Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Meeli Kaur
Otsuse avalikult teatavaks
22. aprill 2010.a, Tallinn
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-1498
Tsiviilasi
OT’i hagi ETK, LT’i ja VL’a vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
5 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja OT (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kostja I ETK (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II LT (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja III VL (isikukood XX, elukoht XXX) Kostjate
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Otto
Preem
(Vabaduse 5, 68204 Valga linn, elektronpost [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
16. aprill 2010.a
Istungil osalenud isikud
Hageja OT Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Otto Preem
Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (22.04.2010). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud OT (hageja) esitas 08.01.2010 maakohtule hagi ETK (kostja I), LT’i (kostja II) ja VL’a (kostja III) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja TÜ(edaspidi T TÜ) juhatajana. 12.12.2008 hommikupoolikul käis kostja III notari juures, et notariaalselt kinnitada äriregistrile esitatavat avaldust T TÜ juhatuse väljavahetamiseks. Kostja III ei olnud sellel ajal enam T TÜ nõukogu esimees. Samal päeval sisenesid hageja töökabinetti ( XXX) kostja I juhatuse liige RS, teised kostjad ning AK, MK, AM, JK ning veel teised kostja I töötajad. Kostja II oli T TÜ nõukogu liige kuni 07.11.2008. Kostja I juhatuse liige viitas notariaalselt kinnitatud avaldusele ning teatas hagejale, et hagejat on ühistu juhatusest 03.11.2008 nõukogu otsusega tagasi kutsutud ning asemele määratud uued juhatajad: AK, MK ja AM. Hagejal paluti tööasjad mõne tunniga uuele juhatusele üle anda ja tööruumidest lahkuda. Hageja leiab hagiavalduses, et tema tagandamine juhatusest toimus õigusvastaselt ning sellega tekitasid kostjad talle mittevaralise kahju. Kostja I vastutus tuleneb sellest, et kostja I juhatuse liige aitas 12.12.2008 sündmustele kaasa. Kostja II vastutus tuleneb sellest, et ta ei olnud 12.12.2008 enam T TÜ nõukogu liige, kui hageja töölt kõrvaldati. Kostja III vastutus tuleneb sellest, et tal puudusid T TÜ nõukogu esimehe volitused notarile avalduse esitamisel. Hageja õigusvastaselt töölt kõrvaldamine kahjustas hageja isikuõigusi ja tekitas talle hingelise vapustuse ning tema maine sai kahjustada. Kuna tegemist on väikese kohaga, siis kõik nägid pealt, mis toimub. Hagejast jäeti mulje, et ta ei saa tööga hakkama. Seoses sellega kaasnesid hagejal tervisehäired, peavalud ja hageja ei saanud paar nädalat magada. Hageja pöördus ka 20.01.2009 terviseprobleemidega perearsti poole. Hageja on seisukohal, et kuna 12.12.2008 T TÜ-l nõukogu polnud, siis 12.12.2008 ei saanud keegi teda töölt kõrvaldada. Hageja ja nõukogu vahel sõlmitud lepingu lõpetamisest oleks saanud hagejat teavitada vaid nõukogu liige. Kostjate vastuväited Kostja I vaidleb hagile vastu. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on tsiviilasi nr 209-9958, milles hageja nõuab T TÜ 03.11.2008 otsuse tühisuse tuvastamist ning enda tööle ennistamist. Kostja I pole käesolevas asjas kohaseks kostjaks. 03.11.2008 pidas T TÜ vajalikuks hageja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ning see on nõukogu põhikirjast tulenev õigus. 12.12.2008 kõrvaldati hageja ametist ning selle toimingu seadustas T TÜ uus nõukogu 26.02.2009. Asjas puudub kostja I poolt õigusvastane tegu, mistõttu on sisutu mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
