1.Lõpetada menetlus korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 nõudes H.M. vastu viivise 897,13 krooni nõudes ja viivise alates 18.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni 0,07 % päevas nõudes, kuna hageja on nõudest loobunud ja kohus võtab loobumise vastu.
Välja mõista kostjalt H.M.lt hageja Korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 kasuks 8 077 (kaheksa tuhat seitsekümmend seitse) krooni 52 senti.
4.Menetluskulud, sealhulgas hageja vajalikud kohtuvälised kulud, jätta kostja H.M. kanda. Välja mõista kostjalt H.M.lt hageja KÜ Jõhvi Hariduse 4 kasuks hageja kantud menetluskulude katteks 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: 5.1 Kostja H.M. tasub KÜ-le Jõhvi Hariduse 4 võlgnevuse 8 077, 52 krooni ja menetluskulud 4 800 krooni, kokku 12 877 (kaksteist tuhat kaheksasada seitsekümmend seitse) krooni 52 senti igakuiste osamaksetena 500 (viissada) krooni kuus alates 01.01.2011 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.2.Maksete tasumisega viivitamise korral muutub hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks ning kuulub sundtäitmisele (TMS § 19 lg 1)
6.Tagastada hagejale Korteriühistule Jõhvi Hariduse 4 (arveldusarve nr 10220038203018 SEB pank) pool (1/2) Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072136 21.01.2010 ja 18.11.2010 tasutud riigilõivust, so 900 (üheksasada) krooni.
7.Kohtuotsus saata menetlusosalistele ning riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
HAGIAVALDUS
1.Korteriühistu Jõhvi Hariduse 4 esitas Viru Maakohtule hagi H.M. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 5 917, 51 krooni, viivis seisuga 13.01.2010 summas 1 063, 60 krooni ning viivis alates 14.01.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni 0,07% põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand Jõhvis Hariduse tn 4-4 ning kostja on korteriühistu Hariduse 4 liige. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Täielikult on kostja jätnud tasumata arved perioodil märts 2009 – november 2009 põhisummas 5 093, 57 krooni, millele lisandub viivis 971, 60 krooni (kokku 6 065, 17 krooni), osaliselt on kostja jätnud tasumata veebruari 2009 arve summas 823, 94 krooni, viivis 92 krooni, kokku 915, 94 krooni.
2.19.11.2010 kohtule esitatud avalduses suurendas hageja nõuet. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõla summas 8 077, 52 krooni, viivise seisuga 17.11.2010 seisuga 897, 13 krooni ning viivise alates 18.11.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla
summana arvestusega 0,07% päevas (viivise päevamäär 5,65 krooni) ning edasi protsendina 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni (tl 50).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas kirjalikud vastused kohtule 31.03.2010 (tl 35) ja 19.11.2010 (tl 43). Viimases vastuses teatab kostja, et on võlast 5 917, 51 kroonist tasunud kokku 4 800 krooni so 26.04.2010 3 000 krooni; 06.10.2010 900 krooni; 09.11.2010 900 krooni. Kostja selgitab, et talle on määratud töövõimekaotus 60% ja saab töövõimetuspensioni 2 299 krooni kuus. Kostja palub kohtul arvestada tema teostatud makseid ning praegust sissetulekut ning rasket materiaalset olukorda.
KOHTUISTUNG
4.Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks ja palus kohtul seoses raske majandusliku olukorraga määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub igakuiselt 500 krooni alates 01.01.2011. Hageja loobus viivise nõudest ning nõustus, et kohus määraks kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja palus otsuses märkida, et juhul, kui kostja viivitab tasumisega, muutub võlgnevus täies ulatuses sissenõutavaks ja kuulub sundtäitmisele. Hageja loobus apellatsiooniõigusest ning palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Kostja loobus samuti apellatsiooniõigusest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi tuleb võlgnevuse 8077,53 krooni nõudes rahuldada õigeksvõtuotsusega. Viiviste nõudes kuulub asja menetlus TsMS § 428 lg1 p 3 alusel lõpetamisele.
6.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohtuistungil loobus hageja esindaja viivise seisuga 17.11.2010 summas 897,13 krooni ja viivise alates 18.11.2010 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina, st 0,07% päevas kuni põhinõude täitmiseni nõudest. Kohus leiab, et nõuetest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib õigeksvõtuotsuse puhul põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
8.Hagi on õiguslikult põhjendatud korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4, § 15 1 lg 1, § 13 lg 4, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108.
9.Kohtuistungil loobusid pooled apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 632 lg 4 võib poolte kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada. Vastavalt TsMS § 630 lg 2, ei või apellatsioonkaebust esitada kui pooled on kaebuse esitamise õigusest loobunud.
10.Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. TsMs § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja KÜ Jõhvi Hariduse 4 on tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072136 riigilõivu 21.01.2010 1 200 krooni ja 18.11.2010 600 krooni, kokku 1 800 krooni. Lähtudes TsMS § 150 lg 2 p 3, tuleb 1⁄2 tasutud riigilõivust 1 800 krooni, so 900 krooni hagejale tagastada.
11.Kostja taotles kohtult määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub võlgnevuse igakuiste osamaksetena 500 krooni alates 01.01.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja nõustus kostja taotlusega ning märkis, et kui kostja tähtaegselt ei tasu, muutub võlanõue sissenõutavaks ja kuulub sundtäitmisele. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Tulenevalt TsMS § 445 lg 1 sätestatust määrab kohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra alljärgnevalt: kostja H.M. tasub võlgnevuse (koos menetluskuludega) igakuiste osamaksetena 500 krooni alates 01.01.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kui kostja viivitab maksete tasumisega, muutub nõue TMS § 19 lg 1 järgi sissenõutavaks ning kuulub sundtäitmisele vastavalt TMS § 2. TMS § 19 lg 1 sätestab, et kui täitedokumendis sisalduva nõude sissenõutavaks muutumine sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, võib täitetoimingutega alustada pärast selle tähtaja lõppemist või tähtpäeva või tingimuse saabumist. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 162 lg 1, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (nii hageja kui kostja enda kulud) kannab kostja H.M.
13.Vastavalt TsMS § 174 1 lg 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on menetluses tasutud riigilõiv 1 800 krooni ja õigusabikulud 3 900 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 4 järgi tagastatakse hagejale pool (1/2) menetluses tasutud riigilõivust.
14.Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 4 800 krooni (õigusabikulud + 1⁄2 menetluses tasutud riigilõivust).
Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.