Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
10. detsember 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-71762
Tsiviilasi
Osaühingu AFhagi AHvastu 1557,30 krooni saamiseks 1557,30 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende
hageja Osaühing AF(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
hageja lepinguline esindaja Silver E kostja AH(isikukood XXX elukoht XXX)
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 29.12.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid REAS ja kostja liitumislepingu, mille alusel kohustus REAS pakkuma kostjale mobiiliside teenuseid ja kostja kohustus selle eest
tasuma. Kostja teenuste eest nõuetekohaselt ei tasunud ning on seega oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Kostja põhivõlg oli 2263,90 krooni. REAS-i õigusjärglane on EEAS. EEAS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale ka viiviseid 2262,90 krooni. Peale hageja poolt nõude omandamist on kostja tasunud 2969,50 krooni. Selle summa arvelt on hageja vähendanud esmalt viivisvõlga ja siis põhivõlga. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 1557,30 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võla 1557,30 krooni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kõikide arvete tasumise tähtaeg saabus 2000.a. Seega on hageja nõue aegunud. Kostja tasus hagejale 17.07.2008.a 2969,50 krooni. Kuna võlg maksti peale nõude aegumist, siis ei saa rääkida ka aegumise katkemisest. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on REAS ja kostja sõlminud liitumislepingu. Hagiavalduse kohaselt jäi kostja REAS-ile 18.10.2000.a seisuga võlgu 2263,90 krooni. Vaidlus puudub, et REAS-i õigusjärglane on EEAS. 08.02.2008.a on EEAS saatnud kostjale kirja nõude loovutamise kohta hagejale. Pooled ei vaidle selle üle, et 17.07.2008.a tasus kostja hagejale 2969,50 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Alates 01.06.2002.a kehtiv TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega kuulub kohaldamisele VÕSRS § 9 lg 2. Sellest tulenevalt algas 3-aastane aegumistähtaeg 01.06.2002.a ja lõppes 01.06.2005.a. Seega on hagi aegunud. 17.07.2008.a tasus kostja hagejale 2969,50 krooni. Kohus nõustub kostjaga, et see ei katkestanud hagi aegumist. TsÜS § 158 lg 1 sätestab küll, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kuna aga aegumistähtaeg oli enne kostja poolt rahasumma tasumist juba möödunud, siis ei saanud selle summa tasumine aegumist katkestada. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei ole kohustust täitnud, ei anna alust järelduseks, et kostja on jätnud tahtlikult kohustuse täitmata. Võlaõigusseaduse § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et lepingu sõlmimisel või täitmisel tegutses kostja eesmärgiga jätta teenuste eest tasumata. Seega ei ole TsÜS § 146 lg 4 käesoleval juhul kohaldatav. Kuna hagi on aegunud, siis tuleb see jätta rahuldamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.