10. detsember 2010.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31547
Tsiviilasi
E G hagi KÜ vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
42 540 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: E G (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja: Aleksander L (xxx);
Menetluse liik
Kostja: Korteriühistu (registrikood xxx asukoht xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt Korteriühistult hageja E G`i kasuks välja 42 540 (nelikümmend kaks tuhat viissada nelikümmend) krooni. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud kostja Korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 01.07.2010.a hagiavalduse kostja vastu 42 540 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kukkus 27.02.2010.a hageja kasutuses olnud sõiduauto Opel Zafira peale hoone katuselt alla jää ja lumi, mis kahjustasid autot.
2.Hageja oli sõiduauto Opel Zafira, registreerimismärgiga XXX kasutaja, mida kinnitab notariaalselt kinnitatud volikiri. Volikirjaga on muu hulgas antud hagejale õigused ja kohustused selleks, et sõiduauto eest hoolitseda, kanda sõiduki korrashoiuks vajalikke kulutusi ning vastu võtta sõidukile tekitatud kulutusi. Hageja leidis, et hagi esitamiseks ja kahjunõude esitamiseks ei ole hageja kohustatud olema ilmtingimata sõiduki omanik.
3.Hageja pöördus kahjustuste kõrvaldamise eesmärgil remondikalkulatsioonide saamiseks VMAS (48 124,60 krooni) ja RA OÜ (42 310 krooni) poole. Odavaimaks osutus RAOÜ pakkumine summas 42 540 krooni. Hageja pöördus korduvalt kostja poole palvega kahju hüvitamiseks, kuid sai kostjalt eitava vastuse. Oma tegevusetusega seadis kostja ohtu mitte ainult hageja vara, vaid ka teiste inimeste elu. Hageja sõiduk asus õnnetuse hetkel kostjale kuuluva maa piiridest väljas Tallinna linnale kuuluval teel. Tee, mille serva oli hageja sõiduk pargitud, viib lasteaiani ning vaid õnneliku juhuse tõttu ei saanud viga inimesed. Hagejal endal puudus võimalus kahju tekkimist vältida, kuna ta parkis sõiduki kohta, kus see ei olnud keelatud liikluskorraldusvahenditega ega muul moel. Sõiduk oli pargitud maja territooriumist kaugemale, mis lubas eeldada, et katuse räästast alla langevad esemed sõidukit tabada ei saa.
4.06.10.2010.a täiendavates kirjalikes seisukohtades selgitas hageja, et ta võttis kahjustuste kõrvaldamiseks remondikalkulatsioonid lausa kolmelt erinevalt sõidukite remondiga tegelevalt ettevõttelt – AS-lt VM(48 124,60 krooni), OÜ-lt AB(42 310 krooni) ja OÜ-lt RA(42 540 krooni). VMAS poolt esitatud remondikalkulatsioonil olnud märge „kaskokahju“ sattus kalkulatsioonile ekslikult, kuna hageja kasutuses oleval sõidukil puudub kaskokindlustus. Sõidukile Opel Zafira registreerimismärgiga XXX on vormistatud vaid liikluskindlustuse poliis. Hageja märkis, et ta parkis sõiduki kohal, mida korteriühistu liikmed tavapäraselt oma sõidukite parkimiseks kasutavad. Kostja väited, mille kohaselt on hageja rikkunud parkimiseks ettenähtud nõudeid, on paljasõnalised, tõendamata ja valed.
5.Sõiduauto remonttööd teostati remondiga tegelevas ettevõttes RAOÜ-s. Hageja tasus RAOÜle oma isiklikest vahenditest sõiduauto remontimise kulud. Remondi vajalikkus on tõendatud esitatud pakkumistega, sest remondikalkulatsioonid on koostatud pädevate asjatundjate poolt, kelle hinnangud vajaliku remondi mahu ja maksumuse osas on sarnased. Seega oli hageja hinnangul tõendatud nii kostja poolt tekitatud kahju suurus kui ka see, et hageja oli nimetatud kahju ulatuses sõiduauto oma vahenditega remontinud.
