Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Rivo Ridal ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Rivo Ridal võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 As-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank Liising AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUS

28.10.2010.a esitas Swedbank Liising AS Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Rivo Ridal’i vastu 9201.59 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte 15.11.2010.a, määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani.

Tsiviilasi nr 2-10-53462 Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1,4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka leping üles öelda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited kostja ja Enter ITMarket AS-i vahel 12.06.2007.a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 482/151497 tulenevate võlgnevuste ja lisanduva viivise osas hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi võlgnevuse liikide osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse ja sellele lisatud maksedokumentide kohaselt koosneb hageja menetluskulu 750 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 1600 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1600 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatult. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 27.09.2010.a kohtumääruse hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta kätte 30.09.2010.a. Hagiavalduse esitas hageja kohtusse 28.10.2010.a, st enne ühe kuu möödumist. Seega tuleb ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 750 krooni lugeda käesolevas asjas menetluskuluks. Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 2350 (1600 + 750) krooni riigilõivu, mille kostja peab hagejale täielikult hüvitama.

Sirje Lahesoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.