Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

03.11.2004 S H esitas Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi AS WS vastu lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 611 820 krooni. 03.09.2001 sõlmisid hageja tellijana ja kostja töövõtjana tööettevõtulepingu vee-ja kanalisatsioonitrassi ehitamiseks Viimsi vallas XXX maaüksusel. 01.11.2001 andis kostja hagejale tööd üle. Hageja avastas juulis 2003, et projektis ettenähtud 200 mm kanalisatsioonitrassi toru asemel oli kostja paigaldanud 160 mm läbimõõduga toru ning kanalisatsioonitrassi kalle on projektis ettenähtust väiksem. Toru läbimõõdu muutmist hagejaga kostja ei kooskõlastanud. Kanalisatsioonitrassi eelnimetatud mittevastavused tulid ilmsiks, kui hageja soovis vee- ja kanalisatsioonitrassi üle anda AS-ile VV. Pärast kanalisatsioonitrassi puudustest teadasaamist võttis hageja koheselt ühendust kostjaga, kostja lubas probleemiga tegelda. Hageja korduvatele pretensioonidele ja kanalisatsioonitrassi projektiga kooskõlla viimise nõuetele vastuseks kostja keeldus kanalisatsioonitrassi parandamast. 04.11.2003 kostja kirjaliku teatega vastas hagejale, et trassiehitus toimus vastavalt projektile ning projekti muudatustele (läbimõõdu ja kalde osas), mis olid projekti väidetavalt tehtud projekteerija ja omanikujärelevalve teostaja Malle K u poolt. Kostja Malle K u parandustega projekti hagejale ei esitanud. Kostja keeldus töö parandamisest ja kahju hüvitamisest. Kostja teostas töö oluliste puudustega, sest paigaldas projektis ettenähtust väiksema läbimõõduga ja ebaõige kaldega kanalisatsioonitoru; kostja rikkus ka teavitamiskohustust hageja suhtes, kuna ei teatanud hagejale projekti veast ja vastuolust. Kostja on samuti rikkunud planeerimis- ja ehitusseadusest tulenevat kohustust tagada projektikohane ehitamine. Kostja on jätnud täitmata lepingust ja seadusest tulenevad kohustused ning on tööettevõtulepingut oluliselt rikkunud. Kanalisatsioonitrassi puuduste tõttu ei ole see kasutatav ühiskanalisatsioonitrassina ning seetõttu AS VV keeldus hagejale kompenseerimast kanalisatsioonitrassi ehitamise kulu 611 820 krooni. TsK § 222 alusel hageja esialgses hagis taotles selle summa kahjuna kostjalt välja mõista. 04.07.2005 hageja täiendas hagi ning esitas kostja vastu kanalisatsioonitrassi puuduste kõrvaldamiseks kohustamise nõude. Sellest nõudest hageja 31.08.2010 kohtuistungil loobus, kuna vahepeal on olukord muutunud ning vaidlusaluse trassi omandiõigus on üle antud AS-le VV. Seoses trasside üleandmisega on väiksem ka hageja kahjunõue. 11.10.2010 hageja täpsustas nõuet ja taotles kostjalt kahju hüvitamiseks välja mõista 104 027,55 krooni. Kahjunõude aluseks on 03.09.2001 poolte vahel vastavalt kostja esitatud hinnapakkumisele sõlmitud tööettevõtulepingu oluline rikkumine kostja poolt. Lepingurikkumine seisnes selles, et kostja eiras projekteerija M. K u koostatud projekti ning paigaldas omavoliliselt trassilõigus K0 – k14 väiksema läbimõõduga kanalisatsioonitoru ning tekitas kaevus K1 põhjendamatu hüppekaevu 11 cm, mille tulemusel muutus kanalisatsioonitrassi kalle. Selline mõõtude ja kalde suuruse erinevus pärsib oluliselt toru läbilaskevõimet – ei ole tagatud enamate kinnistute liitumisel isepuhastuv vool kanalisatsioonitrassis. Kostja ei kaasanud tööde teostamisel AS Viimsi Soojus tegevdirektorit V. Nabokovit, nii nagu nägi ette Viimsi Valla poolt kinnitatud projekt ja millekohase nõude esitas hageja esindaja L. H suusõnaliselt kostja töödejuhatajale U. Sepale. Paigaldatud vee- ja kanalisatsioonitrassi teostatud päevatööde lõikes ei oleks tohtinud enne kinni ajada, kui hr Nabokov on selleks nõusoleku andnud. Üleandmis-vastuvõtmise aktis kostja kinnitab, et tööd on teostatud vastavalt TEOÜ projektile. Kostja rikkus kohustust tagada projektikohane ehitamine. Hageja esitas 11.10.2010 täiendava nõude. Kostja poolt lepingu olulise rikkumise tõttu ei olnud hagejal võimalik sõlmida AS-iga VV kasutusrendilepingut. 2003.a. kevadel hageja esindaja L. H alustas läbirääkimisi AS-iga VV kostja poolt ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrassi võimalikust müügist ja trassi kompenseerimisest liitumistasusid ületavas osas. AS VV juhataja

