Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

MARKILO (hageja) välja mõista AS-lt Origin (kostja) kahju hüvitamiseks 303 754 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. 8.04.2005 sõlmisid pooled lepingu ja kostja müüs lepingu p 1.1 kohaselt hagejale autokaalud MWS2/60 18m pandusiga näidiku ja kaalumisprogrammiga. Kooskõlas lepingu p-ga 2.2 tegi kostja omal kulul montaažitööd, kaalude häälestamise, personali koolituse ja esmase taatlemise. Eelneva kohta koostasid pooled 26.08.2005 akti. Kuna kaal ei töötanud korrektselt, saatis hageja 27.11.2006 kostjale kirja. Hageja tuvastas uurimise käigus, et vundamendi ehitus ei vasta taatlusdokumendi p 2.9 nõudele, kuna vundament ulatub pinnasesse 50 cm nõutava 1 m asemel, mistõttu kaal deformeerus ja kaalus valesti. Hageja kasutas seetõttu oma klientide kaalusid ja kandis kulusid. Hageja palus 22.06.2007 esitatud pretensioonis viia vundament taatlusdokumendis ettenähtud seisundisse ja varasemast ebaõiglasest paigaldusest autokaalul tekkinud puudused kõrvaldada hiljemalt 13.07.2007. Kostja ei ole seda teinud. 3.06.2007 teatas kostja, et ei ole vastutav vundamendi mittevastavuse eest, kuna tema kohustus ei olnud seda vundamenti valmistada ega paigaldada, kuna need tööd tegi kolmas isik hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel. Kostja paigaldas vaid kaalud vundamendile. Taatlusdokumendi p-dest 1.3 ja 2.9 tuleneb vaid kostjapoolne kohustus paigalda esmakordselt need kaalud vundamendile. Poolte vahel oli suuline kokkulepe selles, et kostja leiab isikud, kes teevad vundamendi valamise ja kostja leitud isikud selle ka tegid. Kostja vastutab hageja ees viidatud vundamendi ehitanud isikute eest. Puudus ilmnes novembris 2006 ja see oli olemas asja üleandmise ajal. Kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, sest kostja pidi andma üle esmaselt taadeldud, monteeritud ja häälestatud autokaalu, kuid asi ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja puudusi ei kõrvaldanud ja hageja soovib lepingu rikkumisega tekitatud kahju kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Seda, et kaalud kaaluvad valesti, nähtub ka AS Metrosert 4.02.2010 koostatud mõõtevahendite tõendist XTRM10/0087 ning et see on tingitud puudustest vundamendist, on kinnitust leidnud OÜ Elektroonikus 23.02.2009 defekteerimise tõendiga ja kaalu andurite rivist väljaminek tingitud külgsurvest, kostja valatud vundament nihkus novembris 2006 novembris 15-42 mm, veebruaris 2009 30 mm ja selline liikumine talvel, toob suvel kaasa kaalude rikke. Vundament peab olema üle külmumispiiri 1,5 m või see laguneb. Ülalviidatud vundamendi ehitamise kulud 194 530 krooni kui kahju palub hageja kosjalt välja mõista. Hageja oli sunnitud tegema kaalude rikkest kontrollkaalumisi Werol Tehased AS kaaludel perioodil 2008-2010, mille eest on hageja tasunud 8200 krooni (sh käibemaks), mis on hageja kahju. Kostja peab hüvitama sellest 6900 krooni (s.o