6.Tallinna Munitsipaalpolitsei väärteotoimiku nr 10010820 materjalide kohaselt on kostja esindaja KÜ esimees TZ oma süüd tunnistanud ja juhtunu üle kahetsust avaldanud, mida on karistuse määramisel arvestatud süüd kergendava asjaoluna. Täiendavalt tõi hageja esile KÜ 19.03.2010.a üldkoosoleku protokolli, mis kirjeldas lume kukkumist ja sõiduki vigastamist. Kostja väited jääpurikate ja lume puudumisest põhjendusel, et korteriühistul oli sõlmitud leping
OÜ-ga K , on sisutu ja asjakohatu. Kostja poolne õigusvastane tegevus on dokumentaalselt tõendatud. Kostjal on õigus pöörduda oma lepingupartneri poole nõudega, kuid see ei vabasta kostjat kohustusest hüvitada tekitatud kahju.
7.26.10.2010.a esitas hageja kohtule täiendavad tõendid remondi teostamise vajalikkuse ning hageja poolt kantud kulude kohta.
8.Hageja 10.11.2010.a seisukohtades vaidles hageja vastu kostja väitele, mille kohaselt oli kahjustatud sõiduki turuväärtus vaid 60 000 krooni ning leidis, et nimetatud auto turuväärtus on www.auto24.ee andmetel 115 000 krooni. Hageja ei pidanud põhjendatuks kostja esitatud taotlust ekspertiisi läbiviimiseks, sest sõiduk oli juba remonditud ning seetõttu ei olnud enam tagantjärele võimalik kindlaks teha seda, mida kostja oma menetlusdokumendi taotleb. Katuseluugi paigaldamise osas selgitas hageja, et kuivõrd remondi teostamise ajaks ei olnud hageja sõidukile ilma luugita kasutatud katust saadaval, siis paigaldati hageja nõusolekul sõidukile katuseluugiga kasutatud katus. Hageja andis oma nõusoleku vaid tingimusel, et katuseluugiga paigaldatud katus ei suurenda remondi maksumust võrreldes ilma katuseluugita katuse paigaldamisega. Kuivõrd saadaoleva katuse hind ei erinenud ilma luugita kasutatud katuse hinnast, ei saanud kostja võimalikud huvid kahjustada. Hageja leidis, et kostja oli juhtunu eest vastutav, mistõttu tuleb kostjalt sõiduki remondiga seotud kulud välja mõista. Hageja oli nõus sõlmima kostjaga kompromissi vaid tingimusel, et kostja hüvitab hagejale sõiduki remondiga seotud kulutused summas 42 450 krooni ja võtab enda kanda poole tasutud riigilõivust.
9.19.11.2010.a kohtule esitatud seisukohas märkis hageja, et ta loobub tõendina kohtule esitatud avalduses Kesklinna politseijaoskonnale.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
10.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja asus oma 28.07.2010.a vastuses hagile seisukohale, et hagi on esitatud vale hageja poolt, sest puuduvad tõendid, et sõiduauto Opel Zafira registreerimisnumbriga XXX, oleks hageja E G ́i omandis. Hageja materiaalse kahju hüvitamise nõue summas 42 540 krooni pidas kostja põhjendamatuks, sest hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kannatada saanud sõiduauto, mille turumaksumus ei ületa 60 000 krooni, remondi ja juhtumiga seotud kahjustuste vahel on põhjuslik seos. Sõiduauto seisundit tõendab fototabel, millest ei nähtu, et sõiduautol oleks kere värvimist, katuse-, kapoti - ja klaaside vahetamist vajavad kahjustused. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud sõiduautoremondiga teostatud tööde ja nimetatud juhtumi tagajärjel tekkinud kahjustuste vahel põhjuslikku seost, on sõiduauto kahjustamine põhjuslikult seotud seda sõiduautot juhtinud isiku õigusvastase käitumisega.
11.Kostja leidis oma vastuses samuti, et hagiavalduses kirjeldatud juhtumis on kostja süü tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, et just kostjale kuuluvalt ehitiselt alla kukkunud jääpurikad ja muud taolised esemed olid sõiduauto Opel Zafira kere kahjustamise põhjuseks.
