lg 4 ja ÄS § 306 lg 31 sisu.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Novaterra Trade AS esitas määruskaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus alusetult ja ilmselgelt ületähtsustatult suhtunud saneerimisnõustaja arvamusse, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 7 ja § 438 lg-t 1. Maakohus, tuginedes saneerimisnõustaja arvamusele, on ekslikult leidnud, et määruskaebuse esitaja on püsivalt maksejõuetu. Maakohus ei ole küsinud võlgniku arvamust. Kohus ei ole kaasanud võlausaldajaid ega võimaldanud neil oma arvamust avaldada; 2) on püsiva maksejõuetuse mõiste sätestatud PankrS § 1 lg-s 2. Määruskaebuse esitaja on saavutanud enamuse suurvõlausaldajatega mõistliku vastastikku huve arvestava kokkuleppe. Enamus võlausaldajatest on nõustunud saneerimiskaitse menetluse alustamisega. Saneerimisnõustaja ei ole enamuse võlausaldajate arvamuse ärakuulamist oluliseks pidanud ning on tõenäoliselt asunud ainult ühe võlausaldaja, maksuameti, ühemõttelise ettevõtte likvideerimise eesmärgil tegutsema. Pankrotistumine on kõige lihtsam, aga samas kõige mõttetum tegevusvariant; 3) jääb määruskaebuse esitajale arusaamatuks, millised andmed ei ole saneerimisnõustajale esitatud. Saneerimisnõustaja poolt juhatuse liikmele esitatud aruandes ega teistes pöördumistes ei teatatud, et puuduvad teatud andmed või et esitatud andmed ei ole piisavad aruande tegemiseks. Raamatupidamise pearaamat on saneerimisnõustajale edastatud e-posti teel 11.11.2014. Oleks ebaõige väita, nagu ei tohiks saneerimismenetluse alustamisel võlausaldajatega mingeid vaidlusi olla. Võlausaldajad kujundavad oma arvamust saneerimiskava vastuvõtmise osas hääletamise teel; 4) on eksitav saneerimisnõustaja väide selle kohta, et Swedbank AS ei ole huvitatud senise arvelduskrediidi pikendamisest ega osalema ettevõtte saneerimises. Swedbank AS on pandipidaja. Riigikohus on korduvalt märkinud, et saneerimismenetluses ei või pandipidajast võlausaldajaid kohelda oluliselt halvemini kui neid kohelda pankrotimenetluses. Pant annab võlausaldajale eelisõiguse panditud eseme arvel oma nõude rahuldamiseks. Kuna antud põhimõte kehtib ka saneerimismenetluses, ei ole võimalik lõpetada saneerimismenetluse ainuüksi põhjusel, et Swedbank AS ei soovi praeguses menetluses osaleda; 5) jättis maakohus arvestamata kahjumi tekkimise asjaolud. Määruskaebuse esitaja on selgitanud saneerimisnõustajale, et sel aastal tekkinud kahjum on paljuski seotud vanade laovarus olevate toodete ümberhindamisega; 6) on õige, et eksport ja senine äritegevus seiskus juulis 2014, pärast seda on kaubavaru tagastatud Scandinavian Furniture OÜ-le. Kaubavaru on müüdud samal põhimõttel nagu laovarud. Tegemist on ühe osaga saneerimise strateegiast, mille kaudu tahetakse ületada makseraskused; 7) on avaldaja brutokasumimarginal tekkinud müügikäibest lahutatud otsekulude tõttu. Avaldaja esindaja on avaldanud saneerimisnõustajale, et käibeprognoos on olnud optimistlik, kuid kasumiprognoosi osas oli avaldaja seisukoht pigem konservatiivne. Saneerimisnõustajale on teatud kulude täiendavast vähendamisest ning on saadetud ka kasumiaruanded kontode lõikes, milles on näha, et teatud read on kärbitavad; 8) ei selgitanud maakohus, miks takistab töötajate töötamine OÜ-s Scandinavian Furniture saneerimismenetluse jätkamist. Töötajad on ajutiselt nimetatud äriühingule renditud. Tööjõu rendile andmine ja lisaraha teenimine on parem alternatiiv töösuhte lõpetamisele; 9) on täiendavate investeeringute summa (600 000– 650 000 eurot) praktiliselt samastatav avaldaja kohustustega. Käsitlus, mille puhul saneerimise eelduseks on lisainvesteeringute leidmine
koguvõlgnevuse ulatuses, muudab saneerimismenetluse sisutühjaks. Oluliseks saneerimisabinõuks tuleb pidada eelkõige nõude ümberkujundamist SanS § 22 järgi, mitte aga võlausaldajate nõuete täieliku rahuldamist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
25.novembri 2014 määrus muutmata. Tartu Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.