ilma käibemaksuta). Hageja vahetas ja lasi reguleerida kaalu andurid ja platvormi, mille eest tasus OÜ-le Elektroonikus arvete-saatelehtede 953, 972, 990, 1003 alusel 106 785 krooni 28 senti ja hageja palub selle kulu (90 496 krooni) kui kahju välja mõista. Lisaks pidi hageja tellima AS-lt Metrosert taatluse, et selgitada välja, kas kaalud vastavad nõuetele ja tasus 14 193 krooni 60 senti, mille hageja palub kui kahju 11 828 krooni kostjalt välja mõista. Eelviidatud kahjud on tekkinud seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega, kuna müüdud asi ei vastanud lepingu tingimustele. Kostja vastuväited

vastavad dokumendid, ent hageja keeldus sellest. Seda, et pooltel vundamendi osas kokkuleppeid ei ole, kinnitab asjaolu, et sellest lepingus ei mainita, samuti ei saanud kostja selle eest tasu. Hageja on ise hagis kinnitanud, et ta ei tegelenud vundamendi ehitamisega ja et seda tegid kostja leitud isikud, seega mingid kolmandad isikud. Hagi on esitatud vale kostja vastu, menetlus tuleb lõpetada. Hageja ei ole ise oma kohustusi kostja ees täitnud ja hageja on jätnud kostjale tasumata 51 870 krooni 90 senti. Taatlemine oleks pidanud toimuma kostja juuresolekul, mida hageja ei ole teinud. Ainuke, mis tehti kostja juuresolekul, oli 1.08.2005 toimunud kaalumine ja selle kohta andis Metrosert AS välja tõendid 03-05/068. Käesoleva ajani ei ole taatlemist tehtud ja seega ei tõenda hageja esitatud tõendid, et kaalud kaaluvad valesti. Samuti peavad olema anduri vahetused tehtud kostja juuresolekul, hageja lasi seda teha OÜ Elektroonikuse poolt, kes pole selleks pädev. Hageja ei ole tõendanud, et kaalud kaaluvad valesti ja et see on tingitud vundamendi puudustest. Kostja vastuhagi

kostja omal kulul montaažitööd, kaalude häälestamise, personali koolituse ja esmase taatlemise. Eelneva kohta koostasid pooled akti 26.08.2005. Selle üle vaidlus puudus. Seega on pooled sõlminud müügilepingu, mille järgi kostja valmistas kaalu, paigaldas selle, häälestas, tegi esmase taatluse, andis asja üle kostjale kooskõlas kohtule esitatud aktiga. Hageja väitel ei kaalu kaalud õigesti, on rikki läinud, mis on tingitud sellest, et kaaludealune vundament ei ole kohaselt ehitatud. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kohustus oli vundament ehitada. Poolte vande alla antud seletused ja poolte tunnistajate seletused selles osas, kes pidi ehitama vundamendi, on lahknevad ja seega ei saa kohus poolte seletusi ja tunnistaja ütlustega selles osas arvestada ja seega pidi kohus vaatlema teisi lepingu tingimusi, poolte käitumist ja andma hinnangu lepingule ja poolte vande alla antud seletustele ja tunnistajate ütlustele. Hageja juhatuse liikme U. Lahe vande all antud seletuste kohaselt leppisid pooled kokku kohustused ja hageja soovis saada kaalud põhimõttel „võtmed kätte“, s.t et hageja saab kaalud, vundamendi, häälestuse, paigalduse, dokumendid ning hageja ehk ostja kohustuseks oli vaid vajadusel