12.Kostja heitis hagejale ette seda, et viimane parkis 27.02.2010.a sõiduauto mitte korteriühistu liikmete sõiduautode parkimiseks ettenähtud kohas, vaid elamukvartalisisesel teel, takistades sellega lumekoristustöid. Tugeva lumesaju ja sul ajal pidi hageja ise võimalikke riske ette nägema. Kostja teavitas korteriühistu liikmeid korduvalt sellest, et transpordivahendeid on vaja parkida selleks eraldatud kohas või vähemalt 4 meetri kaugusel ehitisest, millise asjaolu tõendamiseks esitas kostja kohtule kuulutuse koopia. Samuti väitis kostja, et hoone katusel ei olnud jääpurikaid, sest juhatus sõlmis 25.02.2007.a lepingu OÜ-ga K .
13.Kostja 25.10.2010.a seisukohtades tõi kostja välja, et hagejal on volikirja järgi esindada sõiduki omanikku kohtus, mitte aga õigus astuda ise protsessi. Kostja väitis endiselt, et pole tõendatud põhjuslik seos juhtumi ja võimalike kahjude vahel. Pärast sõiduki remontimist tekkis hageja sõiduki katusele katuseluuk. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule mistahes ekspertiisiotsust põhjusliku seose tõendamiseks. Hageja sõiduki kahjustamise on põhjustanud hageja enda õigusvastane käitumine. Hageja parkis sõiduki selleks mitte ette nähtud kohas, alla ühe meetri kaugusel ehitisest ning seal, kus puuduvad igasugused lubavad liiklusmärgid ja teemärgised. Hageja soovitud kulutused on liialt kõrged.
14.Kostja 03.12.2010.a seisukohtades tõi kostja välja, et kuivõrd hageja parkis sõiduki kohas, mis ei olnud ette nähtud mootorsõidukitele liiklemiseks, kõnniteele ja ilma maaomaniku loata, tuleks kahju hüvitist vähendada VÕS § 139 alusel. Puuduvad tõendid, mis tõendaksid, et sõiduauto remontimine oli vajalik just hageja väidetud ulatuses ja hageja ei ole tõendanud kulude kandmist. Kostja leidis endiselt, et hageja sõidukiga samaväärne sõiduk maksab 60 000 krooni kuni 70 000 krooni ja remont summas 42 450 krooni, mis moodustab üle 60% sõiduki maksumusest, ei ole mõistlik. Kostja leidis, et lume mahatulek katuselt oli põhjustatud loodusnähtuste ja sulaga. Kostja ehitise omanikuna võttis tarvitusele kõik meetmed õnnetusjuhtumite välistamiseks, kuna ohtlikud piirkonnad piirati märgistusega ja kõiki ühistu liikmeid teavitati selles, et sõidukid tuleb parkida elamust 4 meetri kaugusele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
16.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja kasutuses on sõiduauto Opel Zafira, registrinumbriga XXX; 2) hageja parkis nimetatud sõiduauto 27.02.2010.a hoone vahetusse lähedusse; 3) 27.02.2010.a kukkus hoone katuselt hageja kasutuses olnud sõidukile peale jää ja lumi, mis sõidukit vigastasid; 4) juhtunu kohta kehti Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 04.05.2010.a kohtuvälise menetleja otsus kiirmenetluses väärteoasjas nr 10010820, mille alusel pani kostja juhatuse liige toime väärteo sellega, et ei kõrvaldanud õigeaegselt hoone katuselt lund.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas hoone katuselt alla kukkunud lumi ja jää põhjustas sõidukile hageja poolt väidetud ulatuses kahjustused, milliste remontimiseks kulus 42 450 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on käesolevas asjas kohane hageja ning kas kostja vastutab sõidukile tekitatud kahjustuste eest. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus hageja poolt nõutava kahju hüvitise vähendamiseks.
18.Kohus analüüsib esmalt, kas hagejal on õigus olla käesolevas menetluses hagejaks. Seejärel hindab kohus, kas on tõendatud põhjusliku seose olemasolu hageja poolt väidetavalt tekitatud kahju ning lume ja jää allalangemise sündmuse vahel 27.02.2010.a ja kas kostja võib olla tekkinud kahju eest vastutav. Viimaks analüüsib kohus, kas kahju hüvitis kuulub vähendamisele või mitte.