7.Määruskaebuse esitaja seisukoha kohaselt rikkus maakohus õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtete, kuna ei küsinud enne vaidlustatud määruse tegemist võlgniku arvamus ning ei kaasanud võlausaldajaid ega võimaldanud neil oma arvamust avaldada. SanS § 4 kohaselt kohaldatakse saneerimismenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib kohus lugeda isiku ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 2 on alusetu määruskaebuse esitaja väide asja kohtuliku arutamise avalikkuse rikkumise kohta. Hagita asja läbivaatamisel ja lahendamisel ei ole kohtul kohustust kohtuistungi pidamiseks. Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et maakohus oleks pidanud enne vaidlustatud määruse tegemist ära kuulama võlgniku (kelle avalduse alusel algatati saneerimismenetlus), kuid antud juhul on Novaterra Trade AS esitanud määruskaebuse Tartu Maakohtu 25. novembri 2014 määruse peale ning määruskaebuses on muuhulgas esitatud võlgniku seisukoht saneerimisnõustaja teate kohta Novaterra Trade AS maksejõuetusest, s.o võlgnik on esitanud omapoolse seisukoha ja andmed selle kohta, kas ta on püsivalt maksejõuetu ja saneerimismenetlus tuleb lõpetada või mitte. Seega on käesolevaks menetluse staadiumiks Novaterra Trade AS TsMS § 477 lg 2 mõttes ära kuulatud ning sel põhjusel puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Alusetu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud küsima võlausaldajatelt arvamust saneerimismenetluse lõpetamise kohta. Käesolevas asjas esitas Novaterra Trade AS 30. septembril 2014 saneerimisavalduse ning Tartu Maakohus 30. oktoobril 2014 määrusega algatas saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks Andres Juhkami. SanS § 16 lg 3 p 2 kohaselt saneerimisnõustaja analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale. Saneerimisnõustaja analüüsis saneerimismenetluse vältel Novaterra Trade AS maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatas sellest kohe kohtule ja ettevõtjale. Sel saneerimismenetluse perioodil ei ole veel võlausaldajate huvid puudutatud ning seetõttu ei pidanud maakohus kaasama võlausaldajaid saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise menetlusse. Asjakohatu on siinkohal määruskaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-131-10 punktile 19 (määruskaebuses punktid 14,15), sest viidatud lahendi punkt käsitleb võlausaldajate vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamisega seonduvat, kuid antud juhul ei ole tegemist sellise olukorraga.
9.SanS § 39 lg 1 kohaselt võib saneerimismenetluse ennetähtaegselt lõpetada üksnes enne saneerimiskava kinnitamist. Sama paragrahvi lg 2 p 7 järgi lõpetab kohus saneerimismenetluse ennetähtaegselt saneerimismenetluse algatamise eelduste äralangemise korral – käesoleva seaduse § 40 lõike 2 kohaselt. Vastavalt SanS § 40 lg-le 2 lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud. Õige on maakohtu seisukoht, et Novaterra Trade AS saneerimismenetlus tuleb SanS § 40 lg 2 alusel lõpetada ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid. Alusetu on määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on lahendi tegemisel rikkunud TsMS § 436 lg-t 7 ja 438 lg-t 1. Asjaolu, et maakohus on saneerimisnõustaja teadet hinnates asunud seisukohale, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada, kuna Novaterra Trade AS on püsivalt maksejõuetu, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus rikkus viidatud menetlusnorme.