Kostja II vaidleb hagile vastu. T TÜ nõukogu 03.11.2008 otsus on seaduslik ning kostja II tegevus oli õiguspärane. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov. Hageja ühistu juhatusest tagasikutsumise otsus jõustus 11.12.2008 ning alates nimetatud ajast muutus isiku kohta äriregistrisse tehtud kanne ebaõigeks. Hagejale esitati 12.12.2008 T TÜ nõukogu 03.11.2009 otsus. Nimetatud otsust kinnitati 26.02.2009 toimunud nõukogu koosolekul. Kostja III vaidleb hagile vastu. Äriregistrit oli vaja teavitada 03.11.2008 nõukogu otsusest. Uue nõukogu kohene valimine polnud võimalik, kuna volinike erakorralise koosoleku kokkukutsumine oli juhatuse pädevuses ning hageja ei astunud selleks vajalikke samme. Seetõttu esitas kostja III äriregistrile 12.12.2008 avalduse hageja tagasikutsumise ja uute juhatuse liikmete nimetamise kohta. Uus nõukogu aktsepteeris täielikult 12.12.2008 esitatud avaldust. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamata jätmisele. Puudub vaidlus, et T TÜ 03.11.2008 nõukogu otsustas hageja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda ning nimetati uued juhatuse liikmed: MK, AM ja AK. Nimetatud otsus jõustus 11.12.2008 (t lk 4). Hageja ja T TÜ nõukogu vahel on 15.05.2008 sõlmitud leping T TÜ juhtimiseks ja seadusjärgseks esindamiseks. Nimetatud lepingu p 7 kohaselt kehtib leping kuni hageja on äriregistrisse kantud TÜjuhatajana või kuni uue lepingu sõlmimiseni (t lk 71). Hageja on vaidlustanud T TÜ 03.11.2008 nõukogu otsuse kohtus (Tartu Maakohtu Valga kohtumaja, tsiviilasi nr 2-09-9958). Hageja leiab, et 12.12.2008 tema tööruumides aset leidnud sündmus on rikkunud tema subjektiivseid õigusi ning kostjad on sellega tekitanud talle mittevaralise kahju. Hageja leiab, et kostjad on toime pannud kuriteotunnustega tegusid ning on ka maakohtult taotlenud kuriteotunnustega teo ilmnemisel esitama kohtu poolt avaldus prokuratuurile või politseile kostjate kriminaalkorras vastutusele võtmiseks (t lk 72). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et prokuratuur ei ole ühegi kostja tegevuses süüteotunnustele vastava teo toimepanemist tuvastanud. Seega on pädevad õiguskaitseorganid andnud kostjate tegevusele hinnangu. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Hageja viited TsMS § 45 lg 6 sättele ei ole asjakohased, kuna nimetatud sätte kohaselt edastab kohus kuriteoteate prokuratuurile või politseile, kui menetlusosalise käitumises ilmnevad kohtus kuriteo tunnused. Nimetatud säte reguleerib kohtuistungi korda (TsMS § 45 reguleerib isiku kohtuistungilt kõrvaldamise ja tema suhtes muude abinõude rakendamise korda). Hageja on 12.12.2008 sündmusi kirjeldanud täpsemalt 16.04.2010 kohtuistungil (t lk 76-78). Hageja leiab, et 12.12.2008 toimunud õigusvastaselt töölt kõrvaldamine tekitas talle hingelise vapustuse ning kahjustas tema mainet. Hageja põhjendab seda sellega, et kuna tegemist on väikese kohaga, siis kõik tunnevad kõiki ning kui ta töölt kõrvaldati, siis vaadati pealt, mis toimub. Temast jäeti mulje, et ta ei saanud tööga hakkama. 20.01.2009 käis ta perearsti juures, ta ei saanud paar nädalat magada, kaasnesid tervisehäired ja peavalud (t lk 76-77). Kohus ei ole seotud poolte õiguslike hinnangutega asjaoludele, vaid hindab esitatud asjaolusid sellest sõltumata. Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus, kes ei ole seotud poolte väidetega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi
või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Õigusvastase käitumise eeldused on sätestatud VÕS § 1045 lõikes 1 ning esitatud asjaoludel saab kohalduda p 2 – kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine ning p 4 - kannatanu isikliku õiguse rikkumine. VÕS § 1045 lg 3 kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. VÕS § 128 lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 2 kohaselt vabaduse võtmisest, samuti muude isikuõiguste rikkumisest, eelkõige isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hageja leiab, et kuna 12.12.2008 puudus T TÜ nõukogu, siis teda ei olnud võimalik töölt