19.Hageja on käesolevas asjas väitnud, et ta kasutab volikirja alusel kahjustatud sõidukit Opel Zafira ning on volikirja alusel kohustatud jälgima sõiduki tehnilist seisundit ja teostama selle remonti. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud kahjustatud sõiduki kuulumist talle. Menetluse käigus väitis kostja hiljem, et hageja esitatud volikirja kohaselt on hagejal õigus esindamiseks kohtus volitaja nimel, kuid hagejal ei ole õigust asuda protsessi volitaja nimel. Kostja taotles, et kohus võtaks vastu otsuse hageja tsiviilasjas hagejana esinemise õiguspädevuse kohta.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas pöördunud kohtusse enda ning mitte ühegi teise isiku õiguse kaitseks. Hageja on kostja vastu kohtusse pöördunud kahju hüvitamise nõudega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
21.Kohus leiab, et käesolevas asjas on hageja kahjustatud isikuks vaatamata sellele, et ta ei ole sõiduki Opel Zafira omanikuks. Hageja esitatud volikirjast (toimiku lk 65-69) nähtub, et hagejal oli õigus kasutada sõidukit Opel Zafira ning hagejal oli volikirjast tulenev kohustus teostada ka sõiduki vajalikku remonti. Hageja esitatud sularaha arvetest (toimiku lk 11 ja 12) ning OÜ RA raamatupidaja kinnitusest (toimiku lk 90) nähtub, et hageja on seoses sõiduki Opel Zafira remondiga kandnud kulusid summas 42 450 krooni. Kui hageja poolt väidetud kahju põhjustavat sündmust ei oleks esinenud, ei oleks hageja pidanud viidatud kulusid kandma. Viidatud kulud on kantud hageja ning mitte ühegi kolmanda isiku poolt. Seega oli hagejal olemas õiguslik alus pöörduda käesolevas asjas oma rikutud subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse ning antud õigust ei välista ka volikirjas antud volitus esindada võimalike vaidluste korral kohtus ka sõiduki omanikku.
22.Hageja väitis oma hagiavalduses, et 27.02.2010.a hoone katuselt sõidukile Opel Zafira alla kukkunud jää ja lumi põhjustasid sõidukile olulisi vigastusi. Vigastada said sõiduki katus, esikapott, esiklaas, vasak küljepeegel ja kogu vasak külg. Hageja pöördus remondipakkumiste saamiseks mitmete ettevõtete poole ning valis remondi teostamiseks välja lõpuks OÜ RA, kes esitas soodsaima pakkumise, mille kohaselt kulus sõiduki remondiks 42 540 krooni.
23.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu. Kostja väidete kohaselt ei nähtu esitatud tõenditest, et sõidukile oleks olnud vaja teostada remonti sellises ulatuses ja sellise summa eest, nagu hageja väidab. Autole on remondi tagajärjel paigaldatud katuseluuk, mis enne puudus. Kostja heitis hagejale ka ette, et hageja ei esitanud kohtule põhjuslikku seost tõendavat ekspertiisiotsust. Hageja kantud kulusid pidas kostja põhjendamatult kõrgeteks ning väitis, et hageja poolt kasutatava sõiduauto väärtus on vaid 60 000 krooni. Kostja esitas kohtule ka ekspertiisi läbiviimise taotluse, mis jäi muuhulgas rahuldamata kohtu poolt seetõttu, et sõiduk oli juba remonditud.
24.Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud hoone katuselt jää ja lume allalangemise tagajärjel sõidukile Opel Zafira hageja poolt väidetud kahjustuste tekkimine ning nende kahjustuste remontimiseks 42 540 krooni suuruse põhjendatud kulutuse tegemine hageja poolt.