hankida ehitusluba lepingu p-de 3.2 ja 7.1 järgi. Hageja tunnistaja U. P. ütluste kohaselt pidasid pooled 2005.a. kevadel läbirääkimisi ja lepiti kokku, et kostja ehitab ka vundamendi ning et kostja palkaski töötajad vundamendi ehitamiseks. Kostja tunnistaja A. P. ütlustest nähtub, et tema sai V. Korovitšilt, kes oli kostja juhatuse liige eelviidatud ajal, korralduse minna Jõgeva-Tartu mnt teeristi, kust saab sõita hageja juurde ja kus tunnistaja pidi kohtuma ehitajaga. Kostja seadusliku esindaja N. Golmani vande alla antud seletuste kohaselt puudusid nii hagejal kui kostjal ehitaja ja selleks pöörduski hageja kostja poole ning A. P. viis ehitaja hageja juurde kohale, kuid ei tea, kuidas ehitaja sinna sai. Kohtule esitatud vaidlusaluse lepingu p 3.2 alusel pidi müüja ehk kostja valmistama kaalud, tegema montaažitööd, tegema häälestuse, personali koolituse ja esmase taatlemise, sama lepingu p 7.1 järgi oli hagejal ehk ostjal kohustus hankida ehitusluba. Kuigi lepingus puudub sõnaselge viide vundamendi ehitamise kohustusele, leidis kohus lepingu pdes 3.2 ja 7.1 sisalduvaid kohustusi omavahel hinnates, et p-s 7.1 sätestatud hageja ehk ostja kohustus hankida vajadusel ehitusluba, viitab otseselt vundamendi ehitamisele. Asjaolu, et hagejal on selline ehitusloa hankimise kohustus, viitab aga omakorda sellele, et hagejal endal ehitamise kohustust ei olnud, vastasel korral puudunuks mõte ja vajadus lepingu p-s 7.1 sellist kohustust üldse fikseerida. Kostja juhatuse liikme seletused ja tema tunnistaja A. P. varemviidatud ütlused on omavahel kooskõlas selles, et kostja esindaja N. Korovitšev korraldas A. P. kokkusaamise ehitajaga, ehkki P. ei teadnud, kuidas ehitaja vastavasse teeristi saabus. Hinnates neid seletusi ja ütlusi, leidis kohus, et ebausutav oleks selline olukord, kus hageja kohustus on ehitada vundament, ent samas annab kostja oma töötajale (P.) korralduse kohtuda ehitajaga. Nimetatud tõendist järeldub seega, et kostja faktiline käitumine seisnes ehitamisega seotud küsimuste korraldamises. Seega arvestades VÕS § 29 lg 6 ja lg 5 p 3 alusel lepingu p 7.1 sätestatut, mille kohaselt hageja kohustuseks oli vajadusel ehitusluba hankida ja U. Lahe ütlusi hageja huvist, mille kohaselt soovis ta saada nn täiskomplekti, s.t kaalud koos selle aluse ehk vundamendiga, ning U. P. ütlusi kostja käitumise kohta vundamendi ehituse korraldamisel, leidis kohus, et hageja on tõendanud lepingu, U. Lahe seletuste ja U. P. ütlusega seda, et lepingu p 3.2 järgi oli kostja kohustuseks ka vundamendi ehitamine ja koos kaaludega selle üleandmine ning müük hagejale. Kostja ei ole neid hageja väiteid oma juhatuse liikme vande all antud ütluse ja tunnistaja A. P. ütlustega ümber lükanud. Asjaolu, kas kostja tegi ehitustööd ise või tegi seda kolmas isik tema korraldusel, ei oma vaidluses tähendust, sest TsÜS § 132 lg 2 alusel vastutab ta kolmanda isiku käitumise eest, kui ta kasutas seda oma kohustuse täitmisel.

