Tsiviilasi nr 2-09-7322
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-7322
Tsiviilasi
Osaühing AF hagi väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
943,71 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
LK
vastu
võlgnevuse
Hageja: Osaühing AF(registrikood XXX, asukoht: XX); Hageja esindajad: Silver E . Reeli L (Julianus Inkasso OÜ Kostja: LK(isikukood: XXX, elukoht: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1(3)
Tsiviilasi nr 2-09-7322 Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS T(AS R õigusjärglane) kostjaga 06.03.2002.a. mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10167590, mille alusel AS T kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja kasutas AS T poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nenede eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 24.09.2004.a. võlgneb kostja AS-ile T 943,71 krooni. AS T loovutas oma nõude kostja vastu Osaühingule AF. Nõue on sissenõutavaks muutunud 24.09.2004. Hageja palub välja mõista viivise perioodi eest 24.09.2004 - 10.02.2009 summas 942,71 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 943,71 krooni ja viivised 942,71 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kosjalt hageja kasuks menetluskulud. Kostja oma vastuses hagiavaldusele, palub jätta hageja nõue rahuldamata, kuna nõue on aegunud. Samuti palub kostja välja mõista hagejalt kostja õigusabikulud krooni. Hageja esitas 01.04.2009.a. vastuse tsiviilasjas nr 2-09-7322, milles ei nõustu kostja väitega. Hageja märgib, et tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1 on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ja sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Viimane kostjale esitatud arve on 06.09.2004.a. arve nr 10691888. Nimetatud 2004 aasta arve muutus seadusest tulenevalt sissenõutavaks 31.12.2004 ja nõue oleks aegunud 31.12.2007, kuid hageja esitas maksekäsu kiirmenetlusse avalduse 21.12.2008 seega enne aegumise tähtpäeva saabumist ning aegumine peatus tulenevalt TsÜS § 160 lg 2 p 3. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 743,71 krooni ja viivised 942,71 krooni, kokku 1886,42 krooni, millele lisanduvad menetluskulud.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kohus tuvastas, et kostja sõlmis AS T(AS R õigusjärglane) 06.03.2002.a. mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10167590, mille alusel AS T kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvetele. Kostja kasutas AS T poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata. Seisuga 24.09.2004.a. võlgneb kostja AS-ile T943,71 krooni. AS T loovutas oma nõude kostja vastu Osaühingule AF. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 943,71 krooni ja viivised 942,71 krooni perioodi eest 24.09.2004 - 10.02.2009. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaja) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue (TsÜS § 144). Vastvalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. VÕSRS § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.
2(3)
Tsiviilasi nr 2-09-7322 Vastavalt TsÜS § 147 lg 3 kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Vastavalt TsÜS § 160 lg 1 aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Vastavalt TsÜS § 160 lg 2 p 3 hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas arved kostjale 2004 aasta jooksul, seega algas aegumistähtaeg vastavalt TsÜS § 147 lg 3 01.01.2005 ja nõue aegus 01.01.2008. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 21.12.2007, s o 10 päeva enne aegumistähtaega. Kohus menetles maksekäsu kiirmenetluse avaldust 21.12.2007- 24.01.2009 ja nimetatud ajal oli aegumine peatunud vastavalt TsÜS 160 lg 2 p 3. Seega aegus hagi lõplikult 04.02.2009. Hageja esitas hagi kohtusse 20.02.2009, seega pärast hagi aegumise tähtaega, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 2 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse hageja kahjuks, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.