AS Nordea Finance Estonia hagi AS T vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
223 339,13 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Nordea Finance Estonia Hageja esindaja: Eva L , (xxx); Kostja: AS T (registrikood xxx, asukoht xxx). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt alljärgnevalt: 1.1.mõista kostjalt AS-lt T hageja AS Nordea Finance Estonia kasuks välja 874 (kaheksasada seitsekümmend neli) krooni ja 91 senti, millest 621, 95 krooni on tasumata rendimaksest tulenev võlgnevus ja 252,96 krooni tasumata rendimakselt tulenev sissenõutavaks muutunud viivis.
1.2.mõista kostjalt AS-lt T hageja AS Nordea Finance Estonia kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15 % võlgnetavast summast 621,95 krooni päevas kuni nimetatud võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Ülejäänud osas jätta hageja AS Nordea Finance Estonia hagi kostja AS T vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja AS Nordea Finance Estonia kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Hageja esitas 21.06.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevuse summas 223 339,13 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 92 125 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summas 0,15% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IEAS ja kostja liisingulepingu koos maksegraafikuga, mille alusel liisis hageja kostjale laadur-ekskavaatori Case 695 SR, 2007.a. IEAS loovutas nõude loovutamise lepinguga oma nõude kostja vastu hagejale.
3.Liisingleping lõppes 29.10.2008.a ennetähtaegselt liisinguvõtja avalduse alusel. Liisingulepingu punkti 7.4 alusel oli kostja kohustatud hüvitama liisinguandjale lepingu lõpetamisega seotud kulud. Kulude nõude esitas hageja kostjale 09.09.2009.a. Seega oli kostjal liisingulepingust tulenev võlgnevus hageja ees summas 223 339,13 krooni, millest 621,95 krooni olid tasumata rendimaksed, 216 466 krooni müügikahju ning 6251,18 krooni kaskokindlustuse kulu.
4.Liisingulepingu üldtingimused nägid ette, et kui liisingulepingu ülesütlemise korral on vara võõrandamisel saadud hind väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ning vara jääkväärtuse summa, siis kohustub liisinguvõtja kostjana katma hagejale hinnavahe ehk müügikahju.
5.Liisingulepingu punkti 6.8. kohaselt oli kostja kohustatud tasuma hagejale viivist summas 0,15% päevas. Hageja arvestas, et alates maksetähtajast 20.09.2009.a kuni hagi esitamise päevani oli kostja kohustatud tasuma viivist summas 92 125 krooni. Sellest edasi tuleb kostjal tasuda viivist 0,15% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
6.Õiguslikult viitas hageja hagiavalduses võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõikele 1 ning § 367 lõikele 1. Hageja teatas hagiavalduses, et soovib tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses.
7.Vastuseks kostja seisukohtadele selgitas hageja 11.10.2010.a, et üldine majanduslangus ei saanud VÕS § 196 lg 1 mõttes olla kostja jaoks mõjuvaks põhjuseks liisingulepingu erakorralisel ülesütlemisel. Siiski on pooled lepingu erakorralises ülesütlemises kokku leppinud, kuid sellega kaasneb kostja kohustus tasuda hagejale hüvitist. Liisingulepingu punkti 7.4. järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale hüvitist seitsme kuu renditasu ulatuses, milleks on kokku 223 339,30 krooni. Kostja oli teadlik oma kohustusest hüvitist maksta.
Lk (15) 2
Nimetatud lepingu sätte tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 järgi lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist.
8.Hageja leidis, et VÕS § 367 võimaldab lepingupooltel ka teisiti kokku leppida, mida lepingupooled antud juhul tegid. Lepingu ülesütlemisel jääb hagejale üsna suur risk kallihinnalise liisinguseadme näol ja kuna hageja on üksnes tehingu finantseerija, siis ei ole liisingulepingu punktis 7.4 toodu näol tegemist liisinguandja rikastumisega. Tegemist on ilmselgelt hageja kahjude ja kulude hüvitamiseks kokku lepitud mõistliku hüvitisega.
9.Kostja väide, et hageja müüs liisinguseadme turuhinnast madalama hinnaga, on ainetu. Hagejal õnnestus liisinguseade müüa alles aastase müügiprotsessi tulemusel 563 277,60 krooniga (koos käibemaksuga). Arvestada tuleb turuolukorraga, mille tulemusena nõudlus seadmete järele vähenes. Hagejal ei olnud võimalik seadet kallimalt müüa. Eeltoodu alusel pidas hageja oma nõuet põhjendatuks.
10.Hageja selgitas oma 01.11.2010.a seisukohtades, et ta omandas nõudeõiguse kostja vastu lepinguga nr 1/2008.a. Vaidlusaluse laadur-ekskavaatori turuväärtuse määramisel lähtus hageja selle müügihinnast, mis oli 469 398 krooni (ilma käibemaksuta). Hageja leidis, et oluline on liisingueseme müük, mitte selle väärtus ehk seega hind, millega ese õnnestub tegelikult müüa. Hageja leidis, et järelikult oli laadur-ekskavaatori turuväärtus selle rendileandjale tagastamise hetkel 469 398 krooni ilma käibemaksuta.
11.VÕS § 367 lg 1 ja lg 4 järgi tuleb liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tasuda liisinguandjale krediteerimisega seoses tehtud kulutused ning samuti lisakulud. Liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.5. järgi kannab rentnik kõik masinaga seotud kulud, maksud, trahvid jne.
12.Müügikahjumi puhul on tegemist hageja kui krediidiandja kahjude ja kulude hüvitamisega. Liisingulepingu olemusest tulenevalt seisnes hageja müügikahjum eelkõige vara jääkmaksumuse ja müügihinna vahes. Vara jääkmaksumus oli 685 864,17 krooni ja müügihind 469 398 krooni (ilma käibemaksuta). Seega on vahe 216 466,17 krooni.
13.Pooled leppisid kokku, et liisingulepingut oli võimalik erakorraliselt üles öelda, kuid sellega kaasnes kostja kohustus tasuda hagejale hüvitist. Liisingulepingu punkt 7.4 oli kooskõlas VÕS §-ga 367. Hageja ja kostja piirasid liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ette nähtud sissenõutavaid kahjusid seitsme kuu renditasuga. Hageja pidas ilmselgeks, et liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad liisinguandjale kulud. Kostja oli teadlik oma kohustusest tasuda hüvitist liisingulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel.
