lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-18827/49

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 30.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-18827/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ General Equity CIS10878424(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-07-18827

Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2010. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Imbi Sidok, Iko Nõmm

Kohtuasi

OÜ General Electronics hagi Veera Semjonova vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

27.000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. oktoobri 2010. a. otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Veera Semjonova apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ General Electronics (registrikood 10878424, aadress Kentmanni 22 - 18, Tallinn), lepinguline esindaja Reimo Mets Kostja Veera Semjonova (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-XX XXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja adv. Piret Simm

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda Veera Semjonova apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastada see määruse jõustumisel apellandile.
2.Toimetada kohtumäärus kätte kostjale ja saata hagejale.
3.Määruse peale võib edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. S e l g i t u s e d:

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

2.Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik OÜ General Electronics CIS esitas 14. mail 2007. a. Harju Maakohtusse hagi Igor Semjonovi vastu kinnistu ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, eluruumi vabastamiseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks. 23. oktoobril 2007. a. võttis kohus menetlusse mõistliku üüri väljamõistmise nõude. 21. novembril 2008. a. asendas kohus hageja taotlusel senise kostja, kaasates kostjana Veera Semjonova. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 22. novembril 2006. a. Tallinna ja Harjumaa kohtutäituri Marek Laanemetsa poolt korraldatud kordusenampakkumisel I. S. kuulunud korteri aadressil XXXXXX XX-XX, Tallinn. Hageja kanti korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse

23.märtsil 2007. a. Hageja ja I. S.vahel ei ole sõlmitud AÕS § 94 kohast kokkulepet, mille kohaselt jääks omandi üleandmisel eluruum võõrandaja valdusesse. Hageja ei ole sõlminud ka üürilepingut, kuigi I. S. on korduvalt selleks ettepanekuid tehtud. Samuti on I. S. keeldunud eluruumi vabastamisest. Korterit kasutas ja kasutab siiani Veera Semjonova. Hageja ei ole teinud üürilepingu sõlmimise ettepanekut Veera Semjonovale, kuid Veera Semjonova on vaidluses pidevalt esindanud I. S. ja peaks olema üürilepingu sõlmimise ettepanekust teadlik. Lähtudes avalikult kättesaadavast infost, oli hagi esitamise ajal vaidlusaluse korteri asukoha ümbruses mõistlik ja keskmine üürimäär 3000 krooni kuus. Kuna kostja on keeldunud maksmast hagejale üüritasu, ei soovi sõlmida üürilepingut ega vabastada korterit, siis puudub tal alus eeldada, et ta saab korterit kasutada edasi tasu maksmata. Hageja taotles kostjalt ajavahemiku eest 23. märtsist
12.detsembrini 2007. a. 27.000 krooni saamata jäänud üüri väljamõistmist. Kostja hagi ei tunnistanud Kostja väitel on ta tasunud kõik korteri kasutamisega seotud kommunaalkulud. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta soovib kahju just kostjalt. Kostja ei ole kunagi olnud eluruumi omanik, vaid on sellele pinnale alates 1996. a. üksnes sisse registreeritud. Seega ei ole kostja poolt eluruumi kasutamine ebaseaduslik. Üüri nõudmine on ebaseaduslik. Hageja ei ole kostjalt kunagi üürilepingu sõlmimist ega üüri tasumist nõudnud ning tal puudub selleks ka õigus.
3.märtsi 2009. a. otsusega jättis maakohus hagi täies ulatuses rahuldamata. 19. juuni 2009. a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saatis asja tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
25.oktoobri 2010. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja omandas 22. novembril 2006. a. kohtutäituri polt korraldatud kordusenampakkumisel vaidlusaluse, I. S. kuulunud korteriomandi ning et hageja on korteriomanikuna kantud kinnistusraamatusse. Korterit kasutas ja kasutab siiani kostja, kes on I. S. ema. Hageja ja I. S. ei ole sõlminud AÕS § 94 kohast kokkulepet, mille kohaselt jääks eluruum omandi üleandmisel võõrandaja valdusesse. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu nõue hüvitada kahju, mis võrdub samas piirkonnas makstava keskmise üüriga. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, millisel alusel on tal õigus hagejale kuuluvas korteris elada või milline võiks olla tema suurem õigus asja vallata kui korteri omanikul endal. Seega on kostja poolt korteri valdamine asjaõigusseaduse (AÕS) § 35 lg. 2 mõttes pahauskne. Võõra asja ebaseadusliku

