13. detsember 2010 kell 14.00, Tartu kohtumaja kantselei
Tsiviilasi
BIGBANK AS-i hagi Valeri Afanasjevi vastu võla ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
20 000.- krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: BIGBANK AS (rk 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu), esindajad: volikirja alusel Artur Maljukov ja Janika Simmul(e-post [email protected] ) kostja: Valeri Afanasjev
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Valeri Afanasjevilt BIGBANK AS-i kasuks:
2.1.tagastamata krediidisumma 17 211.98 krooni, intress 3735.92 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1463.- krooni, viivis 8248.77 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 166.- krooni, kokku 30 825.67 krooni (kolmkümmend tuhat kaheksasada kakskümmend viis krooni ja kuuskümmend seitse senti);
2.2.viivis 32,44% aastas lepingu nr 0819813/96st alusel tagastamata krediidisummalt (14 211.98 krooni) alates 28. septembrist 2010 kuni krediidisumma tasumiseni, kusjuures viivisesumma kokku ei või ületada 14 211.98 krooni.
3.Jätta välja mõistmata Valeri Afanasjevilt BIGBANK AS-i kasuks käsitlustasu 2788.02 krooni.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv kostja kanda; jätta hageja muudest menetluskuludest 86% kostja kanda ja 14% hageja kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
7.Välja mõista Valeri Afanasjevilt menetluskulu 4000.- krooni (neli tuhat krooni) BIGBANK AS-i kasuks.
8.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV OSA
1.Tartu Maakohtu menetluses on BIGBANK AS-i hagi Valeri Afanasjevi vastu 17.04.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0819813/96st ja 22.04.2008 krediidilepingu nr 0823375/96st alusel võla ja lisanduva viivise väljamõistmiseks (tlk 50). Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kokku 33 613.69 krooni – tagastamata krediidisumma 17 211.98 krooni (17.04.2008 lepingu alusel 14 211.98 krooni, 22.04.2008 lepingu alusel 3000 krooni), intressi 3735.92 krooni (17.04.2008 lepingu alusel), käsitlustasu 2788.02 krooni (22.04.2008 lepingu alusel), lepingu sõlmimise tasu 166.- krooni (22.04.2008 lepingu alusel), võla sissenõudmisega seotud kulu 1463.krooni, viivise 8248.77 krooni (17.04.2008 lepingu alusel). Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise 32,44% aastas lepingu nr 0819813/96st alusel tagastamata krediidisummalt (14 211.98 krooni) alates 28.09.2010 kuni krediidisumma tasumiseni. Kui kostja hagile ei vasta, palub hageja hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda; hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja õigusabikulud (tlk 4-9, 40-41).
2/4
2.Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte 03.11.2010. Kohus kohustas kostjat hagile 20 päeva jooksul kirjalikult vastama ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud.
PÕHJENDAV OSA
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg-s 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb vastavalt hageja taotlusele lahendada käesoleva asi tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt.
4.Arvestades hagiavalduses toodut, kohtule esitatud tõendeid ning juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 115 lg-st 1, § 128 lg-st 3, §-st 401, §-st 402, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 30 825.67 krooni – tagastamata krediidisumma 17.04.2008 lepingu alusel 14 211.98 krooni, tagastamata krediidisumma 22.04.2008 lepingu alusel 3000.- krooni, intress 3735.92 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1463.- krooni, viivis 8248.77 krooni, lepingu sõlmimise tasu 166.- krooni. Kuna kostja on olnud oma lepinguliste kohustuste täitmisega viivituses, siis tuleb temalt TsMS § 367 alusel välja mõista ka viivis lepingu nr 0819813/96st järgi tagastamata krediidisummalt (14 211.98 krooni). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et väljamõistetav viivis ei tohi üldjuhul ületada põhikohustust, mida tuleb hagi rahuldamise juures arvestada.
5.Kohus on seisukohal, et käsitlustasu krediidilepingu (krediidisumma 191.73 eurot) tuleb jätta välja mõistmata.
nr
0823375/96st
järgi
Hagiavalduse kohaselt põhineb käsitlustasu nõue üldtingimuste nr RK p-il 8.4, mis sätestab, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Käsitlustasu tuleb maksta ettenähtud summas iga 15 päevase viivitusperioodi järel kuni kogu võlgnevuse täieliku tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 krooni suuruse krediidisumma puhul on 550 krooni. Hageja arvestuse kohaselt on käsitlustasu perioodi 23.05.2008 – 27.09.2010 eest 31 423.33 krooni, kuid hageja vähendab käsitlustasu nõude 2788.02 kroonini (tlk 6-7, 28, 40). Hagiavaldusest ja üldtingimuste nr RK p-st 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 (p 15), kus hageja on ise olnud pooleks, märkinud järgmist: „Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes 3/4
sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.“ 17.06.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 (p 13) leidis riigikohus, et kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käsitlustasu kokkulepe krediidilepingus nr 0823375/96st on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine.
6.TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda; hageja muudest menetluskuludest tuleb jätta 86% kostja kanda ja 14% hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
7.TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja üksnes riigilõivu 4000 krooni (tlk 3, 49). Hageja on esitanud kohtule arve ning maksekorralduse selle kohta, et ta on tasunud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le hagiavalduse koostamise eest 1500 krooni (tlk 33-35). Hageja esindajaks hagiavalduse esitamisel oli volikirja alusel Artur Maljukov. Hagiavaldusele lisatud volikirja kohaselt volitab hageja juhatuse liige Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-ga käsundussuhtes olevat Artur Maljukovi esindama hagejat kohtumenetlustes (tlk 11). Maksu- ja Tolliameti andmetel on Artur Maljukov saanud sissetulekut üksnes AS-ist BIGBANK. Seega on alust arvata, et ta on hageja töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja õigusabikulu 1500 krooni väljamõistmiseks puudub alus.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.