T. E tegi hageja esindajale ettepaneku sõlmida hagejaga tähtajatu kasutusrendileping kui vee- ja kanalisatsioonitrassiga piirnevate maaüksuste liitumiseni, kus AS VV oleks võtnud enda peale trassiga seonduvad toimingud (hooldus, võimalikud avarii likvideerimised) ning kus rendihinnaks oleks olnud 15 EEk iga liitunud kinnistu m2 järgi. (Tänaseks päevaks kinnitatud detailplaneeringute järgi: M I, M II, M III = 116 686 m2 x 15 = 1 750 290 EEKK; S= 48 607 m2 x 15 = 729 105 EEK, kokku 2 479 395 EEK.) Selle kasutusrendilepinguga oleks AS-il VV ära jäänud kohustus kompenseerida trassi ehituskulusid liitumistasusid ületavas osa, samuti hageja oleks teeninud oma investeeringu pealt kasumit. Kasutusrendilepingu sõlmimiseks lepiti kokku päev ja aeg, kuid leping jäi sõlmimata, kuna olid ilmnenud trassi ehituslikud puudused ning et trass ei ole vastavuses projektiga. Sellega seoses oli AS VV nõus kompenseerima veetrassi, kuid mitte kanalisatsioonitrassi. Alles advokaadi ja Viimsi Valla sekkumisel asjasse oli AS VV nõus kompenseerima ainult osa kanalisatsioonitrassist ning oli nõus sõlmima hageja esindajaga vee-ettevõtja ühisveevärgiga liitumise ja liituja ühisveevärgi ostu-müügilepingu. Hageja taotleb kostjalt välja mõista AS VV poolt hüvitamata jäänud 201 m pikkuse kanalisatsioonitrassi eest summas 104 027,55 krooni ning kasutusrendilepingu allkirjastamiseta saamata jäänud kasum (mõistlik summa) 300 000 krooni. AS WS lepingurikkumisest tulenes ka vajadus õigusabi kasutamiseks. Kahjunõue Advokaadibüroo Sorainen Law Offices poolt hagejale osutatud õigusteenuste ja juriidilise esindamise eest on 336 333 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kohtukulud: advokaaditeenused 336 33 krooni, riigilõivu 30 000 krooni ja ekspertiisitasu 15 000 krooni. 05.11.2010 kohtuistungil hageja loobus kasutusrendilepingu sõlmimata jäämise tõttu saamata jäänud kasumi 300 000 krooni hüvitamise nõudest.

KOSTJA VASTUS

Kostja 09.12.2004 kirjalikus vastuses hagi ei tunnistanud. Töö teostamise aluseks olnud vee- ja kanalisatsioonitrassi ehituse projekt oli vigadega ja selle järgi ei olnud võimalik töötavat trassi ehitada. Eelvoolutorustiku põhja kõrguseks oli projektis märgitud 34,74 m tegelikkuses olnud 35 m asemel. Puuduse avastas kostja tööde teostamise käigus ning ekslikud andmed projektis nõudsid torustiku kalde vähendamist. Muudatused projektis tegi projekti koostaja M. K omakäeliselt. M. K oli samaaegselt ka tellijapoolne tehnilise järelevalve teostaja ning allkirjastas tellija esindaja/järelevalve teostajana ehitustööde päeviku kanded. Olukorrast teavitati ka tellija esindajat L. H t, kes viibis isiklikult muudatuste tegemise juures. Ehitaja ei pea kahtlema projekti õigsuses ega kontrollima kõrgusmärke, kuid professionaalse ettevõtjana kostja tegutses oskuslikult ja tellija huvides, säästes sellega hagejale ca 315 000 krooni. Kostja ei tegutsenud omavoliliselt ega rikkunud tellija teavitamise kohustust. 06.08.2001 kostja hinnapakkumises olid kanalisatsioonitoru ja sellel vastavad kaevud pakutud 160 mm läbimõõduga, seega lepingu sõlmimisel oli hageja teadlik 160 mm läbimõõduga toru kasutamisest. XXX tee kanalisatsiooni eelvooluks oli 2000.a. ehitatud L160 mm läbimõõduga kanalisatsioon. 2002.a. seoses samale trassile 315 mm läbimõõduga kanalisatsioonitorustiku ehitamisega likvideeriti L160 mm läbimõõduga torustik. Kostja poolt tööde lõpetamisel hageja ei taotlenud liitumist ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, pärast 2002.a. L trassi ümberehitust võib see tõepoolest olla võimatu. Samas hageja ei ole tõendanud, et on esitanud taotluse ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumiseks või et vastav taotlus on jäetud rahuldamata. Hageja kahjunõude suurus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud AS-ilt VV kompensatsiooni taotlemist või kanalisatsioonitrassi ehitamise kulude kompenseerimisest keeldumist AS VV poolt. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

