Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Hageja nõue ja põhjendused OÜ Torma Soojus esitas 12.05.2010. a kohtule hagiavalduse Sxxxx Kxxxxx ja Nxxxxxx Rxxxx-Kxxxxx vastu kommunaalteenuste võla 28 182.20 krooni nõudes. Hagiavalduse ja lisade kohaselt on hagejad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteri nr xx omanikud. Majas ei ole moodustatud korteriühistut ja elamu haldamist omanikele üle antud ei ole. Hageja on sõlminud halduslepingu Sxxxx Kxxxxxxx. Lepingu kohaselt kohustusid korteri omanikud tasuma haldustasu ja kasutatud kommunaalteenuste eest vastavalt esitatud arvetele igakuiselt. Kostjad ei ole seda kohustust täitnud pikema perioodi jooksul ja nende võlgnevus teenuste eest on 28 182.20 krooni. Hageja saatis kostjale ka meeldetuletusi nõude tasumise kohustuse kohta, kuid kostjad võlga ei tasunud. Kostjate vastuväited Kostjate esindaja esitas 22.06.2010 kohtule vastuväite, milles teatab, et kostjate abielulised suhted on lõppenud ja Nxxxxxx Rxxxx-Kxxxx on juba ammu asunud elama majale. Kostjate esindaja leidsid, et nõue on ebaselga ja seetõttu kostjad hagiga ei nõustu. Kostja esitas avalduse Õiguskantslerile, et viimane kontrolliks hageja hindade kehtestamist. Vastuse lisade kohaselt on kostja Sxxxx Kxxxx teinud kirjalikke pöördumisi ka Torma vallale, et juhtida tähelepanu xxxxxxxxxx majade kütte ja halduskulude probleemidele. Täiendavalt teatas kostja esindaja, et kostjate ühisvara on seni jagamata. Kostja Sxxxx Kxxxx esitas 17.11.2010.a seisukoha, milles teatas, et tema ja Nxxxxxx RxxxxKxxxxx vara on notariaalselt jagatud. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Arved ei vasta raamatupidamisseadusele, sest nendel on näidatud vaid summad, nende aluseks olevad andmed puuduvad. Arvetel on vale ka korterit kasutavate inimeste arv. Kostja leidis ka, et hageja ei ole täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt- kostja ei ole näinud maja kohta tehtud tööde akti ja plaane järgnevaks aastaks. Majale ei ole nimetatud valitsejat. Kostja leidis samuti, et hindade tõstmiseks peab olema korteriomanike enamuse otsus, mida aga ei ole. Osa maja kortereid pn tühjad, mis mõjutavad kogu maja küttekulu. Kohtuistung Kohtuistungil hageja loobus nõudest Nxxxxxx Rxxxx-Kxxxxx vastu ja palus tema suhtes menetlus lõpetada. Hageja esindaja selgitas, et eelmises menetluses, kus pooled sõlmisid kompromissi, tuldi kostjale vastu, kuid ta ei asunud seda kokkulepet tükk aega täitma. Nüüdseks on see võlg tasutud, kuid kogunenud on uus. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja selgitas, et kõik kulud arvestatakse mõõdikute järgi ja elanike arv ei oma enam kulude jagamisel tähtsust. Kogu elamu eest ollakse hagejale võlgu üle 200 000 krooni, mistõttu ei ole rahalisi vahendeid, et majas midagi suuremat korda teha. Kostja oli nõus tasuma 30% nõudest. Kostja esitas tõenditena fotod, millega soovis tõendada seda, hageja ei ole teinud midagi, et maja ja ka tühje kortereid korras hoida, mistõttu on küttekadu majas suur ja ka küttearved suured. Näiteks on ilma akendeta ülemise korruse korter, mis kuulub Torma vallale ja mida keegi korda ei tee. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Sxxxx Kxxxxx suhtes. Kohus leiab, et hagist loobumine Nxxxxxx Rxxxx-Kxxxxx suhtes on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku hagist osaline loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab hagist loobumise Nxxxxxx Rxxxx-Kxxxxx suhtes vastu ja ühtlasi lõpetab tema suhtes tsiviilasja menetluse.