25.Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist välja nõutud väärteotoimiku nr 10010820 materjalide kohaselt on munitsipaalpolitsei 27.02.2010.a sündmuskohal läbi viinud vaatluse (vaatlusprotokoll toimiku lk 25) ning on tuvastanud, et sõiduk oli kaetud lumetükkidega. Tallinna Munitsipaalpolitsei poolt koostatud fototabelist (toimiku lk 26-28 ja lk 31) nähtub, et
lume allalangemise tõttu olid kahjustatud sõiduki esiklaas, katus ja külg. Samad asjaolud nähtuvad kostja enda poolt esitatud fotodest (toimiku lk 80-81). Sama nähtub vaatlusprotokolli juurde koostatud skeemist (toimiku lk 32), kus on märgitud sõiduki asukoht ja alla langenud lumetükkide asukohad. Tallinna Munitsipaalpolitsei on oma 04.03.2010.a väärteootsuses tuvastanud, et kostja seaduslik esindaja pani toime väärteo, kuna ei kõrvaldanud õigeaegselt ehitise katuselt jalakäijate ja sõidukite liiklemiseks ohustavat lund, mille tagajärjel hoone katuselt maha kukkunud lumi vigastas sõidukit (toimiku lk 50). Ka kostja esitatud korteriühistu koosoleku protokollis (toimiku lk 83-84) on märgitud, et 27.02.2010.a kella 17.25 ajal kukkus katuselt alla sulalumi, mis tekitas Opel Zafirale kahjustusi.
26.Hageja esitatud VMAS meistri kinnitusest (toimiku lk 92) nähtub, et AS VM poolt koostatud kalkulatsioonis (toimiku lk 8-9) toodud sõiduki Opel Zafira kahjustused võisid tekkida katuselt lume ja jää kukkumise tagajärjel. Kohtu hinnangul kinnitavad meistri seisukohta tema poolt kahjustatud sõidukist tehtud fotod (toimiku lk 94-99), kust on detailselt näha sõiduki kahjustuste ulatus: lõhutud on vasak küljepeegel, kahjustatud auto kapott ning katus, purunenud on esiklaas. RA OÜ meister (tema arvamus on toimiku lk 126) oli veendunud, et Opel Zafira vigastused said suurima tõenäosusega tekkida kas lume või lume ja jää segu kukkumisest kõrgelt. Meister pidas sõidukil vigastuste tekke muid põhjuseid vähetõenäolisteks.
27.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et käesolevas asjas on tõendatud hoone katuselt jää ja lume sõidukile pealekukkumise tagajärjel 27.02.2010.a sõidukile nende kahjustuste tekkimine, mida on hageja väitnud. Kahju suuruse tõendatuse küsimust hindab kohus täiendavalt alljärgnevalt.
28.Hageja leidis hagiavalduses, et talle tekitatud kahju eest on vastutav kostja kui korteriühistu VÕS § 1059 alusel. Kostja vaidles sellele seisukohale vastu ning väitis esmalt, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja süü kahju tekkimises. Kostja teavitas kõiki korteriühistu liikmeid vajadusest parkida sõiduk majast enam kui 4 meetri kaugusele. Menetluse käigus asus kostja seisukohale, et ta oli ka sõlminud lepingu lume koristamiseks ning ta oli võtnud tarvitusele kõik meetmed õnnetuse vältimiseks. Samuti väitis kostja, et lume mahatulek katuselt oli põhjustatud loodusnähtustest ja sulast.
29.Kohus leiab, et kostja on hagejale tekkinud kahju eest vastutav VÕS § 1059 alusel. VÕS § 1059 kohaselt vastutab ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.
30.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et hageja poolt kasutatud sõiduk sai kahjustatud nimelt hoone katuselt lume ja jää allalangemise tõttu. Sellises olukorras vabaneb kostja vastutusest üksnes siis, kui ta on tõendanud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormust kohtu 07.10.2010.a pöördumises (toimiku lk 73-74), kuid kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud kahju tekkimist ei hageja tahtluse ega mistahes vääramatu jõu asjaolu esinemise tõttu. Asjaolu, et kostja sõlmis OÜ-ga K käsunduslepingu (toimiku lk 55-56), ei vabasta kostjat vastutusest hageja ees, kuna kostja ei saa vastusest vabaneda süü puudumise ettekäändel. Kuivõrd faktiliselt kukkus lumi katuselt hageja kasutuses olnud sõidukile alla, oli lumi katuselt jäänud koristamata. Samuti ei oma VÕS § 1059 kohaldamisel tähendust hageja väidetav hooletus sõiduki parkimisel, kuna VÕS § 1059 puhul välistaks kostja vastutuse vaid hageja tahtlik enesekahjustamine (RK TKo
20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06), mida kostja ei ole käesolevas asjas väitnud ning mis antud asjas ka tõendamist leidnud ei ole.
