2-10-1498/22 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 08.01.2010 esitas O. T. kohtule hagi E., L. T. ja V. L. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja töötas T. juhatajana. 12.12.2008 käis V. L., kes ei olnud sellel ajal enam T. nõukogu esimees, notari juures, et notariaalselt kinnitada äriregistrile esitatavat avaldust T. juhatuse väljavahetamiseks. Samal päeval sisenesid hageja töökabinetti (XXXXX X, XXXXX) E. juhatuse liige R. S., teised kostjad ning A. K., M. K., A. M., J. K. ning teised E. töötajad. E. juhatuse liige viitas notariaalselt kinnitatud avaldusele ning teatas hagejale, et hageja on ühistu juhatusest 03.11.2008 nõukogu otsusega tagasi kutsutud ning asemele määratud A. K., M. K. ja A. M.. Hagejal paluti tööasjad mõne tunniga uuele juhatusele üle anda ja tööruumidest lahkuda. Hageja leidis, et tema tagandamine juhatusest toimus õigusvastaselt ning sellega tekitasid kostjad talle mittevaralise kahju. E. vastutus tuleneb sellest, et E. juhatuse liige aitas 12.12.2008 sündmustele kaasa. L. T. vastutus tuleneb sellest, et ta ei olnud 12.12.2008, kui hageja töölt kõrvaldati, T. nõukogu liige. V. L. vastutus tuleneb sellest, et tal puudusid T. nõukogu esimehe volitused notarile avalduse esitamiseks. Hageja õigusvastaselt töölt kõrvaldamine kahjustas tema isikuõigusi ja tekitas hingelise vapustuse ning tema maine sai kahjustada. Hagejast jäeti mulje, et ta ei saa tööga hakkama. Seoses sellega kaasnesid hagejal tervisehäired, peavalud ja hageja ei saanud paar nädalat magada. 20.01.2009 pöördus hageja terviseprobleemidega perearsti poole. Hageja on seisukohal, et kuna 12.12.2008 T.-l nõukogu polnud, siis 12.12.2008 ei saanud keegi teda töölt kõrvaldada. Hageja ja nõukogu vahel sõlmitud lepingu lõpetamisest oleks saanud hagejat teavitada vaid nõukogu liige. Kostjate vastuväited E. vaidles hagile vastu. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 2-09-9958, milles hageja nõuab T. 03.11.2008 otsuse tühisuse tuvastamist ning enda tööle ennistamist. E. pole käesolevas asjas kohaseks kostjaks. 03.11.2008 pidas T. vajalikuks hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ning see on nõukogu põhikirjast tulenev õigus. 12.12.2008 kõrvaldati hageja ametist ning selle toimingu seadustas T. uus nõukogu 26.02.2009. Asjas puudub E. poolt õigusvastane tegu, mistõttu on sisutu mittevaralise kahju hüvitamise nõue. L. T. vaidles hagile vastu. T. nõukogu 03.11.2008 otsus on seaduslik ning L. T. tegevus oli õiguspärane. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Hageja ühistu juhatusest tagasikutsumise otsus jõustus 11.12.2008 ning alates nimetatud ajast muutus isiku kohta äriregistrisse tehtud kanne ebaõigeks. Hagejale esitati 12.12.2008 T. nõukogu 03.11.2009 otsus, mis kinnitati 26.02.2009 toimunud nõukogu koosolekul. V. L. vaidles hagile vastu. Äriregistrit oli vaja teavitada 03.11.2008 nõukogu otsusest. Uue nõukogu kohene valimine polnud võimalik, kuna volinike erakorralise koosoleku kokkukutsumine oli juhatuse pädevuses ning hageja ei astunud selleks vajalikke samme. Seetõttu esitas V. L. äriregistrile 12.12.2008 avalduse hageja tagasikutsumise ja uute juhatuse liikmete nimetamise kohta. Uus nõukogu aktsepteeris 12.12.2008 esitatud avaldust.

Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis O. T. hagi E., L. T. ja V. L. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ning rahuldas O. T. 18.04.2010 protokolli parandamise taotluse osaliselt. Maakohus tuvastas, et T. nõukogu otsustas 03.11.2008 hageja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda ning nimetada uued juhatuse liikmed: M. K., A. M. ja A. K.. Nimetatud otsus jõustus 11.12.2008. Hageja ja T. nõukogu vahel sõlmiti 15.05.2008 leping T. juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks. Lepingu p 7 kohaselt kehtib leping kuni hageja on äriregistrisse kantud T. juhatajana või kuni uue lepingu sõlmimiseni. Hageja on vaidlustanud T. 03.11.2008 nõukogu otsuse kohtus (Tartu Maakohtu Valga kohtumaja, tsiviilasi nr 2-09-9958). Hageja leidis, et 12.12.2008 tema tööruumides aset leidnud sündmus rikkus tema subjektiivseid õigusi ning kostjad on sellega tekitanud talle mittevaralise kahju. Kostjad on toime pannud kuriteotunnustega tegusid ning hageja on maakohtult taotlenud kuriteotunnustega teo ilmnemisel esitama kohtu poolt avaldus prokuratuurile või politseile kostjate kriminaalkorras vastutusele võtmiseks. Prokuratuur ei ole ühegi kostja tegevuses süüteotunnustele vastava teo toimepanemist tuvastanud. Seega on pädevad õiguskaitseorganid andnud kostjate tegevusele hinnangu. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja viited TsMS § 45 lg 6 sättele ei ole asjakohased, kuna nimetatud sätte kohaselt edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile, kui menetlusosalise käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused. Nimetatud säte reguleerib kohtuistungi korda. Hageja leidis, et 12.12.2008 õigusvastaselt töölt kõrvaldamine tekitas talle hingelise vapustuse ning kahjustas tema mainet. Hageja põhjenduste kohaselt kuna tegemist on väikese kohaga, siis kõik tunnevad kõiki ning kui ta töölt kõrvaldati, jäeti temast mulje, et ta ei saanud tööga hakkama. 20.01.2009 käis ta perearsti juures, ta ei saanud paar nädalat magada, kaasnesid tervisehäired ja peavalud. Hageja väidetel 12.12.2008 puudus T. nõukogu, mistõttu ei olnud teda võimalik töölt kõrvaldada. L. T. oli T. nõukogu liige kuni 07.11.2008. Uuesti valiti nimetatud isik nõukogu liikmeks 16.01.2009. Seega oli hageja tagandamine juhatuse liikme ametikohalt õigusvastane, kuna L. T. ja V. L. olid T. nõukogu liikmed kuni 07.11.2008. L. T. teostas hageja arvates esindusõiguseta ühepoolse õigusliku toimingu, mis seisnes 03.11.2008 tagandamisotsuse teatavakstegemises hagejale. V. L. sooritas KarS § 281 lg 1 sätestatud teo, kuna esitas notarile ebaõigeid andmeid – 12.12.2008 ei olnud V. L. nõukogu esimees. E. käsitles hageja kaasaaitajana, kuna 12.12.2008 tema töölt kõrvaldamisest võttis osa ka E. juhatuse liige R. S.. Kuigi hageja on viidanud ka 16.12.2008 avaldatud artiklile, ei ole hageja hagi alusena välja toonud, et E. andmete avaldajana oleks nimetatud artiklis avaldatud asjaoludega kuidagi kahjustanud tema isiklikke õigusi. Puudub vaidlus, et nimetatud artiklis avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele – T. nõukogu kutsus senise juhatuse tagasi ja valis uue kolmeliikmelise juhatuse. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Käesolevas asjas ei ole kostjad hageja suhtes ebaõigeid andmeid avaldanud, mistõttu ei ole sel viisil hageja isiklikke õigusi rikutud (mainet kahjustatud). 12.12.2008 hageja töökohas toimunud sündmusi ei saa lugeda asjaolude avaldamiseks. Samuti ei ole tegemist hageja majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.