14.Kaskokindlustuse kulu osas märkis hageja, et liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.5. järgi kannab rentnik kõik masinaga seotud kulud, maksud ja trahvid. Üldtingimuste punkti
5.2.4.7.järgi on rendileandja kohustatud vormistama kindlustused. Seda hageja rendileandjana ka tegi ning summa 6251,18 krooni jäi kostja poolt tasumata.
15.Hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 17.09.2009.a vastavalt hageja poolt kostjale 09.09.2009.a edastatud nõudekirjale. Hageja õigus nõuda viivist tuleneb üldtingimuste punktist 6.8., mille järgi on viivise määraks 0,15% tasumata summast päevas. Viivise arvestamisel on aluseks võetud võlgnetav summa 223 339,13 krooni. Viivitatud on 17.09.2009.a kuni 16.06.2010.a ehk kokku 267 päeva. Viivise summa päevas on 335 krooni
Lk (15) 3
ning viivis kokku on 89 445 krooni. Samuti taotleb hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 17.06.2010.a.
16.23.11.2010.a kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades jäi hageja oma varasemate väidete juurde. Täiendavalt väitis hageja, et IEAS ei ole kunagi allkirjastanud kostja poolt esitatud 02.10.2008.a käsikirjalist akti ja sellega ei ole mitte kuidagi lõplikult fikseeritud kostja võimalike kulude hüvitamise nõudest loobumist hageja poolt. Hageja leidis ühtlasi, et liisingueseme müük võttis aega ning eseme väärtus müügi hetkel ei saanud olla sama, mis tagastamisel. Hageja leidis, et B OÜ kinnitus ei tõenda hagejale vastava päringu esitamist. Hageja leidis endiselt, et oluline on liisingueseme müük ehk see hind, millega eset õnnestub tegelikult müüa, mitte eseme väärtus selle tagastamise hetkel.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
17.Kostja tunnistas hageja nõuet üksnes tasumata rendimakse osas summas 621,95 krooni. Ülejäänud osas kostja hageja nõuet ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.
18.Kostja nõustus hageja väitega, et ta oli esitanud 22.07.2008.a IEAS-le ettepaneku rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks alates 01.08.2008.a. IEAS vastas, et poolte vahel sõlmitud rendilepingu üldtingimuste punkti 7.4. järgi oli rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise eelduseks ennetähtaegse lõpetamise tasu ehk seitsme kuu rendimaksete tasumine. Kostja juhtis IEAS tähelepanu sellele, et üldtingimuste punkti 7.4. alusel oli rendileandjal õigus nõuda rentnikult lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni lõpetamise kuupäevale järgneva seitsme kuu rendimakse ulatuseni, mitte rentniku kohustust tasuda rendileandjale hüvitist 7 kuu rendimakse ulatuses. Kostja oli valmis hüvitama IEAS-le põhjendatud, vajalikud ja tõendatud kulud. Samuti vaidlesid pooled omavahelises kirjavahetuses selle üle, milline oli laadur-ekskavaatori turuväärtus selle võimaliku tagastamise hetkel. IEAS vastuses kostjale kirjale 24.09.2008.a tunnistas IEAS, et tagastatava laadur-ekskavaatori väärtus selle tagastamise hetkel on 808 159 krooni + käibemaks.
19.Kostja leidis, et eeltoodu alusel olid pooled saavutanud kokkuleppe. Kostja leidis, et ta on krediteerijale hüvitanud kõik kulutused, kuna laadur-ekskavaatori ostuhind oli 1 044 781 krooni, kostja oli 21 kuu jooksul tasunud osamakseid summas 567 000 krooni ning tagastatava laadur-ekskavaatori väärtus tagastamise hetkel oli 808 159 krooni. Kostja rõhutas, et rendileping ei näinud ette tema kohustust hüvitada rendileandjale saamata jäänud tulu VÕS § 128 lg 4 mõistes.
20.Kostja pidas alusetuks hageja väidet, nagu oleks kostja rendilepingu üldtingimuste järgi kohustatud tasuma hagejale müügikahju. Kostja ja IEAS vahel sõlmiti laadur-ekskavaatori üleandmise-vastuvõtmise akt ja lõpetati poolte vahel sõlmitud rendileping. Pooled koostasid ka 02.10.2008.a omakäelise akti, milles nad kinnitasid, et leping on lõpetatud ning pooltel ei ole vastastikku pretensioone.
21.Kostja pidas hageja nõuet 223 339, 300 krooni tasumiseks paljasõnaliseks. Hageja ei ole välja toonud, millest summa koosneb. Kostja leidis ühtlasi, et lepingu üldtingimused ei saa tingimusi mittekasutava poole jaoks olla ebamõistlikult koormavad. Riigikohus on liisingulepingute ennetähtaegsel ülesütlemisel leidnud, et lähtuda tuleb liisingueseme väärtusest liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuna lepingu lõppemisel jäi laadur-ekskavaator rendileandjale, omandas ta nii laadur-ekskavaatori kui ka tasutud väljaostumaksed. Seetõttu
Lk (15) 4
tuleb tasumata väljaostumaksed kõrvutada laadur-ekskavaatori väärtusega selle tagastamise ajal. Samuti on liisinguandjal kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kostja viitas, et praegusel ajal müüb IEAS oma veebilehel kasutatud ja võimsuselt väiksemat laadurekskavaatorit Case 580SR hinnaga 47 800 EUR pluss käibemaks ehk 747 907,48 krooni + km, mis teeb 278 509,48 krooni enam, kui oli rendilepingu esemeks olnud laadurekskavaatori võõrandamishind 2009.a septembris.
22.Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ka kaskokindlustuse kulu osas. Hageja vastav väide on jäänud hageja poolt tõendamata. Rendilepingu punkti 4 järgi sisaldusid ehitusmasinate ja seadmete kindlustus ja kohustuslik liikluskindlustus rendimakses. Kostja leidis, et kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud, on põhjendamatu ka hageja viivise nõue.
23.Nõude tunnustatud osas ehk tasumata rendimakse osas summas 621,95 krooni märkis kostja, et tegemist oli raamatupidamise eksitusega, mille tõttu antud makse teostamata jäi. Kostja soovis käesoleva asja lahendamist kirjalikus menetluses.