ja arendusala väliste vee- ja kanalisatsioonitrasside (lepingus edaspidi nimetatud liituja ühisveevärk) vee-ettevõtjale võõrandamisega seonduvad tingimused (p 1.2.) ning määrata kindlaks lepingu punktis 1.2. toodud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste maksustamise alused (p 1.3.). Müügilepingu punktis 2.2. lepingupooled kinnitavad, et hageja liitujana soovib müüa ja AS VV vee-ettevõtjana on nõus ostma müügilepingu lisas 1 piiritletud liituja ühisveevärgi (so vee- ja kanalitrassid) käesolevas lepingus näidatud tingimustel. Müügilepingu lisa 1 hageja kohtule tõendite esitamiseks määratud tähtaja jooksul ei esitanud, samuti ei olnud hagejal mõjuvat põhjust tõendi tähtaegselt esitamata jätmise õigustuseks, mistõttu kohus 05.11.2010 kohtuistungil keeldus nimetatud tõendi vastuvõtmisest. Müügilepingu punktist 3.2. järeldub, et selle lepingu esemeks oli kanalisatsioonitrass 267 m ulatuses, mille hinnaks pooled leppisid kokku 517,55 krooni 1 m2.

sihtotstarve põllumajandusmaa, asendati 11.03.2003 algatatud detailplaneeringuga, mis võeti vastu 10.02.2004 ja millega muudeti maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa. Detailplaneeringu kehtestamise järel vastab L ümberehitatud kanalisatsioon ø 315 mm planeeringule. XXX tee ø 110 mm veetoru osutus detailplaneeringu alal kasutatavaks kogumahus, ø 160 mm kanalisatsioonitoru detailplaneeringu alale jäävate kinnistuste tarbeks kasutust ei leia. Eeltoodust järeldub, et vaidlusaluse kanalisatsioonitrassi osa osutus ühiskanalisatsioonina kasutusele võtmiseks mittesobivaks seetõttu, et naaberkinnistute arenduspiirkonnad kanaliseeriti 2004.a. muudetud maa-ala planeeringu kohaselt.

kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (vana TsMS) § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vana TsMS § 60 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtukulude hüvitamist õigus nõuda juhul, kui enne kohtuvaidlust on esitatud menetluskulude taotlus ja kuludokumendid. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. Kostja taotles menetluskulude väljamõistmist 2005.a. esitatud taotluse alusel. Taotluse kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista kostja õigusabikulud 16 520 krooni. Taotlusele lisatud Advokaadibüroo SKP01.12.2004 arve nr K-149 järgi sisaldab see summa kostjale 30.11.2004 õigusabilepingu alusel käesolevas tsiviilasjas osutatud õigusabi 10 töötunni ulatuses, hinnaga 1400 kr /tund, millele lisandub käibemaks, kokku summas 16 520 krooni. Vana TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Vanas TsMS-is peeti hinnata hagi all silmas varalise nõudeta hagisid. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud nii varalise (kahju hüvitamise nõue) kui mittevaralise (töös esinenud puuduste kõrvaldamise nõue) nõude. Viimasest nõudest hageja loobus seoses menetluse käigus muutunud faktilise olukorraga. Vana TsMS § 62 lg 1 kohaselt juhul, kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Varalise nõudega hagi hinnaks on 611 820 krooni. Kostja taotletava õigusabikulu suurus ei ületa 5 % sellest summast. Võttes arvesse, et nimetatud arve sisaldab kostja õigusabikulusid üksnes 20.02.2005 seisuga, pärast seda on rohkem kui 5 aasta jooksul asjas peetud veel mitmeid kohtuistungeid ning hageja on mitmel korral oma nõuet täpsustanud, läbi on viidud ekspertiis, kostja esindaja on esitanud mitmeid menetlusdokumente ja täiendavaid tõendeid, on taotletava õigusabikulu suurus kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Kohus mõistab taotletud summa hagejalt kostja kasuks välja.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.