U. Lahe seletuste kohaselt tekkisid probleemid kaaludega 2006, kuna need kaalusid valesti. Kohtule esitatud OÜ Horobaat arvamusega kui dokumentaalse tõendiga on leidnud kinnistust, et vundament ei vasta kostja taatlusdokumendi Origin MWS 2/60-nr 54 p 2.9 nõudele, kuna ulatub pinnasesse 50 cm ulatuses nõutava 1 m asemel ja selletõttu kaal deformeerus ja kaalus valesti. See, et kaalud kaaluvad valesti, nähtub ka menetluse käigus hageja poolt kohtule esitatud AS Metrosert 4.02.2010 koostatud mõõtevahendite tõendist XTRM-10/0087 ning asjaolu, et see on tingitud vundamendist puudustest, on kinnitust leidnud OÜ Elektroonikus 23.02.2009 defekteerimise tõendiga, mille kohaselt on kaalu andurite rivist väljaminek tingitud külgsurvest, et vundament on nihkunud 2006 novembris 15-42 mm, 2009 veebruaris 30 mm ja selline liikumine talvel, toob suvel kaasa kaalude rikke ja et vundament peab olema üle külmumispiiri 1,5 m, muidu see laguneb. Seega on hageja tõendanud, et ostetud asjal olid vundamendil puudused, mis tingisid omakorda kaalude rikke ehk puuduse ning sellest ka vale kaalumise, mistõttu ei vastanud asi lepingu tingimustele, kuna seda ei saanud kasutada otstarbeks, milleks peaks olema õige kaalumine. Kohtul puudub alus kahelda märgitud tõendis, kuna kostja ei ole ise nõudnud ega üritanud kontrollida kaalude õigsust ega ole ümber lükanud hageja väiteid kaalude ebaõigest kaalumisest. Vastupidiselt ei nähtu ühestki tõendist kostja huvi selgitada välja vale kaalumise põhjus. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja on tõendanud, et kostja rikkus müügilepingust tulenevat kohustust, kuna on müünud hagejale puudustega asja, mille eest on kostja vastutav VÕS § 218 tähenduses. Seda, et hageja teavitas kostjat asja puudustest, on tõendatud esitatud pretensiooniga 27.11.2006 nr 60, millega hageja palus puudused kõrvaldada, lisaks esitas pretensiooni 22.06.2007 ja palus puudused kõrvaldada 13.07.2007. Viimases pretensioonis palus hageja kostjat valada nõuetele vastav alus ja kõrvaldada ebaõigest paigaldamisest tingitud kaalu puudused. Seega on tõendatud, et hageja ostjana on võimaldanud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kooskõlas VÕS § 114 lg-ga 1, VÕS § 220 lg-ga 1 ja § 222 lg-ga 1 ning VÕS § 114 lg-ga 1. Kuna vaidlus puudus selles, et kostja keeldub puudust kõrvaldamast, siis on hagejal VÕS § 222 lg 5 ja VÕS § 115 lg 1 alusel võimalik nõuda kulutuste kui kahju hüvitamist kohustuse täitmise (asja parandamise) asemel, aga ka rikkumise enda tõttu tekkinud muu kahju hüvitamist ja mille eest on kostja kui müüja vastutav. Hageja on tõendanud kohtule esitatud AS Jõgeva Ehitus hinnapakkumisega nr 7044, et uue vundamendi ehitamise maksumus on 194 530 krooni. Tegemist on asja parandamise kuludega VÕS § 222 lg 5 ja seega ka VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 ning § 132 lg 3 järgi kahjuga, mis on VÕS § 127 lg 3 järgi seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega ja mis pidi olema kostjale ettenähtav. Viimast, aga ka kulutuste ulatust, ei ole kostja vaidlustanud. Eeltoodu alusel on hageja nõue kulutuste kui kahju hüvitamiseks märgitud ulatuses tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja poolt kohtule esitatud väljavõtetega raamatupidamises kajastatud Werol Tehased AS arvetest ja kontrollmõõtmiste kokkuvõtetest nähtub, et hageja oli sunnitud tegema kaalude rikkest tingituna kontrollkaalumisi Werol Tehased AS kaaludel perioodil 2008-2010, mille eest on hageja tasunud 8200 krooni (sh käibemaks), mis käibemaksuta on 6900 krooni. Seda, et hageja pidi tegema kontrollkaalumisi teises äriühingus, nähtub ka U. Lahe ütlustest. Kohtul puudus alus kahelda, et märgitud teenuse eest on hageja pidanud tasuma ja kandma kulusid, kuna majandustegevuses tehtud tehingute puhul eeldatakse nende tasulisust. VÕS § 115 lg 1 alusel kuulub lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. VÕS § 127 lg 3 mõtte kohaselt sai ka lepingu sõlmimisel kostja ette näha, et kui asi ei vasta tingimustele, on tagajärjeks ebaõige kaalumistulemus ning samuti pidi ette nägema asjaolu, et hagejal võivad tekkida kulud ja kahjud ebaõige kaalutulemuste tõttu, aga ka seda, et ta peab kasutama teiste isikute kaalusid. Seega on märgitud kulud 6900 krooni, mis on hageja kantud vajadusest kaaluda oma kaupa teiste isikute juures VÕS § 132 lg 4 tähenduses varaline