31.Kostja väide selle kohta, et sündmuse põhjustasid vääramatu jõuna loodusnähtused ja lume sulamine, on kohtu hinnangul jäänud tõendamata ja põhistamata. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et 27.02.2010.a oleksid esinenud mõned ettenägematud ja ootamatud loodusnähtused, mida saaks pidada vääramatuks jõuks (RK TKo 20.06.2006.a nr 3-2-1-64-06, p. 16). Mistahes tavapärast lume sulamist ja katuselt alla kukkumist ei saa pidada ettenägematuks vääramatu jõu asjaoluks, kuna kostjal lasus kohustus tagada katuselt lume koristamine ning tagada seeläbi ümberkaudsete inimeste ning sõidukite ohutus. Kostjal tuli korteriühistuna eeldada, et katusel asuv lumi võib sula tõttu alla kukkuda ja inimesi ning sõidukeid vigastada, mistõttu lasus kostjal hoolsuskohustus tagada katuse korrasolek. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja on vastutav hagejale tekitatud kahju eest.
32.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja poolt väidetud kahju suurus on tõendatud ja mõistlik ning kas kahju hüvitis kuuluks vähendamisele.
33.Hagiavalduse kohaselt küsis hageja remondikalkulatsioone mitmelt pakkujalt ning valis lõpuks välja neist soodsaima. Hageja tasus ise sõiduki remontimise eest ning sõiduk on remonditud. Kostja pidas hageja poolt teostatud remonti põhjendamatult kalliks. Kostja leidis, et hageja poolt kasutatava sõiduki väärtus võiks olla mitte enam kui 60 000 krooni. Samuti paigaldati autole katuseluuk, mida varem ei olnud. Kostja väitis, et sõiduki esiklaasi oleks saanud vahetada oluliselt soodsamalt. Hageja esitatud kalkulatsioonid ei anna kostja hinnangul ettekujutust remonditööde sisust.
34.VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1 ehk maksta tuleb hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kuludele.
35.Kohus leiab, et hageja on tõendanud sõiduki remontimiseks mõistlike kulude kandmist ning kostja ei ole tõendanud vastupidist ehk seda, et hageja kantud kulud oleksid olnud ebamõistlikult suured. Hageja esitatud AS VM remondikalkulatsiooni (toimiku lk 8-9) kohaselt oleks sõiduki remontimiseks kulunud 48 124,60 krooni. RAOÜ eelkalkulatsiooni (toimiku lk 10) järgi kulus selleks 42 450 krooni. Kohus leiab, et kostja etteheide selle kohta, nagu ei nähtuks kalkulatsioonist, milliseid töid teostati, ei ole põhjendatud. Kalkulatsioonist nähtub selgelt, et tehti värvimistöid, vahetati esiklaas, remonditi kere, paigaldati uus katus ja kapott ning uus vasaku ukse peegel. Hageja esitatud sularahaarved (toimiku lk 12-13) ning OÜ RA raamatupidaja kinnitus tõendavad, et hageja tasus remontimisega seotud kulud. Seega olid kõik autole tehtud remonditööd olid vajalikud ning seotud nimelt katuselt alla langenud lume ja jää tõttu tekitatud kahjustuste kõrvaldamisega.