Kostjale kuulub korter nr xxxasukohaga Txxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl k 78). Korter asub kortermajas. Korterelamu valitsemine on kõigi korteriomanike ühine õigus ja kohustus vastavalt korteriomandi seaduse (KOS) § 8 ja konkreetsed korteriomanike kohustused on sätestatud sama seaduse § 11 lg 1: Korteriomanik on kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Vastavalt KOS § 13 lg 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Sega on elamu kui sellise korrashoid hageja ja teiste sama maja korteriomanike kohustus. Hagejal ja kostjal oli 02.01.2006.a sõlmitud erastatud eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa haldusleping (t lk 6-10). Lepingu p 2 on sätestatud valitseja, kelleks oli hageja kohustused, s.h tagama korteri varustamise külma veega soojusega ja korteris tekkiva olmereovee ärajuhtimise (p 2.6), teostama heakorra ja haljastustöid (p 2.7), tegema elamu konstruktsioonide ja hooneosade ning tehnosüsteemide plaanilisi hooldustöid ja regulaarseid hooldustöid tehnosüsteemidele (p 2.1 ja 2.2), parandama konstruktsioonid ja seadmete rikked (p 2.3), pidama hooldus- ja remonditööde arvestust ja arvutama hooldustasu lähtudes tegelikest kuludest (p 2.8, 2.9). Nimetatud lepingu alusel on hageja osutanud kostjale kuuluvale korterile haldus- ja kommunaalteenuseid ja lepingu p 3-.9 kohaselt kohustus kostja osutatud teenuste eest tasuma hiljemalt maksustavale kuule järgneva kuu 20.-daks kuupäevaks. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste osas arved (t lk 14-37): Arvetelt nähtub, et hageja nõudis kostjalt talle müüdud soojusenergia, vee ja kanalisatsiooni teenuse eest tasumist, kusjuures arvel oli näha nii soojusenergia hind korteri ruutmeetri kohta, vee hind tarbitud veekoguse kohta (s.h veemõõtja alg- ja lõppnäidud). Samuti osutati majale haldusteenust, mille hind oli samuti määratud summana korteri ruutmeetrite kohta. Hageja ei kogunud raha maja remondifondi ja alates septembrist 2008.a ei osutanud ka prügiveoteenust. Perioodil mai – august 2008.a on esitatud arve prügiveo eest, kusjuures nimetatud kuluartikkel on ainus, mida võeti inimeste arvu järgi korteris: arvete kohaselt 5 inimest, igakuine arve 125 krooni. Muud kulud ei ole arvestatud inimeste arvu järgi ja kostja sellekohane väide nagu mõjutaks inimeste vale arv arvel temal tasumisele kuuluvat summat, ei ole asjakohane. Kohus märgib, et lepingus on korterit kasutama märgitud 5 inimest ja lepingu p 3.2 kohaselt oli kostja kohustus teatada hagejale, kui elanike arv korteris muutub. Kostja ei ole tõendanud, et 2008.a mai-august elas korteris vähem kui 5 inimest, mistõttu kohus loeb esitatud arved prügiveo osas õigeks. Kuna hageja remondifondi raha ei kogunud (milleks oli vajalik korteriomanike otsustus), ei olnud tal ka eelnevat kohustust majas remonditöid teha. Kõik sellekohased kostja süüdistused, et hageja ei teinud majas remonditöid ja jättis oma kohutused täitmata, on seega põhjendamatud ja kohus jätab hindamata kostja esitatud tõendid fotodena korterite ja maja halvast tehnilisest olukorrast ( tlk 97). Kohus selgitab kostjale, et remonditööde tegemiseks pidanuks korteriomanikud vastava otsuse vastu võtma; eelkõige millist tööd tehakse ja kuidas selleks raha leitakse. Selline regulatsioon tuleneb eelpool tsiteeritud korteriomandi seaduse § 8, 11 ning asjaõigusseaduse § 71, 72, 75. AÕS § 75 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvad koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi.

Seega on hageja osutanud kostjale teenuseid ja müünud ning vahendanud talle kaupu ning kostjal on kohustus saadu eest tasuda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seoses soojusenergia ja vee müügiga tuleb kohaldada ka VÕS § 208 lg 3, mis näeb ette, et asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja nõue on põhjendatud ja võlg tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja võlgnevus on kogunenud perioodil juuli 2008-mai 2010..a summas 28 182.20 krooni (t lk 11-13). 2008.a mais ja juunis esitatud arved on kostja korrektselt tasunud. Kostja on alates juulist 2008.a on ta aga osa arveid jätnud täiesti tasumata ja osa arveid tasunud arveid vaid osaliselt, sest perioodil jaanuar-detsember 2009 on kostja tasunud ka eelmise kohtulahendiga temalt välja mõistetud võlga. Kostjalt tuleb välja mõista võlgnetav summa 28 182.20 krooni. Kohus jätab andmata sisulise hinnangu kostja väitele seoses kaebuse esitamisega õiguskantslerile (t lk 47-61), sest õiguskantsler on esitanud arvamuse ja vald on järginud arvamuses esitatud puudused kõrvaldanud (t lk 71-75, 87-88). Kohus märgib vaid, et õiguskantsler ei leidnud (t lk 69), et Torma Vallavolikogu 25.10.2006.a määrus nr 30 „Kaugkütte soojuse piirhinna kehtestamine“ on kehtiv kuigi õigusvastane. Seega ei anna nimetatud arvamus alust lugeda eelnimetatud määruse alusel kehtestatud hindu mittekehtivateks ja arveid ebaõigeteks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.