24.01.11.2010.a esitas kostja kohtule oma täiendavad seisukohad. Kostja leidis, et pooled on nendevahelises lepingus selle ennetähtaegse ülesütlemise osas leppinud kokku erinevalt võrreldes VÕS § 196 lõikes 1 tooduga ning pooled ei ole sidunud lepingu ennetähtaegset ülesütlemist mõjuva põhjuse olemasoluga.
25.Liisingulepingut ei sõlmitud mitte hageja ja kostja vahel, vaid kostja ning IEAS vahel. Seega ei saa hageja selgitada poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel, kuna hageja ja kostja ei ole omavahel lepingu osas läbirääkimisi pidanud. Liisingulepingu punkti 7.4. sõnastusest tuleneb, et rentnikul on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt igal ajal, rentniku poolt tasutud summa jääk ja rendimaksed ei kuulu tagastamisele, rendileandjal on õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist rentnikult ning rentnik ei ole kohustatud nimetatud kulusid tasuma enam kui lepingu lõpetamisele järgneva 7 kuu rendimakse ulatuses.
26.Eeltoodust lähtuvalt on rentnikul kohustus tasuda rendileandja nõudel lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud ning seda piiratud ulatuses. Lepingu punkt 7.4 on tüüptingimus, mida pooled eraldi läbi ei rääkinud ja mille tulemusena kostja ei olnud võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kuna tegu oli tüüptingimusega, tuleb selle tõlgendamisel lähtuda VÕS §-st 39, mis on erinorm VÕS § 29 suhtes. Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingu tingimuse eelneva väljatöötajana kannab lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske.
27.Kostja ja IEAS tõlgendasid sätet selliselt, et IEAS loobus kulude hüvitamise nõudest lepingu punkti 7.4. alusel, kuna võimalikud kulud olid hüvitatud tasutud rendimaksete ja rendileandjale jääva rendilepingu eseme väärtusega ning pooltel puudusid lepingu lõpetamisel vastastikused pretensioonid. Antud asjaolu tõendab käsikirjaline akt 02.10.2008.a.
28.Kostja leidis, et hageja võimalikud lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud on hüvitatud kostja poolt 21 kuu jooksul tasutud osamaksetega kokku summas 567 000 krooni (21 kuud x 27 000 krooni + käibemaks) ning tagastatud laadur-ekskavaatori väärtusega summas 808 159 krooni + käibemaks. Seadme väärtust tõendab IEAS esindaja IR`u kinnitus 29.09.2008.a e-kirjas. Liisingueseme ostuhinna ja selle finantseerimise kulud olid ületatud 330 378 krooniga.
Lk (15) 5
29.Kostja leidis, et pärast kahe aasta möödumist ei ole enam võimalik üheselt määratleda laadur-ekskavaatori turuväärtust selle IEAS-le tagastamise hetkel. IEAS on juhtiv rasketehnikat pakkuv firma, kelle hinnang seadme väärtuse kohta selle tagastamise hetkel ning kinnitus, et taoliste masinate müügihind on ca 800 000 krooni, on piisav tõend analoogiliste masinate keskmise hinnataseme kohta 2008.a. Kostja esitas täiendavalt B OÜ kinnituse, mille kohaselt tegi B OÜ 2008.a augustis kostja palvel järelpärimise IEAS-le hagi esemeks oleva traktoriga analoogilise ehk 2007.a Case 695R ostuks ning IEAS kinnitusel oli analoogilise traktori hind järelturul 2008.a augustis umbes 810 000 kuni 820 000 krooni + käibemaks.
30.Kostja leidis, et hageja nõue tüüptingimuse punkti 7.4. alusel on vastuolus ka VÕS § 42 lõikega 2. Kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel vastavalt VÕS § 127 lõikele 5. Hageja nõue on ka vastuolus VÕS § 367 lõikega 1, mille kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega ning juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingueseme ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
31.Kui lähtuda hageja tõlgendusest, mille alusel annaks lepingu punkt 7.4. hagejale õiguse nõuda hüvitist, siis oleks selline tüüptingimus vastuolus VÕS § 42 lõikega 5 ning seetõttu tühine. Tegemist oleks ebamõistlikult suure leppetrahvi nõudega.
32.Hageja väide nagu oleks tema olnud vaid tehingu finantseerija, olemata seejuures seadme tootja, edasimüüja ja turustaja, mistõttu lepingu punkt 7.4 on põhjendatud, on kostja hinnangul aluseta. Leping oli algselt sõlmitud kostja ja IEAS vahel. IEAS näol on tegemist juhtiva rasketehnikat pakkuva firmaga Eestis, kelle toote- ja teenustevalikusse kuuluvad materjalide käsitlemisel, metsa- ja ehitustöödel kasutatavate ratas- ja roomikmasinate, aiatehnika, tarvikute ja varuosade müük, rent, teenindus ja remont ning kes on oma klientidele abiks tehingute finantseerimisel. IEAS-l on esindusõigused erinevate seadmete müügiks Eestis. Alates 01.02.2008.a läks leping üle hagejale VÕS § 179 lg 2 mõistes ning hagejale läksid üle kõik tehingust tulenevad õigused, kohustused ja riskid.
33.Kostja vastas hageja 01.11.2010.a seisukohtadele 22.11.2010.a Kostja vaidles vastu hageja seisukohale, et laadur-ekskavaatori turuväärtus oli selle liisinguandjale tagastamise hetkel 469 398 krooni ilma käibemaksuta ehk see hind, millega hageja võõrandas laadurekskavaatori 2009.a septembris IEAS-le. Hageja viitas oma vastuses ligi aasta pikkusele müügiprotsessile, kuid selgusetuks jääb, millisel viisil müügiprotsess toimus, kui Nordea Finance Eesti AS kodulehe andmetel hageja kasutatud vara müügiga ei tegele. Kostja ei välistanud, et hagejal puudus tegelikult huvi laadur-ekskavaatori aktiivse müügiga tegelemiseks ning piirduti vaid passiivse müügiprotsessiga.
34.Kostja leidis, et hageja ettevõtlusrisk ja müügiprotsessist tekkinud kahju ei saanud jääda kostja kanda. Vaidlusaluse laadur-ekskavaatori tagasimüügil IEAS-l saamata jäänud kasum ei ole kulu VÕS § 367 lg 4 mõistes. Kostja leidis, et ta ei ole rikkunud ühtegi rendilepingu tingimust. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel loobus IEAS 7 kuu renditasu suuruse summa nõudest.
Lk (15) 6
35.Kostjale jäi selgusetuks hageja poolt esitatud kindlustusavaldus, mis kostja hinnangul hageja nõuet ei tõenda. Antud avaldus tõendab vaid hageja tahteavaldust kindlustuslepingu lõpetamiseks alates 09.09.2009.a. Rendilepingu punkti 4 järgi pidi kindlustus lepingu kehtivuse ajal sisalduma rendimakses. Lepinguliste suhete lõppemisega lõppes ka kostja kohustus tasuda kindlustuskaitse jätkumise eest.
36.Kostja leidis, et kuna hageja põhinõue kostja vastu on alusetu, puudub hagejal kostja vastu ka viivisenõue. Kohtupraktika järgi on lubatud poolte kokkuleppel lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast. Lubatuks ei saa pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi ega seda, millise hinnaga vara võõrandati.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hageja nõue on põhjendatud üksnes osas, milles kostja on hageja nõuet tunnistanud. Ülejäänud osas ei ole hageja nõue kostja vastu põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
38.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja ja IEAS sõlmisid 31.01.2007.a rendilepingu nr R071301, mille alusel rentis IEAS kostjale ekskavaator-laaduri Case 695SR väljalaskeaastaga 2007.a; 2) kostja ja IEAS vahel sõlmitud rendileping vastas õiguslikult liisingulepingu tunnustele; 3) kostja oli kohustatud liisingulepingu alusel tasuma igakuiselt rendimakseid suuruses 27 000 krooni + käibemaks; 4) IEAS loovutas liisingulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale alates 01.02.2008.a lepingute ülevõtmise lepingu alusel; 5) liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise tulemusena jäi liisitud vara hageja omandisse; 6) liisingulepingu alusel oli liisitud vara ehk laadur-ekskavaatori jääkmaksumus liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkel 685 864,17 krooni.
39.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma liisingulepingu punkti 7.4. alusel müügikahjuna 216 466 krooni ning kaskokindlustuse kuluna 6251,18 krooni. Pooled vaidlevad, kas liisingulepingu punkt 7.4. on tüüptingimus ning kas tüüptingimusena on viidatud säte kostjat ebamõistlikult kahjustav. Pooled ei ole ühel meelel selle üle, millal liisinguleping lõppes ning milline oli liisitud laadur-ekskavaatori turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostja ei vaidle selle üle, et ta võlgneb hagejale tasumata rendimaksena 621,95 krooni ning antud nõude osas on kostja hagi õigeks võtnud.
40.Kohus leiab, et pooltevahelise vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, millal pooltevaheline liisinguleping lõppes. Seejärel analüüsib kohus, kas liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4. on tüüptingimus või mitte ning kas antud säte võib kostjat ebamõistlikult kahjustada. Viimaseks analüüsib kohus, kas hageja nõue kostja vastu müügikahju hüvitamiseks ning kaskokindlustuse kulu hüvitamiseks on tõendatud ning kas hageja viivisenõue on põhjendatud.
Lk (15) 7
Liisingulepingu lõppemise kuupäev
41.Hageja on oma hagiavalduses märkinud, et tema ja kostja vaheline liisinguleping lõppes 29.10.208.a ennetähtaegselt liisinguvõtja avalduse alusel. Kostja on välja toonud, et liisitud laadur-ekskavaatori üleandmise-vastuvõtmise akt koostati ja allkirjastati ning nimetatud ajast alates lõpetati ka rendileping nr 30.09.2008.a.
42.Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas kogutud tõendeid, lõppes pooltevaheline liisinguleping kostja soovil alates 30.09.2008.a. Liisingulepingu lõppemine alates nimetatud kuupäevast nähtub kostja ja IEAS vahel allkirjastatud üleandmise vastuvõtmise aktist (toimiku lk 49), milles on märgitud, et rendileping lõpetatakse alates arvestades seda, et rentnik ehk kostja on IEAS teavitanud oma soovist leping lõpetada eelnevalt 22.07.2008.a. IEAS ja kostja vahel 02.10.2008.a koostatud käsikirjalises aktis (toimiku lk 70 ja tõlge eesti keelde toimiku lk 71) on märgitud, et kostja on tasunud renditasu kuni ning AS T lõpetab rentimise 31.09.2008.a.
43.Kohtu hinnangul nähtub viidatud tõenditest, et vaidlusalune liisinguleping lõppes 30.09.2008.a, mitte 29.10.2008.a nagu on ekslikult märgitud hagiavalduses ning hageja poolt kostjale 09.09.2009.a saadetud nõudekirjas (toimiku lk 10). Liisingulepingu lõppemine tuleneb ka käsikirjalisest aktist 02.10.2008.a. Kohus peab võimalikuks, et nimetatud akti on kuupäev 31.09.2008.a märgitud ekslikult, kuivõrd septembrikuus puudub 31 päeva, mistõttu peeti silmas siiski 30.09.2008.a. Kuigi hageja on esitanud väite, et 02.10.2008.a käsikirjaline akt on võltsitud ja IEAS esindajad ei ole antud akti allkirjastanud, ei ole hageja oma väidet põhistanud ega tõendanud. Hageja enda poolt kostjale 01.02.2008.a poolt saadetud kirjast (toimiku lk 38) nähtub, et vaatamata liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmisele jäid kostja kontaktisikuteks hageja juures endiselt IEAS töötajad ETja IR. Nimetatud isikute poolt 02.10.2008.a käsikirjalisele aktile antud allkirjad on välisel vaatlusel identsed trükitud aktile antud allkirjadega. Seega ei ole hageja väide 02.10.2008.a dokumendi võltsituse kohta tõendatud. Kohus leiab, et liisingulepingu lõppemise õige kuupäeva tuvastamine on käesolevas vaidluses oluline hageja nõude põhjendatuse ja tõendatuse hindamisel. Liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4.
