Tsiviilasi nr 2-09-27405
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva 6. detsember 2010. a Tartu kohtumaja 2-09-27405 Swedbank AS hagi Tiina Pettai vastu 184 561,54 krooni väljamõistmiseks. 159 084, 33 krooni Hageja Swedbank AS (registrikood: 10060701, Liivalaia 8, 15040 Tallinn, esindaja Silva Kark, Rakvere 5, 41592 Jõhvi); Kostja: Tiina Pettai Kirjalikus menetluses, õigeksvõtul põhinev
Pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 4-6). 04.04.2000.a sõlmisid AS Hansapank (edaspidi hageja) ja Tiina Pettai Teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr 221005499835. 10.12.1999.a sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi kasutamise lepingu nr 99-042331-KP (leping nr 1), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 9000 krooni kostja arvelduskontol intressiga 16% aastas. Kostja jäi intressi maksete tasumisega võlgnevusse alates 07.05.2008, ajavahemikul 07.05.2008.a kuni 07.11.2008 kostja intressi ei tasunud. 28.10.2005.a sõlmisid hageja ja kostja Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 05-230181EG (leping nr 2). Vastavalt lepingule oli intressimäär 16% aastas. Partner krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 1200,00 krooni kuus ja maksepäevaks iga kuu 3. kuupäev. 03.06.2008.a kuni 03.10.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 21.02.2006.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 06-023210-VL (leping nr 3) summas 42 000 krooni intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtpäevaga 07.03.2010. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 07. kuupäeval 1255,48 krooni. 25.11.2006.a sõlmisid hageja ja kostja krediitkaardi kasutamislepingu nr 1872 (edaspidi leping nr 4). Vastavalt lepingule on intressimäär 16% aastas. Krediitkaardi püsimakseks määrati lepingus 500, 00 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 5. kuupäev. 05.05.2008 kuni 05.08.2008 kostja püsimakseid ei tasunud. 22.05.2007.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-093212-VL (edaspidi leping nr 5) summas 40 000,00 krooni, intressimääraga 18% aastas. 09.11.2007.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-201841-VL (edaspidi leping nr 6) summas 10 000,00 krooni, intressimääraga 19% aastas. 13.12.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr 07-224648-VL intressimääraga 19% aastas. Kostja jäi lepingute nr 3,5,6, ja 7 laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 5.06.2008.a. Alates 05.06.2008 kuni 04.03.2009 kostja laenu tagasi täies ulatuses tagasi ei maksnud olles viivituses täielikult 10 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. 04.03.2009 saatis hageja kostjale kirjad lepingute ülesütlemise ja võlgnevuste suuruse kohta paludes kogu võla tasuda hiljemalt 19.03.2009.a. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja oma võlgnevust hageja ees kustutanud. 21.11.2008.a sulges hageja lepingu nr 1 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-272096-KX alla. 17.10.2008.a sulges hageja lepingu nr 2 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08186808-KE alla. 25.08.2008.a sulges hageja lepingu nr 4 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-1200244-KB alla. 26.03.2009.a ütles hageja lepingud nr 3,5,6 ja 7 seoses põhiosa võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 09.06.2009.a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 184 561,54 krooni, millest lepingust nr 08-272096-KX tulenev võlgnevus on kokku 10 369,78 krooni, lepingust nr 08-186808KE tulenev võlgnevus on kokku 33 159,41 krooni, lepingust nr 06-023210-VL tulenev võlgnevus on kokku 26 335,97 krooni, lepingust nr 08-120244-KB tulenev võlgnevus on kokku 5 359,34 krooni, lepingust nr 07-093212-VL tulenev võlgnevus on kokku 41 234,13 krooni, lepingust nr 07201841-VL tulenev võlgnevus on kokku 11 335, 40 krooni ja lepingust nr 07-224648-VL tulenev võlgnevus on kokku 56 767,51 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 184 561,54 krooni ja viivis protsendina põhinõudelt (159 084,33 krooni) alates 10.06.2009 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Tartu Maakohtu menetluses on Swedbank AS hagi Tiina Pettai vastu 184 561,54 krooni väljamõistmiseks. Oma vastuses hagile (tl 80) on kostja hagi sisuliselt õigeks võtnud. Kostja on märkinud, et ta soovib tutvuda lepingute sisuga ja viiviste suurusega, kuid sisulisi vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja on esitanud kohtule nõude kostja vastu poolte vahel sõlmitud lepingutest nr 08-272096-KX, 08-186808-KE, 06-023210-VL, 08-120244-KB, 07-093212-VL, 07-201841-VL, 07-224648-VL. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Võlgnetava summa suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 184 561,54 krooni põhivõlgnevuse katteks. VÕS § 397 lõike 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja jättis oma rahalise kohustuse täitmata, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele viivis protsendina põhinõudelt 159 084,33 krooni alates 10.06.2009.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna antud juhul kostja võttis hagi õigeks kohtumenetluse käigus, siis jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõiv 17 600,00 krooni, 100 krooni hagimaterjalide avalikult kättetoimetamise eest. Pooled avaldasid kohtule, et nad on kokku leppinud, et nad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning hageja on taotlenud poole riigilõivu tagastamist (tl 70). TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 9.06.2009.a 17 500,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900072699. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel tagastamisele
hagiavalduse esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivust pool st. 8 750,00 krooni Swedbank AS arveldusarvele nr 227000000016. 26.04.2010.a tasus hageja riigilõivu 100 krooni menetlusdokumentide avaldamise eest AT-s Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumbriga 2900078680. Kohus avaldas menetlusdokumendid Ametlikes Teadaannetes 21.05.2010.a. Seega kuulub TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale tagastamisele 50 krooni Swedbank AS arveldusarvele nr 227000000016.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.