Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

prügiveo, kütte ja vee soojendamise eest alates 01.01.2009 kuni oktoober 2010 on 18 482,02 krooni, millele lisandub KÜS § 7 lg 4 alusel viivis 0,07% maksmata jäänud summalt päevas s.o 3 024,52 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 21 891 krooni. Kostja ei ole hagejale teatanud teenuste eest maksmata jätmise mõjuvatest põhjustest. Kostja on jätnud teenuste eest tasumata rohkem kui kolm kuud. Samuti on võlgnetav summa suurem kui kolme kuu eest tasutav summa. Kostja on hooldus- ja kommunaalmakseid tasunud ebaregulaarselt, viimati tasus kostja 2009 märtsikuus. Ülaltoodust tulenevalt ja tuginedes AÕS § 72 lg 4 ja 75 lg 1, VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirjale palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks hoolduskulude ja osutatud kommunaalteenuste eest tasumata võlg ning viivis kokku summas 21 891 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Vastuses hagile tunnistab kostja kohtule, et on hagejale võlgu ning kinnitab, et võlg saab makstud hiljemalt sügiseks. Viiviseid peab kostja liiga kõrge protsendi pärast liiga suureks ning kohtukulusid ei ole nõus tasuma. Kostja leiab, et viivised ja menetluskulud peaks tasuma hageja seaduslik esindaja VN, kuna temal on isiklik vimm kostja vastu. Kostja hinnangul sai KÜ esimehe ja kostja lahkarvamused alguse maja ebakvaliteetsest elektrist, mis rikub kodutehnikat. Kostja vaidles maja esindajana AS-iga EEaasta, et saada ebakvaliteetse elektri tõttu rikutud tehnika eest kompensatsiooni. Lõpuks AS EE nõustus paigaldama mõõteriista, et see fikseeriks kellaajaliselt igasugused voolu kõikumised, kuid ühistu esimees keeldus põhjuseta seadme paigaldamisest. Seetõttu jäi kostja ilma igasugusest kompensatsioonist AS-i EE poolt. Kostja leiab, et kuna ühistu esimees on sihilikult majaelanike heaolu vastu, siis on temal kohustus kulud kompenseerida. Kostja tegi hagejale avalduse, kus teatas, et kui ühistu esimees ei täida sihilikult endale võetud kohustusi ühistu esimehena, siis ei ole kostja kohustatud maksma ühistu poolt esitatud arveid ning sellest ajast ei ole kostja ühistu arveid tasunud. Kostja pani ühistu postkasti katkise arvuti parandamise arve, kus oli ka selgitus, et viga seisnes pingeregulaatoris. KÜ esimees pani arve kostja postkasti ning talvel sai kostja ühistult kirja, et ei ole saanud mingeid tõendeid. Kostja leiab, et ühekordset voolu kõikumise mõõtmist ei ole mõtet teha. Arved, mida kostja teised majaelanikud saavad ja mis on kohtule esitatud, ei vasta tegelikkusele. Kostja palub ühistu esimees vastutusele võtta ebatäpsete dokumentide esitamise ja isikuandmete esitamise eest. Kostja tunnistas 16.11.2010 kohtuistungil hagi põhinõude ulatuses ning kinnitas seda oma allkirjaga (t.lk 80). Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, poolte poolt menetluse käigus esitatud avaldustega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) maja haldamiseks on moodustatud korteriühistu (t.lk 3-6); 2) alates 15.01.2002 kuulub kostjale majas korter nr 32 üldpinnaga 31,2 m2, moodustades maja juurde kuuluvast maast ja selle oluliseks osaks olevast ehitise osast 312/20891 (t.lk 7); 3) kostja on tunnistanud põhivõlga ning selle tasumise kohustust hagejale (t.lk 80). Pooled vaidlevad viivise protsendi ja suuruse üle. TsMS § 231 lg 2 esimese ja teise lause kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

Kostja nõustus põhinõude suurusega, sellele vastuväiteid ei esitanud ja kinnistas allkirjaga põhinõude suurust ja selle tasumise kohustust (t.lk 80). Kooskõlas § 440 lõikega 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Nimetatud sätetest tulenevalt rahuldab kohus hagi põhinõude 18 482,02 krooni ulatuses tõendeid (t.lk 8-20; 37-42; 70-76) uurimata, kuna kostja võttis põhivõlgnevuse olemasolu, selle suuruse ja võlgnemise hagejale omaks. Hageja nõuab 18 482,02 kroonilt viivist kokku 3 408,64 krooni. Hageja on esitanud viiviste nõude 454,93 krooni (t.lk 2) + 954,03 (t.lk 35) + 1 999,68 (t.lk 68) kokku 3 408,64 krooni. Kostja leiab, et viivise protsent ja summa on liiga suur (t.lk 80). Kooskõlas KÜS § 7 lõikega 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Tulenevalt VÕS § 162 lõikest 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda lepptrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei ole põhjendatud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivis alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Ülemäära suureks ei ole kohtupraktikas üldjuhul loetud viivist, mis moodustab kuni pool põhivõla suurusest. Ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks loetakse viivist, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. Üldjuhul ei peaks viivise alandamine § 113 lg 8 järgi kõne alla tulema viivise nõudmise korral seadusjärgses suuruses (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2006, p 9 lk 382-383). Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses so KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud määras 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja poolt arvestatud viivise protsent on kooskõlas seaduses sätestatud suurusega ja ei ole ülemäära suur. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevuse 18 482,02 krooni ja viivise 3 408,64. Seega on hageja poolt nõutud viivis oluliselt väiksem poolest põhivõla suurusest, mida ei ole loetud kohtupraktikas ülemäära suureks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks aluse viivise vähendamiseks, vaid on pidanud viivist lihtsalt liiga suureks. Kohus leiab, et viivise vähendamine alla seadusega tagatud ulatuse ei ole põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 3 408,64 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt kokku 21 891 krooni väljamõistmist, mis on ebatäpne. Hageja summa vale suurus tuleneb hageja poolt ebaõigest võlgnetavate summade ümardamisest. Õige võlgnevuse suurus on 21 890,66 krooni. Kohus jätab tähelepanuta kostja esiletoodud asjaolud ja esitatud tõendid (t.lk 59-61), mis puudutavad erimeelsusi hageja juhatuse esimehega VN , kuna nimetatu ei puuduta korteriühistule võlgnevuse vaidluse lahendamist. Samuti on asjakohatud kostja väited elektri, selle kõikumise ja sellest tuleneva kahju osas, kuna kostja nõuet korteriühistu vastu esitanud ei ole (t.lk 56-58). Kuivõrd kostja peab kahju põhjustajaks VN , siis ei oleks ka vastuhagina

kahjunõude esitamise korral maakohtul olnud võimalik seda nõuet lahendada käesolevas menetluses, kuna hagejaks käesolevas menetluses on korteriühistu mitte VN. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja RN välja mõista 21 890,66 krooni KÜ kasuks. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 18 482,02 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses rahuldamisega jätta menetluse kulud kostja kanda. Hageja taotleb kostjalt mh riigilõivu 5 000 krooni väljamõistmist. Kohtu toimiku kohaselt on hageja tasunud riigilõivu 5 000 krooni (t.lk 21-22, 43, 77). Riigilõivust jääb kostja kanda 4 000 krooni, sest 18 482,02 krooniselt hagihinnalt tuleb RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 4 000 krooni. 1 000 krooni riigilõivu osas on hagejal RLS § 15 lg 1 punktist 1 tulevalt õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.