44.Vaidlusaluse liisingulepingu punkt 7.4. (rendileping koos selle üldtingimustega toimiku lk 4-8) nägi ette, et rentnikul on õigus lõpetada leping ennetähtaegselt, kuid lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ei kuulu tiitellehe punktis 7 toodud tasutud summa jääk ning lepingu ennetähtaegse lõpetamise hetkeni rentniku pool tasutud rendimaksed rentnikule tagastamisele ning rendileandjal on õigus nõuda rentnikult ka lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni lõpetamise kuupäevale järgneva seitsme kuu rendimakse ulatuses.
45.Käesolevas asjas vaidlevad pooled antud sätte tõlgendamise üle ning selle üle, kas tegemist on tüüptingimusega, mis võis kostjat ebamõistlikult kahjustada, või mitte.
46.Hageja väited liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.4. osas on vastuolulised. Ühelt poolt on hageja leidnud, et antud sätte tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 järgi lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, lepingu olemusest ja eesmärgist ning seetõttu pidi kostja ette nägema lepingu lõpetamisel oma kohustust hagejale hüvitist maksta. Hageja on väitnud, et liisingulepingu üldtingimuste punktis 7.4. leppisid pooled kokku erinevalt võrreldes VÕS §-s 367 sätestatust ning hageja on väitnud ka seda, et liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4.
Lk (15) 8
on kooskõlas VÕS §-ga 367. Hageja väitis, et lepingu lõpetamise tagajärjel jäi hagejale üsna suur risk kallihinnalise liisinguseadme näol ja punktis 7.4. on toodud mõistlik ja poolte vahel kokku lepitud hüvitis. Hageja väidete kohaselt piirasid pooled antud punktis liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral ette nähtud sissenõutavaid kahjusid seitsme kuu renditasuga. Hageja pidas ilmselgeks, et liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad liisinguandjale kulud, milliseid kostjal tuli hüvitada.
47.Kostja rõhutas, et liisingulepingu üldtingimuste punkti 7.4. alusel oli rendileandjal õigus nõuda rentnikult lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni lõpetamise kuupäevale järgneva seitsme kuu rendimakse ulatuseni, mitte õigus nõuda rentnikult hüvitise maksmist 7 kuu rendimakse ulatuses. Kostja leidis ühtlasi, et rendilepingu üldtingimuste punkt 7.4. oli tüüptingimus, mille osas pooled eraldi läbi ei rääkinud ja mille sisu oli tema jaoks ebamõistlikult koormav, kuna antud säte ei näinud ette kohustust lähtuda laadur-ekskavaatori väärtusest rendileandjale tagastamise hetkel. Kuna lepingu lõppemisel jäi laadur-ekskavaator rendileandjale, omandas hageja nii laadur-ekskavaatori kui ka tasutud väljaostumaksed. Kostja leidis, et tasumata väljaostumakseid tuli kõrvutada laadur-ekskavaatori väärtusega selle tagastamise ajal.
48.Samuti leidis kostja, et liisingulepingut ei sõlmitud mitte hageja ja kostja vahel, vaid kostja ning IEAS vahel. Seega ei saa hageja selgitada poolte ühist tahet lepingu sõlmimisel, kuna hageja ja kostja ei ole omavahel lepingu osas läbirääkimisi pidanud. Kuna tegu on tüüptingimusega, tuleb selle tõlgendamisel lähtuda VÕS §-st 39, mis on erinorm VÕS § 29 suhtes. Tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tuleb tüüptingimust tõlgendada tüüptingimuse kasutaja kahjuks, kes lepingu tingimuse eelneva väljatöötajana kannab lepingutingimuse tõlgendamisega seotud riske. Kostja hinnangul tõlgendas tema ja IEAS antud sätet selliselt, et IEAS loobus kulude hüvitamise nõudest lepingu punkti 7.4. alusel, kuna võimalikud kulud olid hüvitatud tasutud rendimaksete ja rendileandjale jääva rendilepingu eseme väärtusega ning pooltel puudusid lepingu lõpetamisel vastastikused pretensioonid. Antud asjaolu tõendab käsikirjaline akt 02.10.2008.a.
49.Kostja leidis, et hageja nõue tüüptingimuse punkti 7.4. alusel on vastuolus ka VÕS § 42 lõikega 2. Kahju hüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel vastavalt VÕS § 127 lõikele 5.
50.Kohus leiab, et liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4. näol on tegemist tüüptingimusega. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.
51.Käesolevas asjas ei ole hageja kohtu hinnangul väitnud ega ka tõendanud, et IEAS ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu üldtingimuste punkti 7.4. oleks olnud eraldi läbi räägitud. Rendilepingust endast nähtub, et tegemist on üldtingimuste ühe sättega, mistõttu tuleb kohtu hinnangul eeldada, et antud lepingu tingimust ei olnud eraldi läbi räägitud ja tegemist on tüüptingimusega. Kuivõrd on tegemist tüüptingimusega, tuleb tüüptingimust vastavalt VÕS § 39 lõikega 1 tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Seega kohus nõustub kostja väidetega, mille puhul ei saa tüüptingimuse
Lk (15) 9
tõlgendamisel kooskõlas VÕS § 29 lõikega 1 lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub kostja väidetega ka selles osas, et kuivõrd hageja ei olnud ise rendilepingu sõlmimisel selle pooleks, ei oma asjas tähendust, milline on hageja arusaam poolte võimalikust ühisest tahtest lepingu sõlmimisel, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et üldtingimuste punkti 7.4. oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud.
52.Vaidlusaluste tüüptingimuste punkti 7.4. teisest osast tuleneb, et rendileandjal on õigus nõuda rentnikult lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni lõpetamise kuupäevale järgneva seitsme kuu rendimakse ulatuses. Kuivõrd antud sätte sõnastusest on kasutatud väljendit „kuni“, tuleb punkti 7.4. tõlgendada lepingupoolega sarnase mõistliku isiku positsiooni kohaselt nii, et rentnikul oli kohustus hüvitada rendileandjale lepingu lõpetamisest tulenevad kulud kuni teatud määrani ehk mitte enam kui seda on seitsme kuu rendimaksete summa. Antud sättest ei tulene kohtu hinnangul seda, et kostjal oleks kohustus tasuda hagejale hüvitist, mis vastab 7 kuu renditasu summale. Hageja nõude aluseks peaks tüüptingimuste punkti 7.4. kohaselt olema kohtu hinnangul hagejal tekkinud reaalsed kulud, mis tulenesid lepingu lõpetamisest, kuna nii tuleks antud sätet tõlgendada lepingu pooltega sarnase mõistliku isiku vaatenurgast lähtuvalt.