valdamisega tekitatud kahju eest vastutab ebaseaduslik valdaja. Kostjal ei ole hagejaga sõlmitud üürilepingut. Seega kostja rikub VÕS § 1045 lg. 1 punktis 5 sätestatu kohaselt hageja omandiõigust ja tekitab hagejale õigusvastast kahju. Kostja peab hagejale õigusvastase käitumisega tekitatud kahju hüvitama, kuna ta ei ole tõendanud, et ei ole kahju tekkimises süüdi. Hüvitamisele kuuluva kahju ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb muuhulgas arvestada võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 127 ja 128 sätestatut. Võõra vara ebaseadusliku valdamise korral hüvitatakse deliktiõiguse alusel valduse rikkumist keelava sätte (VÕS § 1045 lg. 1 p. 5) kaitse-eesmärgist tulenevalt (VÕS § 127 lg. 2) eelkõige kaotatud kasutuseelised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg. 1 tähenduses. Kaotatud kasutuseelise arvestamisel võib lähtekohaks olla kasu, mida hageja oleks võinud saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema. Kostjalt on põhjendatud välja mõista kasu, mida hageja oleks võinud saada.

19.novembril 2010. a. esitas Veera Semjonova Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Veera Semjonova leiab, et vaidlusaluse korteri müük kohtutäituri kaudu toimus ebaseaduslikult. Sellega, et kaebajal on sissekirjutus vaidlusalusesse korterisse ning seetõttu õigus korteris elada, ei ole hagejale kahju tekitatud. Veera Semjonova on tasunud kommunaalteenuste eest. Orderist 28. juulist 1975. a. nähtub, et korteris elab veel V. S.. Kostjale riigi arvel õigusabi osutanud esindaja adv. Piret Simm teatas kohtule riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-le 19 tuginedes, et peab maakohtu otsust põhjendatuks, leiab, et apellatsioonkaebuse esitamiseks alus puudub, ning ta ei pea võimalikuks maakohtu otsust apellatsioonikohtus vaidlustada. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg. 1 p. 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kolleegium leiab, et Veera Semjonova on esitanud apellatsioonkaebuses rea asjakohatuid ja vaidlusaluse asjaga seostamatuid väiteid, tema asjaga seostatavate väidete õigsust eeldades ei saaks aga tema poolt esitatud kaebust ilmselt rahuldada. Nii ei ole sissekirjutusel iseseisvat tähendust tsiviilõigussuhetes, kunagine sissekirjutus eluruumi ei anna isikule õigust seda eluruumi kasutada, samuti ei anna taolist õigust õigusliku aluseta kasutatavas eluruumis kasutatud kommunaalteenuste eest tasumine. Isegi kui eluruumis elaks veel keegi peale kostja, ei annaks see alust jätta rahuldamata kostja vastu kahju hüvitamiseks esitatud hagi, sest kui kahju on tekitanud mitu isikut ühiselt, siis vastutavad nad selle tekitamise eest solidaarselt, hagejal on aga õigus valida, kellelt solidaarsetest võlgnikest ta kahju tasumist nõuab. Vaidlusaluses asjas ei ole kostjal võimalik tugineda korteri müümiseks toimunud enampakkumise ebaseaduslikkusele juba ainuüksi sellest tulenevalt, sest enampakkumise vaidlustamiseks ei ole hagi esitatud. Eespooltoodud põhjendusel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Malle Seppik

Imbi Sidok

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja