(tagaseljaotsus)
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 30.november 2010.a Paide 2-10-45033 Swedbank Liising AS-i võlgnevuse nõudes
hagi
Meelis
Sulõnd’
vastu
Hageja: Swedbank Liising AS (endine ärinimi AS Hansa Liising Eesti), registrikood 10434248, asukoht Liivalaia 8 Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark Kostja: Meelis Sulõnd, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
30.novembril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Meelis Sulõnd ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Meelis Sulõnd võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber 3100057277. Swedbank Liising AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Tsiviilasi nr 2-10-45033
AS Swedbank Liising esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Meelis Sulõnd’i vastu 13 271.11 krooni 26.01.2007.a ja 11.12.2007.a sõlmitud Ego järelmaksuga müügilepingutest nr xxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxxx tuleneva võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiaval-duse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi taga-seljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikenda-mist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaselja-otsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vasta-mise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ula-tuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1,4 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka leping üles öelda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel 26.01.2007.a ja 11.12.2007.a sõlmitud Ego järelmaksuga müügilepingutest nr 304/132758 ja nr 50/180418 tulenevate kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla, intressi, sissenõutavaks muutunud põhiosa viivise ja võla sissenõudmise kulu, samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagiavaldus on esitatud ühe kuu jooksul pärast maksekäsu avalduse TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata jätmisest tedasaamist, loeb kohus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu TsMS § 144 p 7 alusel hageja menetluskuluks. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosneb hageja menetluskulu 750 kroonist maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust ja 3000 kroonist hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, st kokku 3750 krooni. Arvestades, et riigilõivu tasumise kohustus ja ulatus tulenevad seadusest, on hageja kulutus riigilõivule kantud ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud menetluskulu peab kostja hüvitama täies ulatuses.
/allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.