36.Kohus tegi kostjale 11.11.2010.a ettepaneku esitada omapoolseid tõendeid selle kohta, milline oleks kostja hinnangul olnud kannatada saanud sõiduki kohane remondimaksumus, kuid kostja ei ole selliseid tõendeid esitanud ega ka välja toonud, milline oleks olnud tema hinnangul kohane remondimaksumus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on kumbki pool tsiviilkohtumenetluses kohustatud tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kostja on küll välja toonud, et sõidukile paigaldati pärast remonti katuseluuk, kuid kostja ei ole tõendanud, et nimelt seetõttu kujunesid remondikulud põhjendamatult suureks. Kostja esitas kohtule AA Klienditeeninduse e-kirja
(toimiku lk 83), mille kohaselt oleks esiklaasi hind olnud vahemikus 4186 krooni kuni 2151 krooni ning selle paigalduse hind 650 krooni, kuid antud tõendist ei tulene, et kogu hageja poolt nõutud ülejäänud remonditööde maksumus oleks olnud põhjendamatult suur. Hageja esitatud RAOÜ kalkulatsiooni kohaselt oli esiklaasi maksumus 4530 krooni (ehk ligikaudne kostja esitatud e-kirjas tooduga) ning selle paigaldamise hinnaks on märgitud 700 krooni (mis on samuti lähedane kostja esitatud e-kirjas tooduga). Samas ei saa kostja esitatud e-kirjast järeldada, kas kostja küsis hinnapakkumist nimelt kahjustatud sõidukil purunenud esiklaasiga samaväärse klaasi asendamiseks. Kuna kostja mistahes muid tõendeid remondi maksumuse kohta ei esitanud, on kostja väited remondikulude põhjendamatu suuruse kohta jäänud tõendamata.
37.Kostja on väitnud, et kahjustatud sõiduki turuväärtus oli vaid 60 000 krooni. Kohus leiab, et ka kostja antud väide on jäänud tõendamata ning selgusetu on, millist sisulist tähendust antud asjaolu kostja hinnangul omab. Hageja väidete kohaselt on tema kasutuses oleva sõidukiga võrreldes samaväärse sõiduki hinnaks 115 000 krooni (hageja esitatud kuulutus toimiku lk 106). Kostja on esitanud mitmeid kuulutusi Opel Zafirade müügi kohta (toimiku lk 129-130), kuid selgusetu on, kas tegemist on sama väljalaskeaastaga, sama läbisõidu ning sama mootori võimsusega sõidukitega kui on hageja kasutuses olev sõiduk. Pelgalt asjaolu, et teostatud remondi maksumus võis moodustada sõiduki turuhinnast 50-60%, ei vabasta kohtu hinnangul kostjat hagejale tekitatud kahju hüvitamise kohustusest ega muuda iseenesest teostatud remondikulusid ebamõistlikult suureks või põhjendamatuks. Eelviidatud VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb juhul, kui asja parandamine osutub asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukaks, hüvitada kannatanule samaväärse asja soetamise kulud. See tähendab, et kui sõiduki remont osutub tema turuväärtusega võrreldes liialt kulukaks, tuleb kahjustatud isikule maksta hüvitis, mis vastab samaväärse sõiduki ostmiseks tehtavatele kulutustele. Kostja on aga hageja nõudele tervikuna vastu vaielnud ning kostja ei ole teinud hagejale ettepanekut hüvitada hagejale sõiduki remondi asemel teise samaväärse sõiduki soetamiseks vajalikud kulud. Seetõttu peab kohus kostja vastuväiteid põhjendamatuteks ning kohtu hinnangul on hageja poolt nõutav kahju hüvitis mõistlik ja tõendatud.
38.Kostja on käesolevas asjas korduvalt viidanud sellele, et õnnetusjuhtumi põhjustas hageja enda poolt toime pandud õigusrikkumine, kuna hageja parkis sõiduki ebaõiges kohas. Kostja on viidatud põhjusel taotlenud kahjuhüvitise vähendamist VÕS § 139 lg 1 alusel.
39.Kostja on väitnud, et tema juhatus teavitas korteriühistu liikmeid vajadusest parkida sõiduk hoonest kaugemale kui 4 meetrit. Kostja parkis sõiduki selleks mitte ette nähtud kohta, rikkudes liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Kostja parkis sõiduki kohta, mis ei olnud ette nähtud mootorsõidukitele liiklemiseks ehk kõnniteele. Hageja on kostja väidetele vastu vaielnud.
40.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, milles eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Antud sätte kohaldamise puhul pole seega iseenesest oluline, kas hageja võis sõiduki parkimisel rikkuda mõnda liiklusseadusest tulenevat nõuet või mitte, vaid oluline on, kas hagejast tulenevatel põhjustel võis õnnetusjuhtumi oht suureneda.