53.VÕS § 42 lg 1 näeb ette, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Vastavalt VÕS § 42 lõikele 2 eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Liisingulepingute lõpetamise puhul sätestab VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb liisinguandja kulude hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
54.Kohus leiab, et liisingulepingu üldtingimuste punkt 7.4. kaldub kõrvale olulisest seadusega sätestatud põhimõttest, milline on toodud VÕS § 367 lõikes 3. Nimelt ei näe tüüptingimus selgelt ette, et kui lepingu lõpetamise tagajärjel jääb vara rendileandja omandisse, arvestatakse rendileandja kulutuste nõude suuruse määramisel tema omandisse jääva vara väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus nõustub siinkohal kostja väitega, mille kohaselt on liisinguandja omandisse jääva vara väärtuse arvestamata jätmine vastuolus ka kahju hüvitamise üldpõhimõtetega ehk VÕS § 127 lõikega 5, mille järgi tuleb kahju hüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Seega tuleb liisinguandjale kui kahjustatud isikule tekitatud kahju suuruse määramisel arvestada kasu, mida liisinguandja sai juhul, kui liisitud vara jäi lepingu lõpetamise tulemusena samuti tema omandisse. Kuna poolte vahel sõlmitud üldtingimuste punkt 7.4. ei näinud ette võimalust arvestada kulude tasumise nõude esitamisel rentniku vastu liisitud vara väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, on kohtu hinnangul nimetatud tüüptingimuste punkti 7.4. tühine osas, milles see andis rendileandjale õiguse nõuda rentnikult lepingu lõpetamisega seotud kulude tasumist kuni lõpetamise kuupäevale järgneva seitsme kuu rendimakse ulatuses. Ka Riigikohus on leidnud, et kui tüüptingimuses on liisinguvõtjal kohustus hüvitada liisinguandja kahjud ehk puudujääv osa ja see on seatud sõltuvusse ainult eseme võõrandamisest tekkinud kahjust ehk saadavast summast sõltumata sellest, millise hinnaga vara võõrandatakse, kuidas oli võõrandamisprotsess kujundatud ja kaua see kestab, võimaldab see oluliselt kahjustada teise lepingupoole huvisid ja jätta tema vastu esitatavate nõuete suuruse määramise sisuliselt ainult liisinguandja otsustada, millisel juhul on tegemist ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega (RK TKo 08.10.2008.a nr 3-2-1-77-08, p. 17).
Lk (15) 10
Kohus leiab, et hageja poolt kostja vastu esitatud nõude põhjendatuse ja tõendatuse hindamisel tuleb lähtuda VÕS §-st 367, mis sätestab liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed.
55.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma hageja nõudeõiguse olemasolu või selle puudumisel tuvastamise tähendust 02.10.2008.a kostja ja AS IEvahel sõlmitud käsikirjalises aktis märgitu. Kuigi antud aktis on toodud lause „Firmadel puuduvad vastastikused pretensioonid“ (akt toimiku lk 70, tõlge eesti keelde lk 71), ei saa nimetatud lausest järeldada hageja loobumist oma nõudeõigusest kostja vastu. Hageja on käesolevas asjas tõendanud, et ta omandas IEAS-ga sõlmitud lepingute ülevõtmise lepinguga (toimiku lk 80-88) liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuigi IEAS kaks töötajat jäid suhetes kostjaga endiselt hageja esindajateks, puudusid IEAS-l lepingulised õigused ja kohustused kostja ees. Seega IEAS kinnitus, et tal puuduvad pretensioonid kostja vastu tulenevalt rendilepingu lõpetamisest, ei oma käesolevas asjas õiguslikku tähendust, kuna võimalik lepingust tulenev nõudeõigus oli juba üle läinud hagejale.
Hageja müügikahju nõue kostja vastu
56.VÕS § 367 lg 1 näeb ette, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi teise lõike järgi lähtutakse eelpoolviidatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 näeb ette, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb § 367 lõikes 1 toodud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
57.Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et hageja nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb esmalt tuvastada, milline oli liisingueseme eest tasumata väljaostumaksete summa lepingu ülesütlemise ajal. Seejärel tuleb tuvastada, milline oli liisingueseme turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal. Tasumata väljaostumaksete summat tuleb võrrelda turuväärtusega (RK TKo 29.04.2008.a nr 3-2-1-33-08, p 16).
58.Hageja väitis oma seisukohtades, et lepingu lõpetamise hetkel oli vara jääkmaksumus ehk tasumata väljaostumaksete summa 685 864,17 krooni. Kostja ei ole hageja antud väitele vastu vaielnud, mistõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõike 4 järgi lugeda kostja antud hageja väite omaks võtnuks. Seega tuleb lugeda käesolevas vaidluses vara tasumata väljaostumaksete summaks 685 864,17 krooni.
59.Vara turuväärtuse osas on hageja väitnud, et tal õnnestus liisinguseade müüa alles aastase müügiprotsessi tulemusel hinnaga 563 277,60 krooni (koos käibemaksuga). Hageja leidis, et vaidlusaluse laadur-ekskavaatori turuväärtuse määramisel tulebki lähtuda nimetatud müügihinnast. Hageja leidis, et oluline on liisingueseme müük, mitte selle väärtus ehk seega hind, millega ese õnnestub tegelikult müüa. Hageja leidis, et järelikult oli laadur-ekskavaatori turuväärtus selle rendileandjale tagastamise hetkel 469 398 krooni ilma käibemaksuta. Hageja poolt nõutud müügikahjumi puhul on tegemist hageja kui krediidiandja kahjude ja kulude hüvitamisega. Liisingulepingu olemusest tulenevalt seisnes hageja müügikahjum eelkõige
Lk (15) 11
vara jääkmaksumuse ja müügihinna vahes. Vara jääkmaksumus oli 685 864,17 krooni ja müügihind 469 398 krooni (ilma käibemaksuta). Seega oli vaheks 216 466,17 krooni.