kahju, kuna kaalud oli talle vajalikud majandustegevuses ning võimatus neid kasutada tõi kaasa nn samaväärse asja, antud juhul Werol Tehased AS kaalude kasutamisest tingitud kulu. Eeltoodu alusel tuleb märgitud kahju kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 6900 krooni. Hageja vahetas ja lasi reguleerida kaalu andurid ja samuti reguleerida platvormi, mille eest tasus OÜ-le Elektroonikus 106 785 krooni 28 senti, ilma käibemaksuta vastavalt 90 496 krooni ja mis on tõendatud kohtule esitatud OÜ Elektroonikus arvete-saatelehtedega 953, 972, 990, 1003. Ka need kulud on seotud asja parandamisega, kuna märgitud firma tõenditega leidis tõendamist müüdud asja puudus, mis tingis omakorda kaalu mittevastavuse, aga ka kaalu enda kordategemise ehk puuduse kõrvaldamise kulud. Märgitud kahju tekkimisel on seos kohustuse rikkumisega ja selle tekkimine oli ettenähtav ka lepingu sõlmisel kohustuse rikkumise tagajärjena, milles puudus vaidlus, seega on tegemist nende kulude näol VÕS § 132 lg 3 alusel asja parandamise kulude ehk kahjuga. Samuti on hageja teinud kulutusi 14 193 krooni 60 senti ilma käibemaksuta 11 828 krooni selleks, et selgitada välja kaalude mittevastavus nõuetele, mis on tõendatud kohtule esitatud AS Metrosert taatlusakti ja viimase poolt hagejale esitatud arvega. Eelviidatud kulutused on VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 alusel varaline kahju kui asja puuduste ehk antud juhul kahju enda kindlakstegemise kulud. Vaidlus puudus selles, et selliste kulude tekkimist sai ette näha kostja lepingu rikkumise korral ja seega on ka need kulud VÕS § 127 lg 3 tähenduses seoses lepingu rikkumisega, mille eest vastutab kostja VÕS § 115 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel kuulub märgitud kahju kostja poolt hüvitamisele. Kostja väited sellest, et hageja on teinud ise kaalu parandamise ja esitanud taatlusakti ilma kostjapoolse osavõtuta, on asjakohatud, sest kostja ise ei ole tõendanud, et ta oleks soovinud osa võtta märgitud tegevusest või et ta oleks asja ise parandanud/korda teinud. Seega ei ole alust jätta need kulud hüvitamata. Eeltoodu alusel, et hageja nõue kahju hüvitamiseks, mis hõlmab endas asja parandamise kulusid kui kahju kindlakstegemise kulusid kui ka kulutusi, mida hageja pidi tegema ülalviidatud teise äriühingu kaalude kasutamiseks põhjusel, et endale kuuluvad kaalud ei töötanud korrektselt, on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele kokku summas 303 754 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja taotlus lõpetada asja menetlus, kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata, kuna menetluse lõpetamise alused on märgitud TsMS §-s 428 ja ei menetlusseadusest ega muust seadusest ei tulene kohustust menetlust lõpetada, kui hagi on esitatud vale kostja vastu. Peale selle tuvastas kohus, kuna kostjal on kohustus olemas hageja ees, mida ta pole täitnud ja hagejal on tekkinud kahju, siis ei ole tegemist vale kostjaga. Vastuhagi osas puudub vaidlus selle üle, et hagejal on kostja ees hagis märgitud lepingu alusel võlg põhisummas 51 870 krooni 50 senti, mis on osaliselt tasumata müügihind ja et lepingus oli kokku lepitud 5.02.2007. Asja puuduste tõttu ei ole hageja hinda alandanud. Hagejal on kohustus tasuda kostjale 51 870 krooni 50 senti. Seega ei pea kohus andma hinnangut muudele vastuhagi väidetele tasu suuruse kohta. Vaidlus on selles, kas müügihinna tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kas hageja kui ostja on viivituses. VÕS § 76 lg 1 ja § 208 alusel on kostjal õigus nõuda müügihinna tasumist, kohustus muutub sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1 alusel reeglina siis, kui tähtaeg on kindlaks määratud. Hageja leiab, et tal on õigus oma kohustuse kui vastastikuse kohustuse täitmises keelduda, kuna teine pool on oma kohustuse täitmisest keeldunud. Kohus nõustus sellega. VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 lg 1 alusel siis, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.