Puudub vaidlus, et E. juhatuse liige ning L. T. ja V. L. viibisid 12.12.2008 hageja töökohas. Samuti viibisid seal T. uued juhatuse liikmed. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tal paluti mõne tunniga tööasjad uuele juhatusele üle anda ja tööruumidest lahkuda. Kostjate esindaja on kohtuistungil avaldanud, et 12.12.2008 palus uus juhatus hagejal lahkuda, kuna hageja ei olnud enam juhatuse liige ning midagi solvavat ega alandatavat seal hageja suhtes ei toimunud. Kohus märkis, et kahju tekitaja teo õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb tuvastada kahju tekitajapoolne käibekohustuse või seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Isegi kui eeldada hageja väite õigsust, et 12.12.2008 ei saanud teda töölt kõrvaldada, ei saa ainuüksi kostjate viibimine 12.12.2008 hageja töökohas põhjustada hagejale mittevaralist kahju, mille eest kostjad vastutaksid. Kohtu hinnangul ei ole kostjad toime pannud õigusvastast tegu, mis oleks rikkunud hageja isiklikke õigusi ning millega oleks põhjustatud hagejale mittevaraline kahju. Vastavalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 55 lg 1 on juhatus ühistu juhtorgan. Hageja asus ametisse juhatuse liikme valitavale ametikohale ning hagejal tuli arvestada, et juhatuse liikmed valib nõukogu (TÜS § 60 lg 1). TÜS § 61 lg 1 kohaselt võib juhatuse liiget tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. 03.11.2008 nõukogu otsus tema tagasikutsumise osas on kehtiv ning kuulub täitmisele. Seega oli uuel juhatusel õigus 12.12.2008 paluda hagejal tööasjad üle anda ning lahkuda. Kohus ei ole tuvastanud kostjate õigusvastast käitumist ega hageja isiklike õiguste rikkumist, ehk hagejal kahjulike tagajärgede esinemist. Hageja väited, et pärast 12.12.2008 sündmusi tekkis tal tervisekahju, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus viitas 19.01.2010 määruses nimetatud väite tõendamise vajadusele. Õige on V. L. seisukoht, et kuna äriregistri kanne oli vale, siis oli vaja edastada registriosakonnale kande tegemiseks avaldus. Kui nõukogu otsus on kehtiv, ei ole põhjust ette heita ka sellekohast kannet registris. Kande tegemisega ei rikuta hageja õigusi ning kandeavalduse esitamine ei oma põhjuslikku seost hagejale mittevaralise kahju tekkimisega. L. T. oli 03.11.2008 nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal nõukogu liige ning asjaolu, et 12.12.2008 ta enam nõukogu liige ei olnud, ei tee 03.11.2008 otsust ebaseaduslikuks. Asjaolu, et L. T. ei olnud 12.12.2008 nõukogu liige, kuid viibis hageja töölt kõrvaldamise juures, ei ole vaadeldav õigusvastase käitumisena. Hagist ei tulene, kuidas L. T. juures viibimine sai kahjustada hageja isiklikke õigusi. Kuna L. T. ja V. L. käitumises puudub õigusvastasus, siis ei saa ka E. vastutada kihutaja või kaasaaitajana. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud, et 12.12.2008 oleksid kostjad hageja suhtes toime pannud tegusid, millega oleks hageja isiklikud õigused saanud kuidagi kahjustada või millega oleks hagejale tekitatud tervisekahju, mis tingiks hagejale mittevaralise kahju hüvitamise. Seega on kahju hüvitamise eeldused täitmata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pidanud vajalikuks teistele poolte esitatud väidetele õigusliku hinnangu andmist ega esitatud tõendite hindamist, kuna need ei oma asjas tähtsust. Kohus ei pidanud vajalikuks käsitleda uue nõukogu heakskiitu 03.11.2008 nõukogu otsusele ega töösuhte lõpetamist hageja ja nõukogu vahel. Kuna hageja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis hindas kohus nimetatud nõude raames vajalikke asjaolusid ning ei tuvastanud kostjate poolt hageja isiklike õiguste rikkumist. Hageja esitas õigeaegselt taotluse protokolli parandamiseks ning leidis, et tema välja öeldu on jäänud kajastamata või on eksitud nimega. Apellatsioonkaebus Hageja O. T. palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Apellant leiab, et L. T. ja V. L. on hagiavaldusele saadetud kirjalikes vastustes omaks võtnud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, et just nemad tagandasid 12.12.08 apellandi. Omaksvõtt on kirjas vastuste lk. 2 lõpuosas, kus kostjad kinnitavad:" Seetõttu olid 12.12.2008 O. T. poolt kostjatele etteheidetavad toimingud /isiku nn. tagandamine/ igati õiguspärased. O. T. esitati 12.12.2008 T. nõukogu 03.11.2008 otsus, millise alusel tema volitused ühistu juhatuse liikmena ka lõppesid.“ Viimases lauses on kinnitatud ka seda, et just nemad tegid teatavaks juhtimislepingu ülesütlemise (tahteavalduse teatavakstegemise TsÜS § 69 lg l). Seega kostjad ei vaidle vastu teo sooritamisele, kuid arvavad, et nende tegevus oli õiguspärane. 16.04.2010 kohtuistungil kostjad ei viibinud, kohal oli nende esindaja. Esindaja poolt eelnevalt koostatud ja istungil esitatud kirjalike teeside lk. 2 on peaaegu sõna-sõnalt korratud eelnimetatud kostjate omaksvõttu. Nähtuvalt istungi protokolli lk. 2 lõpuosast, esitas kostjate esindaja suuliselt kohtuistungil vastupidiselt teesidele teistsuguse versiooni ja eitas kostjate osavõttu hageja töölt kõrvaldamisel (juhtimislepingu lõpetamisel) ning väitis, et seda tegi uus juhatus ning kostjad viibisid lihtsalt juures. Tegelikult oli asi vastupidi, uus juhatus ei öelnud algul sõnagi ja hakkas tegutsema alles siis, kui L. T. ja V. L. olid apellandile temaga sõlmitud lepingu ülesütlemise nn. "ametlikult teatavaks teinud". Eelkirjeldatud asjaolud tõestavad, et esindaja rikkus TsMS § 217 lg 5, kui muutis kostjate ja iseenda kirjalikku omaksvõttu. Kohus ei oleks tohtinud seda lubada, samuti ei oleks tohtinud kohus TsMS § 436 lg 4 alusel hinnata omaksvõttu teistmoodi kui apellant koos L. T. ning V. L.. Vastustajate esindaja viimase hetke suulist seisukohta, mis oli vastustajate ja apellandi seisukohast risti vastupidine, ei oleks kohus mingil juhul aluseks tohtinud võtta. TsMS § 231 lg 3 järgi oleks saanud omaksvõttu tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasi võttev pool tõendab, et juba omaksvõetud asjaolu ei vasta tõele. Antud juhul midagi sellist ei tehtud ega taotletud. TsMS § 400 lg 3 kohaselt oleks kohus pidanud antud juhul teatama vastustajate eelmenetluses antud seisukoha ja vastustajate esindaja suulise seisukoha täielikust erinevusest ja toimima TsMS § 231 lg 3 näidatud viisil. Seda kohus ei teinud. Kui kohus oleks seda teinud, oleks apellant saanud taotleda tõendina poolte vande all ülekuulamist, millele apellant hagiavalduses viitas. TsMS § 442 lg 8 kohaselt oleks pidanud kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustunud hagi aluseks olevate faktiliste väidetega. Seda kohus ei teinud ning eirates vastustajate kirjalikes vastustes esitatud omaksvõttu, tunnistas õigeks esindaja suulise versiooni, mille kohaselt vastustajad viibisid küll juures, kuid mingit õigusvastast tegu ei teinud, sest apellandi tagandamise (lepingu ülesütlemise) teostas uus juhatus. Kohus ei põhjendanud, kuidas on võimalik, et juhtimislepingu saab lõpetada uus juhatus, kes pole selle lepingu pool. Lepingu sai üles öelda ainult lepingu pool, s.o. nõukogu ning seetõttu esinesidki L. T. ja V. L. näiliselt kui volitustega nõukogu liikmed. V. L. tegu 12.12.2008 seoses notarile ebaõigete andmete esitamisega pole otsuses üldse kajastatud. Mitte täites TsMS § 436 ja § 442 lg-t 8 pole kohus põhjendanud, millisel õiguslikul alusel võis V. L. esitada notarile valeandmeid ja kuidas on võimalik, et V. L. poolt notari juures ilma esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on õiguspärane tegu. Kohus leidis, et V. L. käitumises puudub õigusvastasus. Kohus toetas V. L. seisukohta, et kuna äriregistri kanne oli vale, siis oli vaja esitada kandeavaldus. Asjaolu, et sellise teguviisiga rikuti seadusi, jättis kohus märkimata. E. puhul tuleneb tema teo ja süü mittetuvastamine kohtu ebaõigest hinnangust eelkirjeldatud L. T. ja V. L. tegudele. Tegelikult oli E. just see isik, kes teatas lepingu ülesütlemisest 12.12.2008 ja tegutses VÕS § 1045 lg 4 järgi teole kihutajana või kaasaitajana.

