Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 01.detsembril 2010.a. Paide kohtumaja 2-09-26616; 2-09-32922 AS-i SEB Pank hagi M. K. vastu põhivõlgnevuse 9757.34 krooni ja kõrvalnõuete nõudes; M. K. ja Ü. R. vastu põhivõlgnevuse 59 567.76 krooni ja kõrvalnõuete solidaarses nõudes
Hagihind
69 325.10 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn Hageja esindaja Martin Kalberg Kostjad: 1.M. K., isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx 2.Ü. R., isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
11.novembril 2010.a. avalikul kohtuistungil
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista M K SEB Pank kasuks 11 640.81 (üksteist tuhat kuussada nelikümmend krooni ja senti) krooni, sealhulgas 9757.34 krooni põhivõlga, 456.01 krooni intressi ja 1427.46 krooni sissenõutavaks muutunud viiviseid. 3.Välja mõista M K SEB Pank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 05.05.2010.a. kuni põhinõude, 9757.34 krooni, täitmiseni 14% tasumata põhinõude summast aastas. 4.Välja mõista M K ja Ü R solidaarselt SEB Pank kasuks 75 335.65 (seitsekümmend viis tuhat kolmsada kolmkümmend viis krooni ja 65 senti) krooni, sealhulgas 59 567.76 krooni põhivõlga, 6580.70 krooni intressi ja 9177.19 krooni sissenõutavaks muutunud viiviseid. 5.Välja mõista M K ja Ü R solidaarselt SEB Pank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 05.05.2010.a. kuni põhinõude, 959 567.76 krooni, täitmiseni 16% tasumata põhinõude summast aastas. 6.Tunnistada käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
1.Menetluskulud tsiviilasjas kannavad Marco Kiveste ja Ülle Riisalu täies ulatuses solidaarselt. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 8500.00 krooni, sealhulgas maksekäsus tasutud riigilõivud 750.00 krooni ja 1787.03 krooni ja kohtusse hagi esitamisel tasutud riigilõiv 5962.97 krooni. 3.Välja mõista M K ja Ü R solidaarselt AS–i SEB Pank kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv 8500.00 (kaheksa tuhat viissada) krooni.
4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni.
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostjad on eelmenetluses hagi õigeks võtnud ning avaldanud soovi tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel 1000.00 krooni kuus. Kostjad on põhjendanud võlgnevuse tekkimist makseraskustega. Kohus on pakkunud pooltele võimalust kompromissi sõlmimiseks, kuid hageja selgituste kohaselt ei ole ta pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist kostjate poolt pakutud tingimustel. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt sõlmisid hageja ja kostja M K 27.11.2007.a. krediitkaardilepingu xxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Leping), milles kokkulepitud rahalisi kohustusi kostja ei täitnud, s.t. alates 12.02.2009.a. ei taganud maksepäevadel piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol intressi tasumiseks ja kohustusliku tagasimakse tegemiseks. Leping lõppes 01.05.2009.a. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2007.a. laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi leping), milles kokkulepitud kohustusi kostjad samuti ei täitnud ning neil tekkis võlgnevus alates 10.11.2009.a. Hageja ütles Lepingu üles 11.06.2009.a. Eelpoolnimetatu annab tunnistust, et kostjad rikkusid Lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Sellest tulenevalt oli hageja õigustatud Lepingutes sätestatud korras tegema tegusid, mille tagajärjel Lepingud lõppesid. Lepingute lõppemisel tekkis kostjatel kohustus tagastada hagejale tagastamata krediidisumma ning tasuda lepingujärgsed intressid. Kostjad neid kohustusi vabatahtlikult ei täitnud. M K krediitkaardi kasutamise lepingu alusel tasumata 9757.34 krooni põhivõlga ja 456.01 krooni intressi. Ka on M K ja Ü R tasumata laenulepingust tulenevat põhivõlga 59 567.76 krooni ja 6580.70 krooni intressi. Hageja nõue tagastamata võlgnevuse ja tasumata intresside saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Ka on põhjendatud laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmine VÕS § 65 alusel kostjatelt solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kuna kostjad ei täitnud Lepingutest tulenevaid omapoolse raha maksmise kohustusi tähtaegselt, viivitasid nad nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivist ning TsMS § 367 kohaselt sissenõutavaks mittemuutunud viivist. Kostjad ei ole hageja nõutud viivise suurust ja lisanduvat viivist vaidlustanud. Viimast nõuab hageja protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuded nii sissenõutavaks muutunud
kui muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostjad. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nõuab menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 5962.97 krooni väljamõistmist. TsMS § 172 lg 9 kohaselt loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse hulka. Antud juhul on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluses 750.00 krooni ja 1787.03 krooni. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on viimatinimetatud summasid nõudnud kui teenustasu, kuid tegemist on menetluskuludega, mis kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele hagimenetluse kulude sätete alusel. Vajadus riigilõivu tasumiseks hagiavalduses märgitud ulatuses tuleneb seadusest, on seega põhjendatud ja vajalik. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma TsMS § 165 lg 3 alusel kostjad solidaarselt. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.