60.Kostja pidas hageja nõuet 223 339, 300 krooni tasumiseks paljasõnaliseks. Kostja leidis, et lähtuda tuleb laadur-ekskavaatori tegelikust turuväärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kostja viitas, et IEAS kinnitas oma 24.09.2008.a kirjas kostjale, et tagastatava laadurekskavaatori väärtus oli selle tagastamise hetkel on 808 159 krooni + käibemaks. Kostja väitis, et IEAS on juhtiv rasketehnikat pakkuv firma, kelle hinnang seadme väärtuse kohta selle tagastamise hetkel ning kinnitus, et taoliste masinate müügihind on ca 800 000 krooni, on piisav tõend analoogiliste masinate keskmise hinnataseme kohta 2008.a. Kostja esitas täiendavalt B OÜ kinnituse, mille kohaselt tegi B OÜ 2008.a augustis kostja palvel järelpärimise IEAS-le hagi esemeks oleva traktoriga analoogilise ehk 2007.a Case 695R ostuks ning IEAS kinnitusel oli analoogilise traktori hind järelturul 2008.a augustis umbes 810 000 kuni 820 000 krooni + käibemaks. Kostja viitas, et praegusel ajal müüb IEAS oma veebilehel kasutatud ja võimsuselt väiksemat laadur-ekskavaatorit Case 580SR hinnaga 47 800 EUR pluss käibemaks ehk 747 907,48 krooni + km, mis teeb 278 509,48 krooni enam, kui oli rendilepingu esemeks olnud laadur-ekskavaatori võõrandamishind 2009.a septembris. Kostja pidas tõendamatuteks ja põhjendamatuteks hageja väiteid selle kohta, nagu oleks ligi ühe aasta jooksul toimunud laadur-ekskavaatori müügiprotsess.
61.Kohus leiab, et hageja müügikahju suuruse hindamisel tuleb kooskõlas VÕS § 367 lõikega 3 lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle liisinguandjale tagastamise hetkel, mitte sellest hinnast, millega liisinguese hiljem hageja poolt IEAS-le tagasi võõrandati. Riigikohus on leidnud, et liisingueseme väärtus tuleb kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga. Üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal (RK TKo 08.10.2008.a, nr 3-2-1-77-08, p 13). Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65, loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust ehk eseme keskmist kohalikku hinda (RK TKo 03.10.2007.a nr 3-2-1-7707, p. 14, RK TKo 29.04.2008.a nr 3-2-1-33-08, p. 16). Poolte kokkuleppel võib lähtuda ka tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus (RK TKo 29.04.2008.a nr 3-2-1-33-08, p 18). Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et pooled ei ole sõlminud omavahelist kokkulepet, mille kohaselt oleks tulnud lähtuda liisingueseme väärtuse määramisel selle hilisemast võõrandamishinnast. Seega tuleb hageja kulude nõude suuruse määratlemisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.
62.Kohus leiab, et hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et liisingueseme tegelik väärtus ehk turuhind selle liisinguandjale tagastamise hetkel vastas sellele hinnale, millega liisinguese võõrandati 08.09.2009.a tagasi IEAS-le (teatis toimiku lk 11) ehk 469 398 kroonile pluss käibemaks. Kohus juhtis hageja tähelepanu oma 12.10.2010.a pöördumises (toimiku lk 61-62) vajadusele tõendada laadur-ekskavaatori turuväärtust selle rendileandjale tagastamise hetkel. Kohus selgitas hagejale, et oluline on nimelt liisingueseme väärtus liisingueseme tagastamise hetkel ning kohus tegi hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid liisingueseme väärtuse tõendamiseks ja müügikahju suuruse tõendamiseks. Hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid vaatamata kohtu selgitustele. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt tal tekkis lepingu ennetähtaegse lõpetamise tulemusena müügikahju summas 216 466 krooni.
Lk (15) 12
63.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et liisingueseme väärtus selle hagejale tagastamise hetkel oli oluliselt suurem võrreldes selle hinnaga, millega liisinguese 08.09.2009.a IEAS-le tagasi võõrandati. Kostja esitatud IEAS töötaja IR`u 29.09.2008.a ekirjast (toimiku lk 39) nähtub, et IEAS hindas liisingueseme väärtuseks selle tagastamise hetkel 808 159 krooni + käibemaks. Kostja on väitnud, et tegemist oli pädeva ja asjakohase hinnanguga, kuivõrd IEAS on Eestis juhtiv rasketehnikat müügiks pakkuv firma. Hageja ei ole vastu vaielnud antud kostja väitele, et IEAS-l oli olemas vajalik pädevus liisingueseme hindamiseks. Hilisemas IR02.09.2008.a nõudekirjas kostjale (toimiku lk 44-46) on väidetud, et laadur-ekskavaatori turuväärtus oli selle tagastamise hetkel ligikaudu 610 000 kuni 615 000 krooni. Samas nõudekirjas on liisingueseme jääkväärtuseks hinnatud 808 159,67 krooni. Hageja väidete kohaselt oli liisingueseme jääkväärtuseks selle tagastamise hetkel hoopis 685 864,17 krooni, millise määratlusega on kostja nõustunud. Kostja esitatud IEAS müügikuulutuse kohaselt (toimiku lk 52) pakub IEAS analoogilist laadur-ekskavaatorit müügiks hinnaga 47 800 EUR (mis kursiga 15,6466 vastab 747 907,48 kroonile). B OÜ kinnituse kohaselt (toimiku lk 72) pakkus IEAS 2008.a augustis analoogilist laadurekskavaatorit müügiks hinnaga 810 000 – 820 000 krooni pluss käibemaks. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest seega ei nähtu üheselt, milline oli laadur-ekskavaatori tegelik turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus leiab, et hageja esitatud teatis (toimiku lk 11) tõendab üksnes seda, millise hinnaga võõrandati sõiduk ligi aasta hiljem tagasi IEAS-le, kuid kuna antud tõend läheb vastuollu teiste asjas kogutud tõenditega, ei saa kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks seda, et laadur-ekskavaatori turuväärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli vaid 469 398 krooni + käibemaks. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma müügikahjust tulenevat nõuet kostja vastu, kuna hageja ei ole tõendanud, milline oli liisingueseme väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et hind, millega liisinguese tegelikult AS-le IE ehk esialgsele rendileandjale 08.09.2009.a tagasi võõrandati, oleks olnud sama, mis oli liisingueseme turuväärtus selle hagejale tagastamise hetkel. Seega on hageja nõue kostja vastu antud osas jäänud tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
Hageja kaskokindlustuse kulude nõue kostja vastu
64.Hageja nõusid kostjalt ka kaskokindlustuse kulu väljamõistmist summas 6 251,18 krooni. Antud osas hageja selgitas, et liisingulepingu üldtingimuste punkti 6.5. järgi kannab rentnik kõik masinaga seotud kulud, maksud ja trahvid. Üldtingimuste punkti 5.2.4.7. järgi on rendileandja kohustatud vormistama kindlustused. Seda hageja rendileandjana tegigi ning summa 6251,18 krooni jäi kostja poolt tasumata.