Apellandi arvates tuleneb õigusnormide rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine kohtu poolt sellest, et kohtunik juhtis kohtuistungit kiirustades ja seetõttu ei jõudnud kohus välja selgitada TsMS § 348 lg l ja § 351 järgi menetlusosaliste arvamusi asjas tähendust omavate asjaolude ja nüansside suhtes vajalikus ulatuses. Samuti ei teatanud kohus TsMS § 400 lg 3 alusel vastustajate ja nende esindaja erinevatest seisukohtadest hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude suhtes ning kohus ei oleks tohtinud TsMS § 217 lg 5 alusel vastustajate esindaja suulise seisukohaga arvestada. Normi rikkudes võttis kohus aluseks just esindaja suulise seisukoha. Et kohus ei suutnud endale kõiki momente selgitada, kinnitab tõsiasi, et kohus on jätnud täielikult analüüsimata V. L. tegevuse 12.12.2008 notari juures, kus V. L. valetas notarile, et ta on T. nõukogu esimees, sooritades sellega teo, mis on sätestatud KarS § 281 lg-s 1. Kohus väidab otsuses, et pole tuvastanud hageja isiklike õiguste rikkumist ehk apellandil kahjulike tagajärgede esinemist. Samuti leiab kohus, et hageja pole tõendanud enda isiklike õiguste rikkumist. Apellant lähtus Riigikohtu lahenditest, eelkõige nr 3-2-1-85-08, p-st 13, mille kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Apellant on enda isiklike õiguste rikkumist tõendanud 19.01.2010 kohtumäärusele saadetud vastuses, samuti kohtuistungil, nagu nähtub protokollist. Kirjeldatud on asjaolusid, mis põhjustasid hagejal hingelist valu ja kannatusi ning au ja väärikuse alandamist seoses hageja ebaseadusliku töölt kõrvaldamisega Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi ning vastustajate esindaja ning tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Maakohus on otsuse põhjendamisel järginud TsMS § 442 lg 8 nõuet. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu otsuses olevate põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Hageja esitas kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Nimetatud paragrahv sätestab deliktilise vastutuse üldpõhimõtte ning VÕS § 1045 lg 1 defineerib õigusvastasust deliktiõiguse jaoks eelkõige teo tagajärje järgi, mida on maakohus otsuses analüüsinud ning kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu otsuses olevaid põhjendusi üle korrata. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et mittevaralise kahju nõude esitamisel peab hageja põhistama ja tõendama mittevaralise kahju olemasolu ja selle tekitamist kostja poolt õigusvastase käitumise tagajärjel. Hageja tugines mittevaralise kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et kostjate käitumisega rikuti tema isiklikke õigusi, mida on otsuses analüüsitud. Maakohus, tuginedes VÕS § 1046 lg-le 1, asus seisukohale, et kostjad ei ole hageja suhtes toime pannud õigusvastast tegu ega avaldanud ebaõigeid andmeid ning ei ole hageja isiklikke õigusi rikkunud (mainet kahjustanud). Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ta eelnimetatud järelduseni jõudis. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt ebaõiget tõendite hindamist.