Käesoleval juhul on pooltel müügileping, millest tulenevad vastastikused kohustused: kostjal anda lepingutingimustele vastav asi hagejale ja hagejal selle eest tasuda ning kui asi ei vastanud tingimustele, siis on hagejal nõue kostja vastu parandamise kulude hüvitamiseks. Seni, kuni asja parandamise kulud ei ole hüvitatud, on hagejal õigus keelduda oma vastastikuse kohustuse, s.o ülejäänud ostuhinna summas 51 870 krooni 50 senti täitmisest. Lepingu järgi pidi hageja tasuma ära hinna hiljemalt 5.02.2007, kuid hageja nõudis asjas parandamist juba 27.11.2006, s.o enne, kui tema enda (hageja) kohustuse lõplik tähtaeg saabus. Kostja ei ole oma kohustust enne 5.02.2007 täitnud ja hagejal on seega ülalviidatud sätete alusel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Andes kostjale aja puuduste kõrvaldamiseks, millest kostja keeldus ja seni, kuni kostja hüvitab asja parandamise kulud, s.o osa vastavast kahjust 285 026 krooni (vundamendi ehitamisega seotud kulud, kaalude andurite ja platvormi reguleerimise kulud kokku), on tema ehk hageja kohustuse täitmise tähtaeg edasi lükatud ja hagejal tekib tasumata müügihinna tasumise kohustus siis, kui viidatud 285 026 krooni on talle ära maksutud ehk viidatud asja parandamise kulude hüvitamise kohustus täidetud. Eeltoodu alusel ei ole kostja nõue hageja vastu muutunud sissenõutavaks ja seega ei ole alust nõuda kostjal hagejalt ka viivist seaduses sätestatud määras, kuna viivist saab nõuda VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates. Käesoleval juhul ei ole hageja kohustus sissenõutavaks muutunud, kuna kostja ei ole hüvitanud talle asja parandamise kulusid ja seega ei ole alust viivise 10 441 krooni 60 senti väljamõistmiseks (perioodi eest 5.02.2007 kuni hagi esitamise seisuga 1.12.2008). Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal on asja parandamise kulutuste hüvitamise kohustus, hagejal on ostuhinna tasumise kohustus, siis tuleb kostja ostuhinna tasumise nõue summas 51 870 krooni 50 senti siduda kostjapoolse parandamise kulude hüvitamise kohustusega 285 026 krooni selliselt, et hagejat tuleb kohustada kostjale 51 870 krooni 50 senti tasuda siis, kui kostja tasub hagejale 285 026 krooni. Nimetatu on kooskõlas VÕS § 111 lg-s 1 sätestatuga. Eeltoodud põhjendustel kuulub selles mõttes vastuhagi osalisele rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse põhjendused

Ringkonnakohus ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja oli õigustatud ülejäänud ostuhinna tasumisest keelduma, kuni kostja ei olnud hüvitanud asja parandamise kulusid. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.