Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Roland Petrov ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Roland Petrov võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Aktiva Finants võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS

OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtusse hagiavalduse Roland Petrov’i vastu 16.12.2006.a OÜ Raha24 ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 3000 krooni tagastamata laenu, 690 krooni lepingutasu ja 26.66 krooni sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Nõue on loovutatud hagejale. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja vastamiseks. Kostja vastas hagile. Kostja vastusest nähtus hagi õigeksvõtt. Eeltoodut arvestades lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (TsMS § 440 lg 3). TsMS § 444 lg 4 kohaselt jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Tsiviilasi nr 2-10-101

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 mõtte kohaselt tuleb laenult maksta intressi, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja nõue OÜ Raha24 ja kostja vahel 16.12.2006.a sõlmitud laenulepingu alusel kiirlaenusüsteemist www.raha24.ee saadud kuid tagastamata laenusumma, maksmata lepingutasu ja sissenõutavaks muutunud viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud koos hagiavaldusega. Selle kohaselt on hageja menetluskuluks 1000 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõivu, 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja 2500 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel tasutud 1000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, st põhjendatud. Kuna hageja on esitanud hagiavalduse kohtusse TsMS § 144 p 7 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud 250 krooni riigilõivu hagimenetluse kuluks, sh põhjendatud kuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust, asja lahendamist pooli kohtusse kutsumata ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 1000 krooni, s.o 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. Seega on hageja põhjendatud menetluskulu kokku 2250 (1000+250+1000) krooni, mille kostja peab täies ulatuses hüvitama.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.