41.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et õnnetuse tekkimise oht suurenes nimelt hagejast tulenevate asjaolude tõttu. Kostja poolt esitatud teate tekstiga (toimiku lk 54) ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et kostja hoiatas korteriühistu liikmeid vajadusest parkida sõidukid majast kaugemale. Antud teates ei ole viidatud lume katuselt alla langemisele kui võimalikule ohule. Tõendamata on, millal ja millises kohas võisid korteriühistu liikmed selle
teatega tutvuda ning kas hagejal oli võimalus enne õnnetusjuhtumi toimumist reaalselt teada saada võimaliku ohu olemasolust.
42.Väärteoasjas nr 10010820 kogutud tõenditest (fotod ja skeemi vaatluse protokoll) ei nähtu, et hageja oleks parkinud oma sõiduki kõnniteele või sõidukitele liiklemiseks mitte ette nähtud teele. Kostja enda esitatud fotodest (toimiku lk 80-81) ei nähtu, et hageja oleks parkinud oma sõiduki majale ebatavaliselt lähedale, millest tulenevalt ta pidi aimama võimalikku lume allalangemisest tulenevat riski oma sõidukile. Kostja esitatud fotodest nähtub, et samasse piirkonda on pargitud ka teisi sõidukeid. Kostja esitatud fotodest ei nähtu, et õnnetuse toimumise ajal oleksid olnud paigaldatud sõiduki parkimise kohta peatumist või parkimist keelavad märgid.
43.Kostja poolt esitatud fotost (toimiku lk 79), mis on tehtud oluliselt hiljem ehk 12.10.2010.a, nähtub, et samasse kohta, kuhu oli pargitud hageja sõiduk, on hiljem paigaldatud sõidukite parkimist ja peatumist keelav märk, mis puudus seal õnnetusjuhtumi toimumise ajal. Samuti on maja nurgalt nähtav liiklusmärk „Anna teed“, mis üldteadaolevalt paigaldatakse mitte kõnnitee, vaid sõidutee ette. Seega on jäänud tõendamata kostja väiteid, mis puudutasid liiklusseaduse rikkumist hageja poolt. Mistahes hagejapoolset rikkumist ei ole tuvastatud ka väärteoasjas nr 10010820.
44.Teisalt rõhutab kohus veel kord, et ainuüksi võimalik liiklusseadusest tulenevate nõuete rikkumine ei saa olla alati aluseks VÕS § 139 lg 1 kohaldamisel. Kostja esitatud fotodest (toimiku lk 80) nähtub, et mõistliku isikuna parkis hageja oma sõiduki tee äärde ning mitte majale liialt lähedale ning seetõttu ei ole antud asjas kahju tekkinud mistahes hagejast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest hageja oleks vastutanud. Kostja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et kohta, kuhu hageja oma sõiduki parkis, oleksid olnud asetatud ajutised inimeste liikumist ja sõidukite parkimist takistavad või hoiatavad piirded. Samas asukohas, kus asus hageja sõiduk, oleks alla langeva lume või jää tõttu olnud ohustatud ka tänaval jalgsi liigelnud inimesed, kelle puhul oleks olnud ainetu rääkida võimalikus parkimisnõuete rikkumisest. Kuivõrd kohus leiab, et antud asjas ei ole tuvastatud VÕS § 139 lõikes 1 toodud asjaolude esinemine, ei kuulu kostjalt väljamõistetav kahju hüvitis vähendamisele.
45.Eeltoodu alusel leiab kohus kokkuvõtvalt, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 42 540 (nelikümmend kaks tuhat viissada nelikümmend) krooni.
46.Täiendavalt märgib kohus, et jätab tähelepanuta hageja poolt 06.10.2010.a esitatud dokumentaalsed tõendid (toimiku lk 71-72), kuna nimetatud tõendid on kohtule esitatud venekeelsetena ja ilma tõlketa. Kohus kohustas hagejat oma 07.10.2010.a pöördumises esitama nimetatud tõendite tõlked eesti keelde, kuid hageja ei esitanud kohtule vajalikke tõlkeid ei kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem.
47.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
48.Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta käesolevas asjas kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.