kõrvaldada. Hagiavalduse kohaselt oli kostja LT T TÜ nõukogu liige kuni 07.11.2008. Uuesti valiti nimetatud isik nõukogu liikmeks 16.01.2009. Seega oli tema tagandamine juhatuse liikme ametikohalt õigusvastane, kuna kostja II ja kostja III oli T TÜ nõukogu liikmed kuni 07.11.2008. Seega teostas LT hageja arvates esindusõiguseta ühepoolse õigusliku toimingu, mis seisnes 03.11.2008 tagandamisotsuse teatavakstegemises hagejale. Kostja III sooritas KarS § 281 lg 1 sätestatud teo, kuna esitas notarile ebaõigeid andmeid – 12.12.2008 ei olnud VL nõukogu esimees. Kostjat I käsitleb hageja kaasaaitajana, kuna 12.12.2008 võttis tema töölt kõrvaldamisest osa ka kostja I juhatuse liige RS. Kuigi hageja on viidanud ka 16.12.2008 avaldatud artiklile, ei ole hageja hagi alusena välja toonud, et kostja I andmete avaldajana oleks nimetatud artiklis avaldatud asjaoludega kuidagi kahjustanud tema isiklikke õigusi. Puudub vaidlus, et nimetatud artiklis avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele – T TÜ nõukogu kutsus senise juhatuse tagasi ja valis uue kolmeliikmelise juhatuse (t lk 25). VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Käesolevas asjas ei ole kostjad hageja suhtes eaõigeid andmeid avaldanud, mistõttu ei ole sel viisil hageja isiklikke õigusi rikutud (mainet kahjustatud). 12.12.2008 hageja töökohas toimunud sündmusi ei saa lugeda asjaolude avaldamiseks. Samuti ei ole tegemist hageja majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. Puudub vaidlus, et kostja I juhatuse liige ning kostja II ja kostja III viibisid 12.12.2008 hageja töökohas. Samuti viibisid seal T TÜ uued juhatuse liikmed. Hageja on ise hagiavalduses märkinud, et tal paluti mõne tunniga tööasjad uuele juhatusele üle anda ja tööruumidest lahkuda (t lk 1). Kostjate esindaja on kohtuistungil avaldanud, et 12.12.2008 palus uus juhatus hagejal lahkuda, kuna hageja ei olnud enam juhatuse liige ning midagi solvavat ega alandatavat seal hageja suhtes ei toimunud (t lk 78). Kohus märgib, et kahju tekitaja teo õigusvastasuse kindlakstegemiseks tuleb tuvastada kahju tekitaja poolne käibekohustuse või seadusest tuleneva kohustuse rikkumine. Isegi kui eeldada hageja väite õigsust, et 12.12.2008 ei saanud teda töölt kõrvaldada, ei saa kostjate viibimine 12.12.2008 hageja töökohas ainuüksi põhjustada hagejale mittevaralist kahju, mille eest kostjad vastutaksid.
Kohtu hinnangul ei ole kostjad toime pannud õigusvastast tegu, mis oleks rikkunud hageja isiklikke õigusi ning millega oleks põhjustatud hagejale mittevaraline kahju. Vastavalt tulundusühistuseaduse (TÜS) § 55 lg 1 on juhatus ühistu juhtorgan. Hageja asus ametisse juhatuse liikme valitavale ametikohale ning hagejal tuli arvestada, et juhatuse liikmed valib nõukogu (TÜS § 60 lg 1). TÜS § 61 lg 1 kohaselt võib juhatuse liiget tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. 03.11.2008 nõukogu otsus tema tagasikutsumise osas on kehtiv ning kuulub täitmisele. Seega oli uuel juhatusel õigus 12.12.2008 paluda hagejal tööasjad üle anda ning lahkuda. Kohus ei ole tuvastanud kostjate õigusvastast käitumist ega hageja isiklike õiguste rikkumist, ehk hagejal kahjulike tagajärgede esinemist. Hageja väited, et pärast 12.12.2008 sündmusi tekkis tal tervisekahju, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus viitas 19.01.2010 määruses nimetatud väite tõendamise vajadusele (t lk 12-13). Kostja III poolt Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse esitamise ja hageja isiklike õiguste rikkumise vahel ei saa olla põhjuslikku seost. Õige on kostja III seisukoht, et kuna äriregistri kanne oli vale, siis oli vaja edastada registriosakonnale kande tegemiseks avaldus. Vaieldamatult oli selle avalduse esitamise õigus uutel juhatuse liikmetel, kes on samuti avaldusele alla kirjutanud (t lk 3). Kui nõukogu otsus on kehtiv, ei