Kahtlemata võis hagis kirjeldatud 12.12.2008 sündmus (teate edastamine juhatusest tagasikutsumiseks mitme isiku juuresolekul, kohene dokumentide üleandmise kohustamine) olla hageja jaoks ebameeldiv, kuid see ei anna alust lugeda kostjate käitumist õigusvastaseks. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja tulundusühistu juhatuse liikmena pidi arvestata, et nõukogul oli õigus juhatuse liiget tagasi kutsuda sõltumata põhjusest tulundusühistuseaduse (TÜS) § 61 lg 1) järgi. Samuti tuvastas maakohus, et 03.11.2008 nõukogu otsus on kehtiv. Apellant ei nõustu maakohtu eelnimetatud seisukohaga, kuid apellandi esitatud väidetele on otsuses vastatud. Kohus on analüüsinud hageja väiteid iga kostja suhtes. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Asjaolu, kas hageja on T. juhatusest tagasi kutsutud nõukogu poolt õiguspäraselt või mitte, ei saa käesolevas tsiviilasja hinnata. See ei ole käesolevas tsiviilasjas hagiesemeks. Toimiku materjalidest ilmneb, et hageja on esitanud vastava nõude T. vastu teises tsiviilasjas nr 2-09-8429. Käesoleva tsiviilasja esemeks oli kostjate vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitise nõue. Seega oli kohtu ülesandeks tuvastada, kas esinevad seadusest tulenevalt eeldused nõude rahuldamiseks. Kuivõrd maakohtus ei leidnud tõendamist mittevaralise kahju hüvitamiseks vajalike eelduste olemasolu, siis on kohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Õige on ka see maakohtu seisukoht, et hageja väited tervisekahju olemasolust seonduvalt 12.12.2008 sündmusest on jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Apellatsioonkaebuse väidetel kostjad võtsid omaks faktilise asjaolu, et apellandi kui juhatuse liikme tagandamise viisid läbi kostjad II ja III ning kohus ei oleks tohtinud lubada omaksvõtust taganemist. Vaidlus puudub selles, et kostjad II ja III viibisid hageja kabinetis, kui talle teatati juhatuse liikme volituste lõppemisest, seega ei ole nimetatud faktilise asjaolu omaksvõttu kostjad muutnud. Asjaolu, et T. nõukogu 03.11.2008 otsus oli ka 12.12.2008 kehtiv, on maakohus tuvastanud. Hageja volitusi tulundusühistu juhatuse liikmena ei lõpetanud kostjad II ja III, vaid selleks pädev organ. Seega on hageja väited tema tagandamisest kostjate II ja III poolt ekslikud. Ka on kohus vastanud hageja väidetele kostja I osas ning kolleegium ei pea vajalikuks üle korrata otsuses olevaid põhjendusi. Hageja väitega sellest, et maakohus ei ole kõiki asjas olulisi faktilisi asjaolusid tuvastanud ning on menetlust läbi viinud kiirustades, kolleegium ei nõustu. Tsiviilasjas on poolte kohustuseks esile tuua faktilised asjaolud ja need tõendada. Harju Maakohtu 19.01.2010 määrusega on jäetud hagiavaldus käiguta ning on antud mõistlik aeg puuduste kõrvaldamiseks. Määruses on kohus juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud hagiavalduse ei vasta TsMS § 363 nõuetele. Menetlusosalistele anti võimalus oma väidete põhjendamiseks ja tõendite esitamiseks. 16.04.2010 kohtuistungi protokollist ilmneb, et pooled ei esitanud vastuväited tsiviilasjas sisulise arutamise lõpetamiseks. Seega kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist tsiviilasja menetlemisel. Arvestades eeltoodut kolleegium asub seisukohale, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda teha maakohtust erinevat otsust. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.