Mõista kostjalt FN hageja HROÜ kasuks välja põhivõlgnevus (põhinõue) 5 327,37 krooni (viis tuhat kolmsada kakskümmend seitse krooni ja 37 senti) ning seisuga 8. veebruar 2010.a viivis 2 875,43 krooni (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni ja 43 senti).
3.Mõista kostjalt FN hageja HROÜ kasuks välja viivis 0,07% põhinõudelt (5 327,37 krooni)
päevas
alates
veebruarist
2010.a
kuni
põhinõude
täitmiseni
(põhivõlgnevuse tasumiseni).
4.Jätta rahuldamata hageja nõuded kostja JR vastu.
Menetluskulude jaotus Jätta kostja JR menetluskulud hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja FNkanda.
Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 6. detsembril 2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.VVOÜ (hageja) esitas 10.02.2010.a Harju Maakohtule hagi FN(kostja I) ja JR’i (kostja II) vastu, milles palub mõista kostjatelt välja põhivõlgnevuse summas 10 654,75 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 5 750,86 krooni ning viivise 0,07% põhinõudelt päevas alates 09.02.2010.a kuni kohustuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostjad XXX, Haabneeme, Harjumaa asuva korteriomandi kaasomanikud. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud kinnisvara haldusleping, millega hageja kohustus osutama kostjale kinnisvara haldusteenust ning kostja I kohustus nimetatud teenuste eest hagejale tasuma. Hageja on täitnud enda lepingujärgsed kohustused ning esitanud kostjale arved, kuid kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Pooled on lepingus kokku leppinud lepingujärgses viivise määras, milleks on 0,07% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on 18.08.2010.a vastuses kohtule teatanud, et nõue tsiviilasjas nr 2-10-6790 on esitatud lepingu alusel ning hageja palub võlgnevuse ja viivise väljamõistmist kostjalt I 1⁄2 mõttelises osas ja kostjalt II 1⁄2 mõttelises osas.
2-10-6790
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostjad ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ega hiljem kirjalikult vastanud. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse nõudega on kostjale I kätte toimetatud 05.03.2010.a (vt toimik, lk 28), kostjale II saab lugeda hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte toimetatuks 31.03.2010.a (vt toimik, lk 39).
MENETLUSE KÄIK
4.Kohus on 28.09.2010.a otsusega, millest oli kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 välja jäetud kirjeldav ja põhjendav osa, rahuldanud hagi osaliselt.
5.19.10.2010.a teatas hageja soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja on käesoleval juhul rajanud oma nõude asjaolule, et ta on kostjaga I sõlmitud kinnisvara halduslepingu, millega hageja kohustus osutama kostjale kinnisvara haldusteenust ning viimane kohustus nimetatud teenuste eest hagejale tasuma. Kostja on jätnud hageja väidete kohaselt kinnisvara halduslepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse osaliselt (10 654,75 kr ulatuses) täitmata. Hagiavaldusele on tõendina lisatud ka hageja ja kostja I vahel sõlmitud kinnisvara haldusleping (vt toimik, lk 6). Kostjad ei ole hagile vastanud, mistõttu saab kooskõlas TsMS § 231 lg-ga 4 eeldada hageja esitatud faktiliste asjaolude omaksvõttu kostjate poolt.
8.Kostja I suhtes on hageja nõuded hagis toodud faktilistest asjaoludest lähtudes põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi kolmanda järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja I on jätnud täitmata hagejaga sõlmitud kinnisvara halduslepingust tuleneva kohustuse tasuda hageja poolt vastavalt osutatud haldusteenuste mahule ja kokku lepitud hinnale esitavaid arveid. Sellega on kostja rikkunud (VÕS § 100) kinnisvara halduslepingust tulenevaid kohustusi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 108 lg-s 1 sätestatule nõuda kohustuse täitmist. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 võimaldab võlausaldajal nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kinnisvara halduslepingus on hageja ja kostja I kokku leppinud viivise määras 0,07% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul on hageja esitatud viivisearvestus (vt toimik, lk 17) õiguslikult põhjendatud ning kostjad ei ole selle arvutuslikku õigsust vaidlustanud.
9.Võttes aluseks hageja 18.08.2010.a avalduses (vt toimik, lk 52-54) ning hageja esindaja 20.09.2010.a selgitavas e-kirjas (vt toimik, lk 59) väljendatu ning juhindudes TsMS § 5 lg-st 1, rahuldab kohus hageja nõude kostja I vastu siiski 5 327,37 krooni ulatuses ning viivisenõude 2 875,43 krooni ulatuses. Samuti rahuldab kohus TsMS §-s 367 sätestatust lähtudes hageja nõude mõista kostjalt I hageja kasuks välja viivis 0,07% põhinõudelt (5 327,37 kr) päevas alates 09.02.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohtu hinnangul ei ole hagi rahuldamine kostja II suhtes hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja on hagiavalduses märkinud ning 18.08.2010.a avalduses (vt toimik, lk 52-54) täiendavalt kinnitanud, et nõue kostjate vastu on esitatud ülalmainitud kinnisvara halduslepingu alusel. Samas on selle lepingu poolteks hageja ja kostja I. Tulenevalt VÕS § 8 lg-test 1 ja 2, loob võlaõiguslik leping õigusi ning kohustusi üksnes selle pooltele (v.a VÕS §-des 80 ja 81 sätestatud erandid). Kuivõrd kostja II ei ole hagis märgitud kinnisvara halduslepingu pooleks, ei saa hageja kostjalt II seega lepingu täitmist nõuda. Lepingust tuleneva
tasu maksmise kohustuse osas saab võlgnikuks olla üksnes kostja I. Hageja poolt viidatud korteriomandiseaduse § 13 lg 1 reguleerib korteriomanike (praegusel juhul kostjate) omavahelisi suhteid. Hagejal selle normi alusel iseseisvat nõudeõigust kostja II vastu ei teki.
11.Hagile lisatud tõenditest nähtuvalt on hageja esitanud haldusteenuste eest arveid kostjale II (vt toimik, lk 7-16), mitte kostjale I. Kohus märgib, et üksnes arvete esitamine veel tsiviilõiguslikke õigusi ega kohustusi isikute vahel ei loo. Arve koostamiseks ja selle tasumise nõudmiseks peab eksisteerima õiguslik alus (nõudeõigus). Hagis toodud asjaoludel puudus hagejal õigus nõuda kostjalt II arvete tasumist. Asjaolu, et kostja II on kõnealuseid arved (eeldatavalt) osaliselt tasunud, ei oma kohtu hinnangul praegusel juhul õiguslikku tähtsust.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta kostja II menetluskulud hageja kanda. Ülejäänud menetluskulud peab kohus põhjendatuks jätta 50% ulatuses hageja kanda ja 50% ulatuses kostja I kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Indrek Parrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.