10.Määruskaebuse esitaja on iseenesest õigesti sisustanud maksejõuetuse mõistet lähtudes PankrS § 1 lg-st 2, mille kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas on määruskaebuse esitaja aga leidnud, et ta ei ole maksejõuetu seetõttu, et on saavutanud enamuse võlausaldajatega kokkuleppe võlgade tasumise viivitamise või osalise vähendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku maksejõuetus ei olene sellest, kas ta on või ei ole saavutanud osade võlausaldajatega kokkuleppe võlgade ajatamise või vähendamise osas. Maksejõuetus on siis, kui võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning antud juhul ei nähtu asjas olevatest materjalidest, et Novaterra Trade AS makseraskused on ajutised ning need on ületatavad saneerimismenetluse kaudu (sh võlgade ümberkujundamise kaudu).
11.Määruskaebuse esitaja väitel on võlgniku äritegevus küll kahjumis, kui maakohus jättis arvestamata kahjumi tekkimise asjaolud. Ringkonnakohtu arvates ei olene sellest, millised olid kahjumi tekkimise asjaolud, ettevõtte maksejõulisus ja seeläbi ka saneerimismenetluse läbiviimise võimalikkus.
12.Maakohtu seisukoha kohaselt vajab Novaterra Trade AS äritegevuse taaskäivitamiseks ja jätkamiseks käibekapitali 600 000 – 650 000 eurot, kuid selleks puuduvad rahalised vahendid. Saneerimisnõustaja on teates selgitanud, et saneerimise bilansi prognoosi kohaselt vajab Novaterra Trade AS äritegevuse jätkamiseks uut käibekapitali vähemalt 600 000-650 000 eurot, ja seda vähemalt osaliselt uue omakapitali vormis, et tagada netovara nõue. Maakohtu vaidlustatud määrusest ega saneerimisnõustaja teatest ei nähtu, et maakohus või saneerimisnõustaja oleks sidunud täiendavate investeeringute summa võlgniku kohustustega. Seetõttu on alusetu määruskaebuse esitaja väide, et kuna antud juhul on kohus pidanud saneerimise eelduseks lisainvesteeringute leidmist koguvõlgnevuse ulatuses, muutub saneerimismenetlus sisutühjaks.
13.Määruskaebuse esitaja väitel on arusaamatu, milliseid vajalikke andmeid Novaterra Trade AS ei esitanud saneerimisnõustajale. Ringkonnakohus leiab, et saneerimisnõustaja teates (toimikus olev teade lk 2) on märgitud need andmed, mida Novaterra Trade AS saneerimisnõustajale ei esitanud. Samas ei muudaks vaidlusalused andmed olukorda, et Novaterra Trade AS on maksejõuetu ning makseraskused ei ole ajutised.
14.Määruskaebuse esitaja väite kohaselt on eksitav saneerimisnõustaja väide selle kohta, et Swedbank AS ei ole huvitatud senise arvelduskrediidi pikendamisest ega osalema ettevõtte saneerimises.
Ringkonnakohus leiab, et saneerimisnõustaja väidet ei muuda eksitavaks asjaolu, et Swedbank AS arvelduskrediidilepingust tulenev nõue on tagatud kommertspandiga ja Kredexi käendusega. Asja materjalide kohaselt on Swedbank AS esitanud 04.11.2014 krediidi kohese täitmise nõude ja pankrotihoiatuse ning seega on õigustatud saneerimisnõustaja teates märgitud seisukoht, et Swedbank AS ei ole huvitatud senise arvelduskrediidi pikendamisest ega osalema ettevõtte saneerimises.
15.Määruskaebuses esitatud seisukoha järgi ei selgitanud maakohus, miks takistab töötajate töötamine OÜ-s Scandinavian Furniture saneerimismenetluse jätkamist. Maakohus ei ole vaidlustatud määruses leidnud, et saneerimismenetluse jätkamist takistab töötajate töötamine OÜ-s Scandinavian Furniture, vaid Novaterra Trade AS maksejõuetuse põhjendamisel on kohus tuginenud muuhulgas ka asjaolule, et äritegevus on seiskunud juulis 2014 ning töötajad töötavad OÜ-s Scandinavian Furniture.
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.