Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-11405 Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud I Hagiavalduse esitamisele aluseks olevad faktilised asjaolud

16.08.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, paludes võlad tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul ja hoiatas juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. (lisa 3). 31.08.2006 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles (lisa 2).

10.03.2010 esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks.

05.07.2010 lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ts.asjas nr 2-10-11405 ja andis asja üle hagimenetlusse põhjusel, et kostja esitas 12.04.2010 vastuväite. Vastuväites teatas kostja, et on nõus maksma ainult põhinõuet (lisa 4).

2 (5)

2-10-11405 Hageja ei ole valmis sõlmima kohtulikku kokkulepet enne otsuse tegemist, sest kostja ei ole tasunud võlgnevust pikka aega alates 10.02.2006. Hageja on andnud kostjale võimaluse eelnevalt tekkinud võlgnevuse kustutamiseks graafiku alusel, sõlmides hagiavalduse näidatud lepingu, kuid kostja ei ole suutnud maksegraafikust kinni pidada.

23.07.2010 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 66 250,01 Eesti krooni s.h. põhiosa 44 024,00 kr, intress 5 171,52 kr ajavahemiku 10.11.200501.09.2006 eest ja põhiosa viivis 17 054,49 kr ajavahemiku 10.11.2005-23.07.2010) (lisa 3).

II õiguslik põhistus VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p. 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning p. 6 kohaselt nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et ei nõuta viivist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palume kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 440 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse , kui kostja võtab hagi kohtule esitatud avalduses või eelmenetluses hageja hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses õigeks. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt võib kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni .TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p. 7 kohaselt on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel. TsMS § 483 lg 6 kohaselt, kui hageja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS § 172 lg 9 kohaselt hagimenetluse kulude hulka.

3 (5)

2-10-11405 Hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv kokku 7 500,00 Eesti krooni, s.h. 1 320,72 kr maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest (tasumine kontrollitud maksekäsu menetluses) ja 6 179,28 kr täiendav riigilõiv hagi esitamise eest (lisa 9). Hageja on valmis asja lahendamisega muul viisil kokkuleppel s.t. kostja tunnistab hagi täies ulatuses, on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning esitab kohtule kinnituse, et loobub enne otsuse teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamisest. Sel juhul kuulub hageja poolt tasutud riigilõivust 7 500,00 Eesti krooni kostja poolt tasumisele 3 750,00 Eesti krooni ning pool tasutud riigilõivust summas 3 750,00kr kuulub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel määruse alusel hagejale tagastamisele. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust p a l u b h a g e j a : 1) lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks või kui kostjale toimetatakse menetlusdokumendid kätte avalikult; 2) välja mõista R K`lt Swedbank AS kasuks 66 250,01 Eesti krooni; 3) välja mõista R K`lt Swedbank AS kasuks viivis protsendina põhinõudelt (44 024,00 Eesti krooni) alates 24.07.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas); 4) kõik menetluskulud jätta R K kanda; 5) välja mõista R K’lt Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 7 500,00 Eesti krooni, 6) välja mõista R K’lt Swedbank AS kasuks viivis menetluskuludelt (7 500,00 Eesti krooni) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras; 7) tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Tõenditena on hagiavaldusele lisatud alljärgnevate dokumentide koopiad:

4 (5)

2-10-11405 Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja on hagi tunnistanud põhinõude ja intresside osas kuid vaidleb vastu viivistele. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §dele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6; 94; 102; 113 lg 1, millede kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega ning hagiavaldusele lisatud kirjalike tõenditega õiguslikult põhjendatud. Neil asjaoludel kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 66 250.01 krooni, millest põhivõlgnevus on 44024,00 kr, intress 5 171,52 kr ajavahemiku 10.11.2005-01.09.2006 eest ja põhiosa viivis 17 054,49 kr ajavahemiku 10.11.2005-23.07.2010) (lisa 3) ning arvestades TsMS § 367 sätestatut kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas). Kostja vastuväited viivise arvestamata jätmisele ei ole põhjendatud.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 7500 krooni.

Kristel Pedassaar Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.