ole põhjust ette heita ka sellekohast kannet registris. Kande tegemisega ei rikuta hageja õigusi ning kandeavalduse esitamine ei oma põhjuslikku seost hagejale mittevaralise kahju tekkimisega. Kostja II oli 03.11.2008 nõukogu otsuse vastuvõtmise ajal nõukogu liige ning asjaolu, et 12.12.2008 ta enam nõukogu liige ei olnud, ei tee 03.11.2008 otsust ebaseaduslikuks. Asjaolu, et kostja II ei olnud 12.12.2008 nõukogu liige, kuid viibis hageja töölt kõrvaldamise juures, ei ole vaadeldav õigusvastase käitumisena. Hagist seega ei tulene, kuidas kostja II juures viibimine sai kahjustada hageja isiklikke õigusi. Kuna kostjate II ja III käitumises puudub õigusvastasus, siis ei saa ka kostja I vastutada kihutaja või kaasaaitajana. Esitatud asjaoludel ei ole kohus tuvastanud, et 12.12.2008 oleksid kostjad hageja suhtes toime pannud tegusid, millega oleks hageja isiklikud õigused saanud kuidagi kahjustada või millega oleks hagejale tekitatud tervisekahju, mis tingiks hagejale mittevaralise kahju hüvitamise. Seega on kahju hüvitamise eeldused täitmata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea vajalikuks teistele poolte esitatud väidetele õigusliku hinnangu andmist ega esitatud tõendite hindamist, kuna need ei oma asjas tähtsust (t lk 39-45, 50-53). Seega ei pea kohus vajalikuks käsitleda uue nõukogu heakskiitu 03.11.2008 nõukogu otsusele ega töösuhte lõpetamist hageja ja nõukogu vahel. Kuna hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis kohus on nimetatud nõude raames vajalikke asjaolusid hinnanud ning pole tuvastanud kostjate poolt hageja isiklike õiguste rikkumist. Hageja on esitanud õigeaegselt taotluse protokolli parandamiseks (t lk 80). Hageja leiab, et hageja välja öeldu on jäänud kajastamata või on eksitud nimega: teine lehekülg 1) lehekülje alguses pärast väljendit "üldsusele 16.12.2008 teates" tuleks lisada "ajalehes Valgamaalane" ; 2) rida 6 - nime " RS" asemel peab olema "RS"; 3) rida 9 - lause "Sellega anti mulle ...." asemel peaks olema "Töölt lahtilaskmisega anti mulle ..."; 4) rida 12 - lause algusega "Tulenevalt sellest esitan ..." asemel ütlesin "Riigiprokuratuuri soovitusel ja TsMS § 45 lg 6 alusel esitan..."; 5) teise lehekülje keskel lause algusega "Hageja kui ..." järel on järgmine lause vahele jäänud - "Nõukogu ei saa oma õigusi edasi volitada." 6) Sellele järgneva lause algusega "Nõukogu ja minu vahel oli sõlmitud leping ja..." pidi lõppema järgmiselt "lepingu lõpetamisest oleks saanud mind teavitada vaid nõukogu VÕS § 195 lg 4 järgi" ;7) lehekülje nr 3 keskel lause "LT tuli otsusega minu juurde kui nõukogu liige, ja kuna tal jäi julgust väheks,
siis temaga oli kaasas ka ETK juhatuse liige RS" õige sõnastus peaks olema: "LT tuli otsusega minu juurde kui nõukogu liige, ja kuna tal jäi ilmselt julgust väheks, siis kõneles tema eest ETK juhatuse liige RS". Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb osaliselt rahuldada ning seda osas, kus on ebaõigesti kajastatud inimese nimi – 2 lehel on lause „Pealtvaatajate hulgas oli RSja ühistu töötaja, kes mind tundis“. Nimetatud lauses tuleb parandada ära nimi ning õigeks tuleb lugeda lause alljärgnevalt: „Pealtvaatajate hulgas oli RSja ühistu töötaja, kes mind tundis“. Muus osas jätta taotlus rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokolli märgitakse TsMS § 50 lg 1 p 8 kohaselt poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Hageja taotleb enda öeldu osas täpsustuste tegemist, mis kuidagi ei kajasta menetlustoimingu olulist käiku ega ole asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulised. Kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm vaid üksnes kohtuistungil käsitletud oluliste asjaolude lühikokkuvõte. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, siis menetluskulud jäävad hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.