65.Kostja ei tunnistanud hageja nõuet ka kasko kindlustuse kulu osas ning pidas hageja nõuet tõendamatuks. Rendilepingu punkti 4 järgi sisaldusid ehitusmasinate ja seadmete kindlustus ja kohustuslik liikluskindlustus rendimakses.
66.Kohus juhtis 12.10.2010.a (toimiku lk 61-62) hageja tähelepanu vajadusele oma nõuet tõendada. Kohus tegi hagejale ettepaneku selgitada, milles seisneb hagiavalduses välja toodud kaskokindlustuse kulu ning kohus tegi hagejale ettepaneku esitada antud nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid.
67.Täiendavalt selgitas hageja, et ta vormistas ise vajalikud kindlustused, kuid kindlustamisest tulenev kulu tuli lepingu punkti 6.5. järgi kanda kostjal. Hageja esitas oma väite tõendamiseks oma 09.09.2009.a avalduse kindlustusandjale (toimiku lk 79).
Lk (15) 13
68.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt kaskokindlustuse kuludest on jäänud tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja toonud selgelt välja neid asjaolusid, millistest tulenevalt nõudis ta kostjalt 6 251,18 krooni väljamõistmist. Hageja esitatud avaldusest kindlustusandjale (toimiku lk 79) nähtub, et hageja on soovinud lõpetada ehitusmasinate kindlustust (poliis ) alates 09.09.2009.a. Kindlustuslepingu lõpetamise põhjusena on toodud välja liisingulepingu lõpetamine. Samas ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleksid esinenud kaskokindlustusest tulenevad kulud summas 6 251,18 krooni ning et antud kulu oli seotud liisingulepingu lõpetamisega. Hageja on üksnes viidanud liisingulepingu üldtingimuste punktile 6.5, mis kohustas kostjat tasuma liisinguesemega seotud kulusid. Kohus nõustub siinkohal kostja vastuväidetega, mille kohaselt lõppes rendileping liisingulepinguna juba ning alates nimetatud päevast ei olnud kostjal enam kohustust tasuda mistahes liisingueseme kindlustamisega seotud makseid. Samuti nõustub kohus kostja väidetega, mille kohaselt pidi kindlustusmakse suurus sisalduma lepingu punkti 4 järgi rendimakses ning hageja esitatud avaldus kindlustuslepingu lõpetamiseks teostatud kulude suurust ei tõenda. Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõue kostja vastu 6 251,18 krooni väljamõistmiseks jäänud tõendamata ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Hageja viiviste nõue
69.Hageja nõudis kostjalt lisaks põhinõudele ka viivise väljamõistmist summas 92 125 krooni. Hageja leidis, et tema õigus nõuda viivist tuleneb üldtingimuste punktist 6.8., mille järgi on viivise määraks 0,15% tasumata summast päevas. Viivise arvestamisel on aluseks võetud võlgnetav summa 223 339,13 krooni. Viivitatud on 17.09.2009.a kuni 16.06.2010.a kokku 267 päeva. Viivise summa päevas on 335 krooni ning viivis kokku on 89 445 krooni. Samuti taotles hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist alates 17.06.2010.a.
70.Kostja leidis, et kuna hageja põhinõue kostja vastu ei ole põhjendatud, on põhjendamatu ka hageja viivise nõue.
71.Kohus leiab, et hageja viivise nõue kostja vastu on põhjendamatu osas, milles hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist 216 466 krooni suuruse müügikahju ning 6 251,18 krooni suuruse kaskokindlustuse kulu maksmisega viivitamiselt. Hageja viivise nõue on põhjendatud osas, milles hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist tasumata rendimakselt summas 621,95 krooni, kuna antud osas on kostja hageja nõude omaks võtnud.
72.Vastavalt rendilepingu üldtingimuste punktile 6.8. oli kostja kohustatud temal lasuva maksekohustuse tähtajalise täitmata jätmise korral tasuma viivist summas 0,15% tasumata summalt päevas. Kostja oli kohustatud tasuma rendimakse võlgnevuse summas 621,95 krooni VÕS § 82 lg 7 kohaselt mõistliku aja jooksul alates hageja vastava nõude esitamisest. Hageja esitas kostja vastu nõude tasuda võlgnevus 09.09.2009.a teatises (toimiku lk 10) ja kostjale anti aega tasuda võlgnevus seitsme päeva jooksul. Samuti oli võlgnevus välja toodud hageja arvel nr 10892164 (toimiku lk 9). Seega on kostja viivitanud oma võlgnevuse tasumisega alates 17.09.2009.a kuni hagiavalduse esitamise päevani ehk 21.06.2010.a ehk kokku 272 päeva. Viivise määr tasumata summalt päevas on 0,93 senti. Seega on tasumisele kuuluva ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 272 x 0,93 krooni ehk 252 krooni ja 96 senti. Antud viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis summas
Lk (15) 14
0,15 % võlgnetavast summast 621,95 krooni päevas kuni nimetatud võlgnevuse täieliku tasumiseni. Ülejäänud osas tuleb hageja viivisenõue kostja vastu jätta rahuldamata. Menetluskulud
73.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled hagi rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
74.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kohus on hageja nõude rahuldanud üksnes selles osas, milles kostja on hageja nõuet tunnistanud. Ülejäänud osas on hageja nõue jäänud rahuldamata.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (15) 15
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.