Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.detsember 0.detsember 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-1010-26792
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi hagi K E vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Haigekassa Tartu Osakond, asukoht Põllu 1a, Tartu 50303, Tartumaa, Tartumaa, esindajad esindaja volikirja alusel Maivi Parve, isikukood xxxx. xxxx. Kostja: Kostja: K E, E, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx Eelmenetluses
06.12 .12.2010.a.
Resolutsioon:
tasumiseks arved ja Eesti Haigekassa tasus kannatanule osutatu eest kokku 1 064 krooni, mille hageja palub tagasinõude korras kostjalt kahju katteks välja mõista ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg. 1 alusel. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kohtuotsus, raviteenuste arved, volikiri. Kohus 08.06.2010.a. määrusega võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagiavalduse koos lisadega teadmiseks kostjale ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20-ne päeva jooksul, arvates avalduse saamisest. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 01.07.2010.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta, esitab omapoolsed vastuväited. Kostja leiab, et on oma karistuse reaalselt ära kandnud, 1aasta ja 4 kuud vanglas, mistõttu ta keeldub maksmast igasugust hüvitist selle juhtumiga seoses. Kostja kinnitab, et ei tunnista selle juhtumiga seoses ei hagi ega muid rahalisi nõudeid, kaasa arvatud menetluskulud, kuna kogu jama keeras tahtlikult kokku T T. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, palub jätta menetluskulud kannatanu või hageja kanda, on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus saatis kostja vastus hagejale arvamuse esitamiseks 30 päeva jooksul. Hageja 29.07.2010.a. kohtule saabunud arvamuses kostja esitatud väidetega ei nõustu, kuna vastavalt seadusele kannab tsiviilvastutust kahju tekitaja ehk kostja. 01.10.2010.a. määras kohus asi läbi vaadata kirjalikus menetluses 06.12.2010.a. ja andis pooltele ega hiljemalt 01.12.2010.a. esitada soovi korral täiendavad avaldused, taotlused ja muud dokumendid, samuti teavitada kohtuistungi korraldamise vajalikkusest või soovist ilmuda kohtusse avalduse läbivaatamise ajaks. III III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, läbi vaadanud asjas esitatud kirjalikud avalduse, vastuse, arvamuse ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna hageja esitatud alustel ja ulatuses järgmistel asjaoludel. Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut abi ning lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. RaKS § 29 lg 1 ja 3 kohaselt võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. TsMS § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja põhinõudele vastuväiteid ei oma. Kostja kirjalikus vastuses on esitatud paljasõnaline vastuväide, mis ei lükka ümber jõustunud kohtuotsusega tuvastatut. Kahju hüvitamise nõue ei ole käsitletav karistusena. Mingeid sisulisi vastuväiteid ega tõendeid, mida kostja vastuväite alusena hinnata, kohtule pole esitatud. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas RaKS § 26 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS §-de 162, 178, 230, 403, 441- 442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 16. aprillil 2011.a Nooremreferent
Sirja Tooming Tea Toming
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.